Qazaqtyng kórnekti jazushysy Dulat Isabekov qay kezde de qoghamdyq ómirge belsene aralasyp, elde bolyp jatqan ýlkendi-kishili oqighalargha óz kózqarasyn bildirip otyrady.

Qalamgerdi tolghandyrghan mәsele kóp: oqyrman men әdebiyet arasyndaghy baylanys, kýndelikti ómirdegi tosyn jәittar men mәdeniyet salasyndaghy týitkilder...Bizding býgingi әngimemiz de osy tónirekte órbidi.

– «Tamaghy toqtyq, júmysy joqtyq azdyrar adam balasyn» deydi hakim Abay. Elimizde songhy kezderi bolyp jat­qan lankestik әreketterdin, týrli zang búzushylyqtardyn, jastar ara­syndaghy qylmystyng kóbengine osy Abay atamyz aitqan jaghymsyz nәr­seler әser etip otyrghan joq pa? 
– Súlmanmahmúttyn: «Jaqsylyq kórsem ózimnen, jamandyq kórsem ózim­nen» degen sózi bar. Bәri ózimizden bolyp jatyr. Bizge jau syrttan kelip otyrghan joq. Ózimiz osynday jaghday­gha jetkizip aldyq. Qalay? Óitkeni biz sebebimen emes, saldarymen ghana ký­resip jýrmiz. Mәselen, ózin-ózi óltirip jatqan balalardyng týp-tórkini, sebebi neden ekenin zerttep otyrghan arnayy ghylymy instituttar bar ma? Joq. Onyng saldaryna ýnilip otyrghan da esh­kim joq. Osynday zertteusiz, saldary anyqtalmaghan jaghdaylarda múnday is-әreketterding beleng ala beretini dausyz. Qazir jastarymyzdyng kóbi – júmys­syz. Úrlyq istegen jigitten súrasanyz, «júmys joq, aqsha joq, sosyn amalsyz úrlyqqa bardym» deydi. Balasyn satqan әielden súrasanyz: «kýn kórisim qiyn­dap ketti, balamdy satpaghanda ne istey­min?» dep, ózine qarsy saual qoyady. Balasyn satu degen eshqanday dinde joq nәrse. Nemese satu ýshin bala tuu siyaq­ty dýniyeler bizde ghana oryn alyp otyr. Osynyng bәrining týp-tórkini nede? Jú­myssyzdyq pen toyyp tamaq ishken­derding kesiri. Elimizde «Diplommen – auylgha» baghdarlamasy jýzege asty. Osy jap-jaqsy baghdarlamanyng ózin keyde alaulatyp, jalaulatyp jalghan úrangha ainaldyryp alghandaymyz. Mә­se­len, mening auylym Montaytasta segiz jýz halyq túrady. Ol auylgha diyp­lom­men kimder barady? Auylda tek mektep ghana júmys istep túr. Diplomy bar­lardyng bәrin tek mektepke apara al­may­myz ghoy. Kenes Ýkimeti taraghannan keyin kolhoz-sovhozdardy saqtap qal­ghan eki memleket ghana bar. Ol – Ózbek­stan men Belorussiya. Olardyng bәrinde de júmys bar. Mýmkin, ailyghy az shy­ghar. Bastysy, eki qolgha bir kýrek taby­lyp túr. Býgingidey nauqan qyzyp otyr­ghan jaghdayda olar qolynan ketpeni men aiyryn tastaghan joq. Barlyghy jú­myspen qamtylghan. Bizde bәri tarap ket­­ti. Eki qolgha bir kýrek tabylmay túr. Meninshe, qylmystyng kóbengining týp-tórkini osynda jatyr. Qazir elimizde týrli diny ortalyqtar qaptap ketti. Sony kórip, bilip jýrgenimizben, kýre­suge qauqarymyz joq. Qysqa balaq, sa­qaldylar kóp. Olar qanday aghymnyng ókilderi? Olar dinbúzarlar emes pe? Ony nege zerttemeymiz? Siriyagha kim ketip jatyr? Adasyp jýrgender. Jú­mys joq, aqshasyz jýrgenderdi týrli aghymgha alyp ketu onay. Olardy eng al­dymen aqshamen kózin baylaydy. Tegin tamaq beredi, oqytady. Ary qaray iyirim siyaqty ózine tartyp әketedi de, onay adastyrady. Sosyn óz qalauyn jýzege asyra beredi. Aqtóbe, Almatyda oryn al­ghan oqighalardyng tamyry osynda ma dep qalamyn. Ótkende Almatyny dýr­liktirgen jalghyz adam eken. Jalghyz adam­nyng kesirinen jalghyz Almaty ghana dýrlikti me? Býkil Qazaqstannyng na­zaryn ózine audardy. Nege bir adam emin-erkin qimyldap jýr? Osynyng bәri de bizding kóp nәrsege dayyn emes­tigimizdi kórsetedi. Elbasy bastap eli­mizde tynyshtyq pen túraqtylyqty saqtap otyrghany quantady. Ol da dú­rys. Biraq «tynyshpyz» dep alansyz otyrugha taghy bolmaytynyn songhy oqiy­ghalar dәleldep berdi. 
