BILIM REFORMASY ÓZ NÁTIYJESIN BERETIN BOLADY
Bilim men ghylym salasynda reformalar az jasalghan joq. Onyng nәtiyjelisi de, shirkin-ay, ayaqsyz qaldy-au degen tústary da kezdespey qalmady. Tәuelsizdigimizding 25 jylynda bilim men ghylymdy basqaru 13 ministrge tiyip, qazir 14-shi ministr jalghastyruda. Este qalghan reformalardan birli-ekili mysal keltirer bolsaq, Q.Kósherbaev jetekshilik etken jyldary «2005 jylgha deyingi bilim berudi damytu turaly» baghdarlama iske qosyldy. Sol qújat ayasynda ótken ghasyrdyng 90-shy jyldaryndaghy qiyn kezende bazar jaghalap ketken balalar mektepke qaytaryldy. Sonymen birge, sanyrauqúlaqtay qaptaghan joghary oqu oryndarynyng sapasyn tekserudi qúqyq qorghau organdaryn tarta otyryp qolgha alyp, tosqauyl qonggha kýsh saldy. «Qazaqstan Respublikasynda joghary bilimdi damytu strategiyasyn» jasady, - dep jazady "Egemen gazetinin" tilshisi.
Strategiyada әlem elderindegi joghary oqu oryndary qalyptasuyn saralay otyryp, onyng negizine el Preziydentining «Qazaqstan-2030» Strategiyasyn basty nysan etip alghan bolatyn. Búl jinaq bolyp jaryq kórdi. Odan keyin N.Bektúrghanov «2010 jylgha deyingi bilim berudi damytudyng strategiyasyn» jasasa, Sh.Berkimbaeva «Auyl mektebi» baghdarlamasyn iske asyrugha úmtyldy. Búl rette elimizding altyn arqauy sanalatyn auyl mektepterin jetildiru, sóitip, eldi mekenderding qalybyn búzbay saqtau negizgi maqsat boldy. Auyldy mektep pen auruhana ústap túrghanyn jan-jaqty qamty kelip, últtyq mektepting úly múratyn qalyptastyrudy kózdegen iygilikti is jeli tartqan. Búdan keyin de biraz reformalar jasaldy. Onyng bәrine toqtaudy mindet sanamadyq. Qazir de auyldaghy bilim beru mәselesi kýn tәrtibinen týspey keledi. Jana saylanghan Mәjilis deputaty Berik Dýisenbinov Ýkimetke joldaghan saualynda: «Bilim jәne ghylym ministrligining mәlimetterine say, elimizde orta eseppen jylyna 100-ge juyq mektep jabylady eken. Mektep bilim ordasy boluymen birge, býgin auyldaghy júmys beretin oryn, auyldyng qasiyetti qara shanyraghy», dep búl týitkil, әsirese shekaralyq audandardy túiyqqa tirep otyrghanyn ataghan edi. Bir jylda 100-ge juyq mektepting jabyluy jaqsylyq deuge kelmeydi. Kimdi de bolsa oigha qaldyruy kerek edi. Osy mәsele boyynsha saual joldanghan kýni (18.05.2016) әriptesimiz Ghabit Iskendirúly halyq qalaulysymen «Búl qalay? Qazaqtyng qamaly – shekaradaghy mektep emes pe?» degen taqyrypta jedel súhbat úiymdastyryp, gazetke (19.05.2016) jariyalaghan bolatyn. Bir ghajaby, basylymdaghy «Deputat dabyly» aidarymen berilgen әngimege әli kýni jauap bergen adam joq.
On ýshinshi ministr Aslan Sәrinjipov elimizdegi 127 JOO kóbi diplom basatyn mekemege ainalghanyn atap, memlekettik bilim grantynyng 75 payyzyn qazaq bólimine, qalghan 25 payyzyn orys bólimderine beru jóninde sheshim shyghardy. Búl kópten kýtken mәsele edi. Sóitip, ol osylaysha júrttyng iltipatyna bólendi.
