Qazaqstan tәuelsizdikting alghashqy jiyrma bes jylynda Elbasynyng kemengerliginin, sarabdal sayasatynyng arqasynda nebir kýrdeli kezenderdi artqa tastap, әlem elderine ýlgi bolarlyq ghalamat damu jolynan ótti. Halqynyng yntymaghy men ekonomikasynyng órkendeuining nәtiyjesinde halyqaralyq qauymdastyqtyng aldynda zor bedelge ie memleketke ainaldy. Biraq býginde jetistikterge toqmeyilsip otyratyn uaqyt emes. Ýnemi algha úmtylyp, janghyryp, janaryp otyrmaghandardy zamana kóshi artqa yghystyryp, damu jolynan taydyryp jiberetini anyq. Qazirgi dýniyejýzilik ekonomikalyq daghdarys, ghalamdyq sayasy túraqsyzdyq pen әskery qaqtyghystar etek-jenimizdi jiyp, uaqyt talabyna say әreket etuimiz kerektigin kórsetip otyr.

Qazaqstandy nebir tar jol, tayghaq keshulerden, tereng daghdarystardan aman-esen alyp shyqqan Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev búl joly da kóregen sheshim qabyldap, batyl qadamdar jasay bildi. Sonyng dәleli Elbasynyng bes institusionaldy reformasy men ony jýzege asyrugha baghyttalghan 100 naqty qadamnan túratyn Últ josparynyng qabyldanuy der edik.

Qazaqstan Preziydentining bes halyqtyq reformalardy qabyldauy – otandyq ekonomikany jana, biyik beleske kótereri talassyz. Osynau kýrdeli kezende týpkilikti reformalardy jýzege asyrudaghy basty maqsat – dýniyejýzindegi bәsekege barynsha qabiletti otyz memleketting arasynan oiyp túryp oryn alyp, Mәngilik Elge ainalu. Búl tarihy jauapkershilikti býkil el túrghyndarymen qatar Ontýstik Qazaqstan oblysynyng halqy da tolyqtay sezinip otyr.

Elbasynyng kóregendigimen qabyldanghan bes reforma – halyqty eldik maqsatqa júmyldyryp, otandastarymyzdyng әl-auqatyn kóterip, bilim, ghylym, óndiris salasynda qolgha alynghan memlekettik baghdarlamalardy tiyimdi jýzege asyrugha jol ashpaq. Memlekettik baghdarlamalar demekshi, qazir әlemning barlyq belgili aqparat qúraldary daghdarys tudyrghan qiyndyqtar turaly jar salyp jatyr. Al, Qazaqstanda jekelegen salalarda irkilis bayqalghanymen, tútastay alghanda halyq daghdarystyng zardabyn aitarlyqtay sezinip otyrghan joq. Halyqtyng tabysy da, júmyssyzdyq dengeyi de túraqty. Memleket túrghyndardyng aldyndaghy әleumettik mindettemelerin tolyqtay oryndap keledi. Bilim beru, densaulyq saqtau sekildi manyzdy salalargha búrynghysynsha basa nazar audaryluda, bizneske de jan-jaqty qoldau kórsetilude. Qúrylys qarqyny bәsendegen joq, auyl sharuashylyghy salasynyng kórsetkishteri jyldan-jylgha jaqsaryp keledi. Bir auyz sózben aitqanda, qazirgi ekonomikalyq qiyndyqtar halyqtyng qabyrghasyn qayystyryp otyr deuge eshqanday negiz joq. Osynyng barlyghy Elbasynyng tapsyrmasymen qabyldanghan «Núrly jol», Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu, «Biznesting jol kartasy – 2020» syndy memlekettik baghdarlamalardyng jemisi. Býgin biz sol baghdarlamalardyng oryndalu barysyn saraptap kórudi jón sanap otyrmyz.

Memleket basshysynyng tapsyrmasymen qabyldanghan daghdarysqa qarsy baghdarlamalardyng negizgisi – «Núrly jol». Infraqúrylymdyq damudyng 2015-2019 jyldargha arnalghan búl baghdarlamasy birneshe baghyttan túrady. Atap aitqanda, jylu, auyzsumen qamtamasyz etu, kәriz jýielerining qúrylysyn janghyrtu jәne qayta qúru júmystaryn birinshi baghyt qamtidy. Jergilikti atqarushy organdardyng derekterine sýiensek, búl baghyt boyynsha 2015-2016 jyldargha 6 jobagha 5 milliard 500 million tenge bólingen. Ótken jyly jospargha sәikes bir joba iske asyp, 1,2 milliard tengege 6,5 shaqyrym jylu qúbyry tartylghan. Qalghan 5 joba 2016 jyly atqaryluy tiyis. Songhy mәlimetter boyynsha jyl basynan beri 5 jobagha 1,1 milliard tenge bólingen jәne tolyqtay iygerilgen. Qarjylandyru bekitilgen jospargha sәikes jýzege asady jәne tiyisti qarjy jyl sonyna deyin iygeriledi.