– Jastardyng kóp «adasuynyn» taghy bir sebebi – bilimining joqtyghy­nan, sauatsyzdyqtan tuyndap otyr­ghan joq pa?
– Bilimsizdik degenimiz ne? Oqy­ma­ghan nadandyq pa? Biraq búlardyng bar­lyghy keminde 11 jyl mektep parta­synda otyrghandar ghoy. Kezinde jeti klasstyq bilimimen el basqarghan adam­dar boldy. Ony tarihtan bilesizder. Árip tanymaytyn, mektepte otyrmaghan aqsaqaldar әldeqayda aqyldy bolghan joq pa? Meninshe, múndaghy eng ýlken kil­tipan – sananyng tómendigi. Sana­nyng tómendigi neden bastalady? Keshegi jigit turaly da «tәrtibi dúrys edi» de­gen pikirler aitylyp jatyr. Ol bala­nyng adasuyna әdebiyetti oqymaghan­dy­-ghy dep aitar bolsaq, bir ghana jalang sebep bolar edi. Kórkem әdebiyetti kóp oqyghan adam onday is-әreketke bar­may­tyn da bolar, әriyne. Biraq on bir jyl boyy partada otyrghanda, mektep bagh­darlamasy boyynsha әdebiyet sabaghy­nan qúryghanda birneshe shygharmamen tanysty ghoy. Sondyqtan ony sauatsyz­dyqtan osynday is-әreketke bardy dep aitugha auzym barmaydy. Ras, kezinde bizding әdeby shygharmalarymyz qoldan qolgha tiymedi. Tipti mening alghashqy ki­tabym 24 myng taralymmen jaryq kór­gen edi. Qazir sol taralym eki myngha týsip qaldy. «Júldyz» jurnalynyng taralymy – 240 myng bolatyn. Qony­shyna tyghyp alyp qoyshylar tauda oqyp jýretin edi. Kitap dýkenderinde qazaq kitaptary tolyp túratyn. Kitap dýkeni bolmaghan jaghdayda ortalyq dý­kenderding bir búryshynda kitaptar sa­tylatyn edi. Tipti kerek deseniz, ýndi shayyna qosyp, kitap tegin taratyla­tyn. Sol sebepti de, kitap oqyghan adam­nyng sanasy ózgeshe qalyptasty. Búza­qylyqtan aulaq jýrdi. Tәrtipsizdikke kóp úryna qoyghan joq. Ári ishki tәrbiye­si bólek qalyptasty. Qazir onyng bәri toqtady. Rasul Ghamzatov bir kezde: «Ke­nes ókimeti ózinen shirkeudi bólip tastaghan edi. Al tәuelsiz Resey әdebiyetti bólip tastady» degen eken. Ádebiyetti bólip tastau degenimiz – adamdardyng ishki jan-dýniyesining degradasiyagha tý­suine әkeledi. Qazir sheneunikterding kóbi kitap oqymaydy. Mektep bitirdi, joghary oqugha týsti. Olardyng qosymsha bir kitaptyng betin ashpaghanyna kәmil senemin. Ózi oqymaghan adam ózgeni qa­lay tәrbiyeleydi? Olar memlekettegi eng ýlken jauapty adamdar emes pe? Adam­dardyng halin biletin, onyng mún-múh­tajyna kóz jýgirte alatyn adamdar lauazymdy qyzmetke tartylatyn edi búryn. Qazir mýldem kerisinshe bop ketti. Búryn әdebiyet pen oqyrman bir­-ge edi. Býgin әdebiyet pen halyqty bólip tastaghanday әser alamyn. Sonyng ke­si­rinen bilimi sayaz, sanasy tómen jastar kez kelgen aghymgha, kez kelgen uaghyzgha ilesip kete beredi. Ishki mәdeniyeti qa­lyp­taspaghan, baghyt-baghdarynan airyl­ghan jandar kórseqyzar, ilespe, ulan­ghysh keledi. Ekinshi jaghynan, túrmystyq әleumettik jaghdayy da sebepker bop jatady. Sanany túrmys biylegen zamanda «Aqsha tóleymin» dese, keybir jastar halyqqa qaru kezenuden de tayynbay kete me dep qauiptenemin. 