Aqiqatyna kelsek, tәjiriybe barlyq kezde nәtiyjeli bola bermeydi. Jaqsysy sýiinish, olqysynyng zardabyn sol baghdarlama jasaushylar emes, oryndaushylar, yaghny múghalimder kóretini anyq. «Janalyqtardy» oryndau jónindegi órden tómen, tómennen órge aghylghan qaghazdar talaydyng basyn ainaldyrmay qoymaydy. Kezinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev miylliondaghan qaghazbastylyqtan qútylu turaly qatang eskertkeni bar. Jalpy, baghdarlama jasalghan son, oghan qarjy qarastyrylady. Endeshe, qanday baghdarlama bolsa da bir kezendik emes, dәstýrli jalghasyn tauyp, halyqtyng qajetin ótep jatsa, núr ýstine núr. Bizde bir basshy bastaydy. Ekinshi kelgen basshy aldynghynyng isine taldau jasaudy jayyna qaldyryp, óz sýrleuine týsedi. Bir bes jyl emes, birneshe bes jylgha ketetin kesek-kesek mәselelerdi algha qoyady. Biraq deni ayaghyna jetpey, qaghaz jýzinde qalyp jatady. Sodan da bolar, bilim turaly baghdarlamalardyng týiini týiilgen boyda qala beretini.
IYә, ótkenge bereke, keler iske tabys tiler bolsaq, bilim salasy taghy jana reformamen júmys jasay bastady. Ol – bilim berudi jәne ghylymdy damytudyng 2016-2019 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy. Qazir osy baghdarlamany mýltiksiz oryndaudyng әrbir qadamy oilastyrylyp jatyr. Búl júmys Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «100 naqty qadam» Últ josparynyng 76, 77, 78, 79-qadamdarynda dәiektelgenin aita ketuge tiyistimiz. Eng bastysy, baghdarlama bilim men ghylymnyng rólin arttyryp, úrpaq tәrbiyesin jetildire otyryp, әlemdegi damyghan 30 elding qataryna qosyludy kózdeydi.
Endi baghdarlama ózgeshelikterine nazar audaralyq. Onyng birinshisi – mektepterge bes kýndik oqytu jýiesin engizu. Búl júmys biyl 1-synyptan bastau alyp, aldaghy jyldary jalghasyn taba beredi. Osy bastamanyng arqauynda auyl men qala mektepterining dengeyin tenestiru jatqany da mәlim. Til mәselesine kelgende, biz ol turaly kóp aitamyz, tilding kýre tamyry mektepte deymiz. Memlekettik tilde, orys, ózge tildegi bilim úyalarynda oqytu ýshin qyruar qarjy bólinip, jýzdegen múghalim ailyq alady. Biraq oqushylar, basqany bylay qoyghanda, qazaqtyng úl-qyzdary qazaq tilin dúrys týsinbey attestat alyp jatady. Tipti, «Altyn belgi» iyegerleri de shyghady. Búl oilanudy qajet etedi.
Ýsh tilde bilim beru kesheli-beriden emes, birazdan beri aitylyp keledi. Mektepti qoyyp, balabaqshada ýsh tildi ýiretip jatqandar tóbe kórsetude. Búl aty-jónin әreng aitatyn býldirshinder ýshin artyqtau emes pe? Taghy bir mәsele, keybir pәnderdi aghylshyn tilinde oqytu jayy. Ýsh jyldan keyin, yaghny 2019 jyldyng qyrkýieginen bastap, 4 pәn – himiya, fizika, biologiya jәne iynformatika aghylshyn tilderinde oqytylmaq. Búl aluan pikirlerge arqau boluda. Jana baghdarlamanyng taghy bir qúptaytyn túsy: әr pәn boyynsha barlyq dengeyde bazalyq oqulyqtyng endiriletindigi, yaghny búrynghyday әrkim óz bilgenimen balamaly oqulyqtardy qoldana almaytyndyghy. Shynynda, búl kópting kókeyinde jýrgen týiin edi. Bilim úyalarynyng әrtýrli balamaly delinetin oqulyqtardy paydalanuynan oqushylar ÚBT tapsyrghanda qatty qinalatyn. Test súraghynda qate dep kórsetilgen tústy keybir bilimi jetik jastar ózderi qoldanghan kitaptardy kóldeneng tartyp, dәleldep shyqqanynan habardarmyz. Sol sekildi, osy kezge deyin jemqorlyqqa tosqauyl qoyatyn birden-bir tәsil retinde baghalanghan ÚBT-gha de ózgeris engiziledi. Jana baghdarlamany úsynushylar mektep bitiru emtiyhany elimizge qayta oralatynyn, 2017 jyldan bastap ÚBT mekteptik jәne joghary oqu ornyna