Ekinshi baghyt túrghyn ýy infraqúrylymyn damytudy kózdeydi. Ótken jyly Últtyq qordan bólingen 160,8 million tengege 324 pәterli 9 qabatty ýiding qúrylysy ayaqtalyp, halyqtyng iygiligine berilse, biyl búl baghyttaghy júmystyng kólemi әldeqayda úlghayghany bayqalady. Atap aitar bolsaq, 2016 jyly injenerlik-kommunikasiyalyq infraqúrylymnyng 11 nysanynyng qúrylysyn jýrgizuge Últtyq qordan 5 milliard 200 million tenge qarjy bólingen. Alghashqy segiz aidyng qorytyndysy boyynsha, 2 milliardqa juyq tenge iygerilipti.

Ýshinshi baghyt әleumettik infraqúrylymdy jetildiruge arnalghan. 2015 jyly búl baghytta 9 mektep pen 1 balabaqsha salyndy. Oghan 2,8 milliard tenge júmsaldy. Al, biyl búl baghytqa bólinip otyrghan qarjy qomaqty. Dәlirek aitsaq, Últtyq qordan 13 milliard tenge bólindi. Búl qarjygha 23 mektep pen 1 balabaqshanyng qayta qúru júmystary men qúrylysy jýrgizilude. Tamyz aiyndaghy derekter boyynsha 5 milliard 405,3 million tenge iygerilgen.

Elbasy tapsyrmasyna sәikes «Núrly jol» baghdarlamasynyng tolyq әri uaqtyly jýzege asyryluyn qamtamasyz etu ýshin oblysta arnayy júmys toby qúrylyp, әrbir nysannyng qúrylysy qatang baqylaugha alynghan. Jospargha sәikes jyl sonyna deyin bólingen budjet qarjysy tolyq iygerilip, 20 nysan paydalanugha beriledi. Onyng ishinde 9 mektep, 1 balabaqsha jәne 10 injenerlik-infraqúrylym jelilerining qúrylysy ayaqtalady.

Kórip otyrghanymyzday, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen qabyldanghan «Núrly jol» memlekettik baghdarlamasynyng maqsaty – infraqúrylymdy damyta otyryp, qúrylys salasyndaghy kompaniyalar men tauar óndirushilerdi qoldau, sol arqyly әlemdik daghdarys kezeninde otandyq ekonomikanyng túraqtylyghyn saqtap qalu. Elimizding daghdarystan qanshalyqty abyroyly shyghary osy baghdarlamagha bólingen qarjynyng tiyimdi әri maqsatty júmsaluyna baylanysty desek qatelespeymiz. Ári baghdarlama ayasynda atqarylyp jatqan júmystar qarapayym halyqtyng da kýndelikti ómir sýru sapasynyng jaqsaruyna yqpal etude.

El ekonomikasyn әrtaraptandyru Preziydent N.Nazarbaev ústanghan sayasattyng basym baghyttarynyng biri. Búl júmystar Ýdemeli industriyaldy-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng ayasynda jýzege asyp keledi. Ontýstik Qazaqstan oblysynda baghdarlama bastalghaly beri Industriyalandyru kartasyna engen 143 joba jýzege asqan. Onyng jalpy qúny 223,3 milliard tengeni qúraydy. Ónirde barlyghy 12 600 jana júmys orny ashylghan. Onyng ishinde alghashqy besjyldyqta qúny 176,5 milliard tengeni qúraytyn 115 joba jýzege asyp, 10 myng jana júmys orny qúrylghan. Osy kezende ÝIID baghdarlamasy ayasynda ónirimizde ashylghan kәsiporyndar 180 milliard tengening ónimin óndiripti.

Ekinshi besjyldyqta Industriyalandyru kartasyna 119 joba engen. Onyng jalpy qúny 846 milliard 100 million tengeni qúraydy. Yaghny tartylatyn investisiya kólemi birinshi besjyldyqpen salystyrghanda 4 esedey kóp. Sonday-aq, 2019 jylgha deyin 18 500 jana júmys orny ashylady dep josparlanuda.

Jaqynda oblystyq mәslihat deputattarynyng aldynda esep bergen oblys әkimi Beybit Atamqúlov atalghan baghdarlamanyng qazirgi oryndalu barysy jayly jan-jaqty bayandady. Onyng aituynsha, biyl Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng ayasynda 16 jobany iske qosu josparlanghan. Búl júmystargha 27,2 milliard tenge investisiya tartylady. Atalghan kәsiporyndar tolyqtay júmys istey bastaghanda janadan 845 júmys orny payda bolady. Býgingi kýnge deyin ekeui iske qosylyp ýlgerdi. Olardyng biri – «Shymkent may» aksionerlik qoghamynyng ósimdik mayyn óndiru kólemin úlghaytugha baghyttalghan jobasy. Joba ayasynda 1 milliard 920 million tenge investisiya qúiylyp, kәsiporynda qosymsha 26 júmys orny payda boldy. Al, ekinshisi – Qazyghúrt audanyndaghy «Lotus Food Company LLC» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining tez әzirlenetin taghamdar óndiru zauyty. Jana kәsiporynnyng jalpy qúny 471 million tengeni qúrasa, onda 48 jana júmys orny ashyldy.