– Ádebiyetti halyqtan bólip tas­taudyng bir sebebi – jazushygha da kelip tireletin siyaqty. Ótken ghasyr kenestik keyipkerlerdi tәrbiyelese, býgingi tәuelsiz әdebiyette tәuelsiz keyipker­ler әli tughan joq. Sonyng bir úshy әde­biyetting oqylmauyna alyp keldi. Osy­dan on-jiyrma jyl búryn jazylghan shygharmamen býgingi oqyrmandy tәr­biyeleu mýmkin be?
– Búdan keyin ótken әdebiyet oqyl­maydy. Oghan naqty kózim jetti. Ol әde­biyetting jazylyp-jazylmauynan emes. Jaraydy, Múhtar Áuezov «Abay» ro­manyn býgin jazyp bitirdi delik. Sol romandy júrt talasyp-tarmasyp oqiy­dy dep oilaysyz ba? Ol kisi romanyn shygharu ýshin aqsha izdep әlek bolyp keter edi. Kitabyn bastyru ýshin, ony ózge tilge audaru ýshin jantalasar ma edi, kim bilsin?! Sol romannyng Kenes kezinde jazylyp qalghanyna quana­-myn. Ol sol zamandaghy eng ýlken oqigha boldy da, Lenindik syilyq aldy. Odan keyin әlemge tarady. Oghan sol ýshin qo­maqty qalamaqy tóledi. Qazir qalamaqy degen bar ma? Joq. Shygharma mýldem jazylmaydy dep auyzdy qu shóppen sýr­te almaysyz. Jaqsy shygharmalar әli de jazyluda. Maghauin «Shynghys­hanyn» jazdy. Beksúltan Núrjekeev­ting «Áy, dýniye-ay» degen romany shyq­ty. Búryn da jaqsy shygharmalar siyrek jazylghan. «Júldyzdyn» bir sanynda bir ghana shygharma oqylatyn da, qalghany jalpylama dýniyeler bolyp ketetin. Kezinde qansha jazushy tanyldy, qazir de solay. Odaqqa jeti jýzden astam jazushy mýshe bolsa, sonyng alpys-jet­pisi ghana tanymal. Oqushy ózgergen joq. Tek ómirdi túrmys biylep ketkeni bolmasa. Onyng ýstine, kitap oqyp oty­rugha adamdardyng uaqyty da jetpeydi. Kópshilik kýnkóristing qamymen jýr. Teatrgha barmaghan júrt «Tamashadan» tabylady. Óitkeni onda bas qatyryp jat­paydy. Kýrdeli әdebiyetke, kýrdeli shygharmagha oilanghysy kelmeydi. Onyng ýstine eki myng taralymmen shyqqan jaqsy roman kimge jetedi? Olar Bek­súl­tannyng «Áy-dýniye-ay» romanynyng shyqqanynan da habarsyz boluy mým­kin. Sondyqtan, býgingi әdebiyet pen oqyrman birige me, birikpey me, ol jaghy taghy belgisiz. Degenmen, bir nәrse aqiy­qat: әdebiyetti kerek etetin úrpaq jo­ghalghan joq. Taghy bir mәsele, әdebiyetting jaghdayynyng búlay tómendeui bizding elimizde ghana emes. Jogharyda Rasul Gham­zatovtyng pikirin tekke mysalgha kel­tirgen joqpyn. Óitkeni Reseyde de taralym azayyp ketti. Búryn elu-alpys mynmen taratylatyn kitaptar qazir eki-ýsh myngha týsip qaldy. Kitap naryghy mýldem joq. Kezinde osy mәselege bay­lanysty mynaday úsynys tastaghan edim: eshqanday velosiyped oilap tabu­dyng qajeti joq. Esh uaqytta qalamaqy­ny kóbeyte almaysyzdar. Óitkeni onyng mehanizmi qalyptaspaghan. Sol ýshin memlekettik bir baspany oilasty­ruymyz kerek. Alghashqy kómek retinde belgili bir mólsherde qarjy bóluimiz kerek. Baspa qalyptasyp alghannan keyin memleketten qarjy talap et­pey­di. Ol ýshin arnayy memlekettik jos­-par qúryluy tiyis. Jospar boyynsha, ol kitapty qansha talap etedi, sonsha shy­gharuymyz kerek. Kitaptyng qúnyn kó­teruge taghy bolmaydy. Baghasy joghary kitapty eshkim satyp almaydy. On tórt oblystan on tórt myng taralym bolsa, jazushygha sol jetedi. Ministrlik ta­ra­pynan arnayy baspa isin damytatyn arnayy departament qúryluy kerek. Ár ónirden baspa ónimderin satatyn dýkender ashylsa, qúba-qúp. Jaqsy ki­taptar sol dýkenge túraqty týsip túrsa, jazushy da útylmas edi, memleket te kitap taratu isin jolgha qoyar edi.
