Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Birtuar 6851 0 pikir 27 Shilde, 2016 saghat 14:09

TÚNGhYSh GhARYShKER JETPISKE TOLDY

Býgin «Qazaq Gagariyni» jetpiske toldy.  Býgin Halyq Qaharmany, Kenes Odaghynyng batyry, qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker, әskery úshqysh Toqtar Ongharbayúly Áubәkirovting tughan kýni.

Óz isining túnghyshy Toqtar Ongharbayúly qazaq qoghamdaghy týitkildi mәselelerge kelgende de tasada qalmay, óz pikir-úsynysyn ashyq talqygha salyp keledi. Belgili bir kezende ol elimizding biylik qúrylymynda da, oppozisiyasynda da boldy. «Eshqanday partiyagha kirmeymin» ýzildi-kesildi sheshimge kelip, sayasy jaghdaylargha beytarap baqylaushygha ainaldy. Ol (Toqtar Áubәkirov) biylik «Bayqoynyrdy» jalgha beru turaly sheshimge kelgende qarsy shyqqan adam. Sol ýshin de onyng ómirinde týrli qiyndyqtar oryn alghany ras.

Ol 1946 jyly 27 shildede Qaraghandy oblysy Qarqaraly audanynda dýniyege kelgen. Úshqyshqa 1988 jyly Kenes Odaghynyng Batyry ataghy berilgen. Tehnika ghylymynyng doktory (1998), professor (1997), Qorqyt Ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik uniyversiytetining qúrmetti professory.

Gharyshker-úshqysh 1969 jyly Reseydegi Armavir joghary әskery úshqyshtar uchiliyshesin, 1979 jyly Aviasiya institutyn bitirgen.

1988 jyly Kenes odaghynda túnghysh ret әuede úshaqqa 2 ret janarmay qúidyru arqyly soltýstik poluske úshu saparyn erlikpen oryndady.

1989 jyly alghashqy ret aviatasushy kreyserding alanqayshasyna «MiyG-29K» reaktivti úshaghyn ýlken sheberlikpen qondyrdy. Sonday-aq, ol reaktivti úshaqtyng 50-den asa jana týrin synaqtan ótkizdi.

1990 jyly gharyshkerler qúramyna alynyp, 1991 jyly sәuirding 2-sinde Kenes Odaghy Gharyshkerler dayarlau ortalyghynda gharyshqa úshu dayyndyghyna kirisip, sol jyly qazannyng 2-sinde Bayqonyrdan «SonzTM-13» kemesimen úshqan. 
Gharyshqa Aleksandr Aleksandrovich Volkovpen jәne avstriyalyq gharyshker Frans Fiybekpen birge «Soiyz TM-13» gharysh kemesining gharyshker-zertteushisi retinde gharyshqa attandy. Qazaqstan men Avstriyagha gharyshqa jol ashqan búl tarihy oqighany Qazaq KSR-nyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev pen Avstriya Respublikasynyng kansleri Frans Vraniskiy baqylady.

Osy kýni Núrsúltan Nazarbaev Bayqonyr gharysh ailaghynda respublikanyng Últtyq gharysh agenttigi qúrylatyndyghy turaly mәlim etti.

Gharyshta ol ózge seriktesterimin birge biotehnologiya, metallurgiya, medisina salalary jәne Aral aimaghy boyynsha ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizgen. Zertteu nәtiyjesinde Aral ýstindegi túzdy shang boramasynyng payda bolu prosesi, sol ziyandy aerozolidardyng Qazaqstan men Resey aimaqtaryna taraluynyng gharyshtyq suretteri alynghan. Sonymen qatar Qazaqstan aumaghyndaghy atmosferany jәne jer betin zertteu, júldyzdy, aspandy astrofizikalyq baqylau júmystary da oidaghyday ótken. Ol Qazaqstandaghy gharyshtyq zertteulerding negizin qalaugha, otandyq Qaruly Kýshterding әskery dayarlyghyn jetildiruge, әskery partriottyq tәrbie júmystaryn jolgha qoigha belsene aralasty.

1992-1993 jyldary – Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministrining birinshi orynbasary. 1993-1994 jyldary – Qazaqstan Respublikasy Últtyq Aerogharyshtyq agenttigining bas diyrektory, Ghylym jәne jana tehnologiya ministrining orynbasary.

1994-1995 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesining deputaty, Qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy.

1996-2000 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kómekshisi, kenesshisi. 2000-2001 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Qauipsizdik kenesi hatshysynyng orynbasary.

2002-2003 jyldary - «Ispat-Qarmet» AAQ-ynyng korporativtik ister jónindegi orynbasary. 2004-2007 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq is, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi.

«Parasat» ordenimen, medalidarmen, Qazaq KSR Jogharghy Kenesining Qúrmet gramotasymen «Qúrmet belgisi», Leniyn, Qazan revolusiyasy, «Altyn krest» ordenderimen marapattalghan.

(Mәlimetter wikipedia.org torabynan alyndy)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543