Ónir basshysynyng aituynsha, 2016 jyldyng 7 aiynyng qorytyndysy boyynsha Industriyalandyru kartasyna engen kәsiporyndar 59,7 milliard tengening ónimin óndirgen. Mine, osynday qoldau sharalarynyng nәtiyjesinde birinshi jartyjyldyqta oblystyng ónerkәsip salasynda 384 milliard tengening ónimi óndirilgen. Búl ótken jyldyng tiyisti kezenimen salystyrghanda 5,3 payyzgha joghary.

Ontýstik ónirde «Biznesting jol kartasy – 2020» baghdarlamasy da nәtiyjeli jýzege asyp jatyr. Aytalyq, jyl basynan aimaqtyq ýilestiru kenesining 7 otyrysy ótip, onda jalpy investisiyalyq qúny 70,1 milliard tengeni qúraytyn 144 joba qaralyp, maqúldandy. Jobalar tolyq iske asqan kezde 1 213 júmys orny qúrylatyn bolady.

Baghdarlamanyng birinshi jәne ekinshi baghyttary boyynsha júmystargha toqtala ketsek, 78 jobany jýzege asyrugha ekinshi dengeyli bankterden alynghan nesiyening payyzdyq ýstemeaqysyn subsidiyalaugha 19 milliard 200 million tenge júmsalghan. Sonyng arqasynda kәsipkerlerge bankterden alghan nesiyesi 7 payyzdyq ýstemeaqymen týsip otyr.

Ekinshiden, «Damu» kәsipkerlikti damytu qory» aksionerlik qoghamy 5 jobagha alynghan nesiyening bir bóligin kepildendirudi mindetine aldy. «Biznes OQO» ónirlik ýilestiru kenesining kezekti otyrysynda maqúldanghandardyng qatarynda «Úlan» ghylymiy-tәjiriybelik bazasyn damytu men keneytuge baghyttalghan jeke kәsipker Orazaliyevting jobasy da bar. Baza qonaqýiler men sporttyq-sauyqtyru keshenderin qamtidy, sporttyq qúrylghylar satyp alu men túrghyn jay salu esebinen keneytiledi. Al, maqúldanghan ekinshi joba boyynsha Baymyrzaeva Baqytgýl nan-toqash jәne kondiyterlik ónimder shygharudy qolgha alady. Nesiyege alynghan qarajat sehtyng qúrylys júmystaryna júmsalmaq. Qoldaugha ie bolghan ýshinshi joba boyynsha «Núr ASU» mektepaldy shaghyn ortalyghy keneytilse, «Sanjar» JShS-i diyirmen keshenin satyp aludy kózdep otyr. Búl – tórtinshi joba. Sonday-aq, biday óndeumen ainalysatyn «Asyl LTD» JShS-i memleketting qoldauynyng arqasynda ózining ainalymyn tolyqtyrudy josparlauda.

«Biznesting jol kartasy – 2020» baghdarlamasynyng ýshinshi baghyty kәsipkerlerding valutalyq tәuekelderin tómendetuge arnalghan. Osy maqsatta ýsh jobanyng bankterden alynghan nesiyesining payyzdyq ýstemeaqysy subsidiyalandy. Oghan 4,7 milliard tenge júmsalghan.

Jalpy, 2016 jyly oblysta atalghan baghdarlama shenberinde 464 biznes-jobagha memlekettik qoldau kórsetu josparlanghan. Oghan 5 milliard 673 million tenge bólinipti. Jalpy, «Biznesting jol kartasy – 2020» baghdarlamasynyng qatysushylary esepti kezende budjetke 6 milliard 700 million tenge salyq tólegen. Sonday-aq, ónirdegi «Kәsipkerlerge qyzmet kórsetu ortalyqtary» atalghan merzimde 19 905 biznesmenge qyzmet kórsetken. Osynyng barlyghy Ontýstikte bizneske barynsha qolayly jaghday jasalyp, óz isin ashqandargha jan-jaqty qoldau kórsetilip jatqanyn anghartady.

Memleket basshysynyng ónirimizge kelgen әr sapary jaqsy isterding bastauyna ainalyp, túrghyndardy quanyshqa bóleytini ras. Jýrekterinde jalyny bar, jýzderi meyirimge toly ontýstikqazaqstandyqtar Últ Kóshbasshysyn әrdayym erekshe yqylaspen kýtedi. Elbasy da elge etene jaqyn, әsirese, kýngey ónirding enbeksýigish halqyna degen yqylas-peyili erek. N.Nazarbaevtyng biylghy sәuir aiynda ónirge arnayy saparmen kelgeni belgili. Preziydentting sonda bildirgen ystyq lebizi men naqty tapsyrmalary barsha jerlesterimizdi jigerlendirip, jana belesterge úmtyldyrdy. Ónir túrghyndarynyng Tәuelsizdikting 25 jyldyghy qarsanyndaghy tolaghay tabystary sonyng aighaghy.

Abai.kz