– Damyghan memleketterde kitap ta­ratu isimen әdeby agentter aina­ly­sa­dy. Mәselen, sizding «Qarghyn» ro­many­nyz shyqty delik. Roman shyqpas búryn agentter onyng nasihatymen aina­lysady. Sol arqyly jazushy qy­ruar payda tabady. Al jazushy tek jazumen ainalysady. Mýmkin, sizge әdeby agent qajet shyghar. Qalay oi­laysyz?
– Ádeby agent boluy ýshin shet el­derden ýirenetinimiz kóp әli. Biz ony qa­zir ýirene almaytyn siyaqtymyz. Óitkeni ol salanyng mayyn ishken, sony jetildire alatyn mamandar kerek. Qúr payda tabamyn degen «jolbiykeler» búghan jaramaydy. Ol tynbay enbek etudi talap etedi. Mәselen, mening әdeby agentim bar delik. Ol әueli myqty bas­pamen kelisim-shartqa otyrady. Yaghni, kitabymdy aldyn ala satady. Býgingi әdeby agent ony jasay ala ma? Joq. Ónim bar, biraq sony kim satyp alady? Jana shygharma jazsam, ony tegin alghysy keletinder kóp. Songhy ret shy­gharghan bir kitabyma 168 myng tenge qa­lamaqy aldym. Jylaghym keledi. Biz­de baspalar әmbebap. Balalar әdebiyetin de, muzykalyq shygharmalardy da, sayasy әdebiyetti de basa beredi. Salalyq bas­palar joqtyng qasy. «Ámbebap» baspa­lardyng kózdegeni ne? Onay jolmen payda tabu ghana. Ár baspanyng naqty bir baghyty boluy kerek. Sol naqty bir ba­ghytpen júmys isteytin baspalar auk­sion úiymdastyruy tiyis. Mәselen, Múh­tan Maghauinning «Shynghyshanyn», Beksúltan Núrjekeevting «Áy, dýniye-ayyn», Tólen Ábdikting «Parasat may­danyn» alayyq. Ýsh kitapty birdey auksiongha shygharayyq. Qaysysyna sú­ra­nys bar? Baspalar әueli sony anyq­tap alady. Kommersiya degenimiz – osy. Auksiongha qatysqan shygharmalardy kimder satyp alady? Qaltaly aza­mat­tar. Qaltaly azamattar shygharghan qar­jysyn aqtau ýshin bar kýshin salady. 

Múhtar Áuezov «Abay» ro­manyn býgin jazyp bitirdi delik. Sol romandy júrt talasyp-tarmasyp oqiy­dy dep oilaysyz ba? Ol kisi romanyn shygharu ýshin aqsha izdep әlek bolyp keter edi. Kitabyn bastyru ýshin, ony ózge tilge audaru ýshin jantalasar ma edi, kim bilsin?! Sol romannyng Kenes kezinde jazylyp qalghanyna quana­-myn. Ol sol zamandaghy eng ýlken oqigha boldy da, Lenindik syilyq aldy. Odan keyin әlemge tarady. Oghan sol ýshin qo­maqty qalamaqy tóledi. 

Jana shygharma jazsam, ony tegin alghysy keletinder kóp. Songhy ret shy­gharghan bir kitabyma 168 myng tenge qa­lamaqy aldym. Jylaghym keledi. Biz­de baspalar әmbebap. Balalar әdebiyetin de, muzykalyq shygharmalardy da, sayasy әdebiyetti de basa beredi. Salalyq bas­palar joqtyng qasy. «Ámbebap» baspa­lardyng kózdegeni ne? Onay jolmen payda tabu ghana.

– Auksiongha qatysqan shygharma sa­tylghan son, avtordyng qúqyghy joghal­may ma?
– Auksionda shygharma qansha aq­shagha baghalanady? Sol aqsha avtorgha be­riledi. Shygharmanyng odan keyingi taghdyryn jazushy sheshpeydi. Bizding bas­palarda qanday tendensiya qalyp­tasqan? Tenderge qatysady. Ol tender jyl bitip jatqan kezde baspagha beri­ledi. Sosyn baspa apay-topay shygharady da, onyng maghynasyna, mazmúnyna mәn berip jatpaydy. Bastysy, memleketten bólingen qarjyny aqtasa bolghany. Me­ninshe, memlekettik satyp alu jýie­sin qayta qarau qajet sekildi. Ony dúrys kózqaraspen qalyptastyrmay, kórkem әdebiyetting hal-ahualy jaqsarmaydy. Jekemenshik baspalar kýnkóris ýshin shópti de, shóngeni de shygharyp jatyr. Osylaysha, olar әdebiyetti bylghaydy, oqyrmandy býldiredi. Eger memlekettik baspa qúrylyp, jylyna elu kitap shy­gharylyp otyrsa, sonyng ózinen kóp nәrse útar edik. 
– Osydan ýsh jyl búryn Londonda kitabynyz shyqty. Londonda piesa­nyz qoyyldy. Odan qanshalyqty pay­da taba aldynyz?
– Kóp payda taptym dep aita al­may­myn. Tipti payda taba almaysyn. Azyn-aulaq birdene týsedi. Ol ýshin әdeby agentinning ózinde qor boluy kerek. Sonda ghana baryp ol sening kitabyndy taratu isimen ainalysady. Aqshany aqsha tabady. Kitabyng shyqty delik, ony saudagha shygharu isi mýldem bólek. Ony kelisim-shart boyynsha jasaydy. Aqshasynyng qaytarymy bolmasa, әdeby agent júmys istemeydi. Shyndyghyn ait­qanda, sol kitaptyng qansha taralymmen shyqqanyn da bilmeymin. Naryqqa shyq­ty ma, joq pa, ol jaghy beymaghlúm. Aghylshyndar ne isteydi? Ol óz kitaby­nyng qayda, qansha taralymmen shyqqa­nynan habardar bolyp otyrady. Bizde onyng qalyptasqan mehanizmi joq. Sondyqtan, kitaptan da, spektakliden de habarsyzbyn. Ázirge «sabyr saq­ta­nyz» degen aldamshy ýmitpen ómir sýrip jatyrmyz. Aghylshyn әlemi degen mýl­dem beymәlim dýnie ghoy. Aghylshyn әlemi­ne sinisu kóp jýgiristi qajet ete­tin siyaqty. Kelesi jyly koroli teatry mening piesamdy qoymaq. Olar ol ýshin ne isteydi? Bir jyl búryn akterlermen kelisim-shartqa otyrady. Kelisim-shart­qa otyrghan әrtisterding sebepsizden se­bepsiz súranuyna, «auruyna» mýmkin­dik joq. Olardyng әrbir minuty – aqsha. Ol aqshadan airylmau ýshin baryn sa­lady. Kýndiz-týni enbek etedi. Kelisim-sharttyng uaqyty bitken son, kelesi bir teatrmen júmys isteudi bastap ketedi. Akterlerding bos sendelip, júmyssyz jýrgenin kórmeysin.
– «Ishki mәdeniyeti qalyptaspaghan» kópshilikke arnap, «Mәdeniyet» jur­nalyn shygharu qiyn emes pe?
– «Mәdeniyetti» shygharugha ýirenip aldyq. Ózimizding qalyptasqan avtor­larymyz bar. Búryn azyn-aulaq aqsha tólep otyrushy edik. Qazir ol da joq. Qalamaqy toqtap qalghany qiyn bop qaldy. Avtorlardy tegin ústap otyra almaymyz. Degenmen, jurnalda aiyna eki nemese ýsh jaqsy maqala shyqsa, oqyrmandy tәrbiyeleuge sonyng ózi zor mýmkindik. 
– Mәdeniyet demekshi, songhy kezderi Mәdeniyet jәne sport ministri Arys­tanbek Múhamediyúlyna qatysty dau-damay kóbeyip ketti. Mәdeniyet miy­nistrine sóz erui qanshalyqty dúrys?
– Jalpy, mәdeniyet ministrligi bolghaly beri dau-damaydan aulaq bolghan emes. Tipti kenestik kezenning ózinde Mәdeniyet salasy daudan arylmaytyn. Júrttyng ermek qylatyn salasy da – osy mәdeniyet jaghy. Bayaghyda reper­tuarlyq redkollegiya degen boldy. So­nyng manayynda pikirtalas tolas­tamaytyn. Ázirbayjan Mәmbetovting ózin synaushylar óte kóp boldy. «Reper­tuarlyq redkollegiyany qúrtu kerek» dep jýrip, sonyng bәrin taratyp edi, qazir qayta shulap jatyr: «repertuar redkollegiyasyn qayta qúru kerek» dep. Sol kezdegi dau-damaydyng kóbi drama­turgiyanyng ainalasynda bolatyn. «Orys teatrlary, ózge teatrlar qazaq dramaturgterin qoymaydy» dep shuyl­daytyn top qazir orys teatrynda qazaq shygharmasy sahnalanyp jatsa da, ýnde­meydi. Piesalarym Týrkiyada, Londonda qoyyldy. Soghan quanghan qazaqty kór­genim joq. Kórdiniz be? Sondyqtan, Mә­deniyet ministrine qatysty dau-da­maydyng boluy men ýshin janalyq emes. Óitkeni múnday daular búnymen toqtap qalmaydy. Arystanbekke deyin de mún­day dýniyeler bolghan. Búdan keyin de bolady. Kezinde Ermúhamet Ertisbaevty qalay synadyq? «Qazaqsha bilmeydi» dedik. Qazaqsha biletin Arystanbek Múhamediyúly kelip edi, ony da san-saq­qa jýgirtip jatyrmyz. Osylardyng auzyn­daghy sózdi andyp otyra ma, bil­meymin. Meninshe, Arystanbek osy salada janyn salyp júmys istep jýr. Ári qazaqy tәrbie alghan jigit. Ekin­shi­den, qazaqy ruhy bar. Ýshinshiden, qa­zaqtyng ruhany dýniyesi jaqsarsa dep shyryldap jýr. Onyng ýstine, qazir qar­jylyq daghdarys ta beleng alyp túr. Teatrgha da, kinogha da aqsha jetpey jatady. Mәselen, Qyzylorda oblys­tyq teatrynda jylyna bes spektakli qoyylatyn bolsa, qazir onyng ekeuin qys­qartugha mәjbýr. Osynday jagh­dayda, jalghyz ministr ne isteui kerek? Múnyng bәrin kópshilik ministrden kóretin sekildi. Taghy bir dýniye, miy­nistr­ding mәdeniyet salasyna qabileti joq dep aita almaysyn. Óitkeni ol osy ónerding ishinde ósken adam. Ansamblidi basqardy. Óner akademiyasyn basqardy. Ministr oryntaghyna otyrghan sәtten bastap, ony dau-damaydyng ortalyghyna ainaldyryp jiberdi. Qazir ministrlik Kino turaly zandy qayta qarap jatyr. Ol Zandy qayta jóndemesek bolmay­-dy. Sondyqtan júmys isteytin adamgha mýmkindik bergenimiz jón.
– Qadyr Myrza Álining «IYirimi» bar. Qalihan Ysqaq «Kelmes kýn­derding elesin» jazyp qaldyrdy. Qa­tar jýrgen qalamger dostarynyz jó­ninde estelik jazu oiynyzda bar ma?
– Jazghym-aq keledi. Asqar Sýley­menov turaly «Emigrantty» jazghan edim. Sony jalghastyrsam degen oiym bar. Keyde solargha arnap, hat ta jazghym keledi. Ásirese, Oralhan men Aqseleuge múnymdy shaqsam deymin. «Nege ketip qaldyndar? Nege erte asyqtyndar? Biz­ben birge halyqtyng jaqsylyghyn da, jamandyghyn da birge kórulering kerek edi ghoy» dep jazsam deymin. Olargha aitar oiym, shaghar múnym bar. Ózegimdi órteytin dýniyening bәrin jazyp, aq­ta­rylghym keledi.Qazir ishtegi yzany tó­getin adamym da joq. Sondyqtan, bәri mida pisip jatyr. Qaghazgha qashan týse­tinin bilmeymin... 

Ángimelesken Gýlzina BEKTAS

(Matarial "Ayqyn" gazetining elektrondy núsqasynan alyndy) 

Abai.kz