arnalghan bolyp ekige bólinetinin aityp otyr. Búghan qosa ÚBT-dan qúlaghandargha ekinshi ret tapsyrugha mýmkindik beriletini jәne bar. Mektep bitirushilerding taghdyryn anyqtaytyn búl synaq bir kezderi mektep, audan, oblys kórsetkishin anyqtaytyn dәrejege deyin jetken. Endigi jerde oghan jol berilmek emes, naqty bilim algha ozady eken. Osy jerde myna bir jaydy da aita ketsek deymiz. ÚBT bastalghan alghashqy kezde bilim úyasyn bitirgen týlekter synaqqa týgel qatystyrylatyn. Keyin kórsetkishke kedergi keltiredi dep nashar oqityndardy jibermeu әdetke ainalghany bar. Jana tәsil osyghan tosqauyl qoymaq. Testke qatystyru, qatystyrmau turaly sózimizge bir dәlel keltirelik, 2015 jyly elimizdegi mektepterdi 124 339 oqushy ayaqtasa, onyng 87 782-si ÚBT-gha ótinish beripti. Al biylghy 121 mynnan asa bitirushining 86 999-y ÚBT-gha niyet tanytypty. Osynyng ózi kóp jaydy anghartatyn sekildi. Jaqynda bas basylymda biylghy ÚBT jayly maqalalar toptamasy әldeneshe ret jaryq kórdi. Onda synaq týrining ong nәtiyjelerimen qatar, keybir olqy tústary kórsetildi. Mektepte nashar oqyghanmen, testke barghanda joghary ball alghandardyng kezdeskeninen mysaldar keltirildi. Búdan shyghar qorytyndy, tereng bilimmen emes, test súraqtaryn jattap alyp, bolmasa qazirgi tehnika tetikterin paydalanu arqyly joghary ball alugha bolatynday. Áriyne, ýirengen ÚBT-ny mýldem joi kerek demeymiz. Jetildirilgen jón. Bala bilimi balmen emes, jan-jaqty oquymen kórinse qúba-qúp. Jattandy bilim eshkimdi de úzatpaydy. Shyn jýirik qanday syngha salsang da jaryp shyghady.
Biz jana reforma turaly oiyn bilmek niyetpen osy salagha býkil ghúmyryn arnaghan mamandardy әngimege tartqan edik. Onyng birinshisi – Qazaqstannyng Enbek Eri, aituly ústaz Ayagýl Mirazova. Qayratker múghalim ýsh tildi bilu qajettigin aita kelip, balanyng bәri daryndy emes ekenin, tapsyrmany kóp beru olar ýshin auyr bolatynyn, bala balalyq dәuirdi de bastan ótkeru qajettigin atady. Sonymen qatar, eki kýnning birinde jana sabaq ótu de onaygha soqpay otyrghanyn, sabaq mazmúnynyng kóptigin, búl qala balasyna jenil bolghanmen, qiyandaghy auyl balasyna auyr tiyetinin eske saldy. Ótken sabaqty tiyanaqtay almay jatyp, jospardan qalamyn dep ekinshi taqyrypty bastap ketu oqushynyng yntasyn arttyru bylay túrsyn, pәnge bettey almay qalatynyn da eskertti. «Ústaz retinde pikirim, ýsh tildi mengeru kerek-aq, biraq ony qanday әdis-tәsildermen jәne qanday jolmen oqushygha bildiruimiz qajet, mine, osy alandatady», dep bar dәstýrimizdi qiratyp almay jetildirsek, degen oiyn ortagha saldy. Joghary synyptarda 4 pәndi aghylshyn tilinde oqytugha kelgende, pәnderding keybiri 9-synypqa deyin ótilip ketetinin, ony aghylshyn tilinde qayta oqytu qalay jýzege asar eken degen baylamyn tilge tiyek etti. «Ústaz» Almaty qalalyq jergilikti kәsipodaghy qoghamdyq birlestigining tóraghasy Qojahmet Nazarbetov jana reforma zaman talabyna say jasalghanyn atap, aghylshyn tilin 1-synyptan emes, 2-synyptan oqytu jón bolar degen oy úsynyp, keybir pәnderdi orta buynnan bastap, aghylshyn tilinde oqytugha bolatynyn, «biraq jappay barlyq oqushygha osy jýieni telu qiyndyq keltirmey me, oghan materialdyq-tehnikalyq baza jetkilikti me, kadr tapshylyghy 3-4 jyldyng ishinde sheshile me? – dey kelip, – bes kýndik oqu barysynda múghalimderding jýktemesine núqsan kelmey me?» – dedi. Odan keyin bes kýndik oqugha kóshkende qanday pәnderding saghat sanyn qysqartyp nemese negizgi sabaq kestesinen alyp, fakulitativ retinde oqytu kerektigin, mysaly dene tәrbiyesi pәni aptasyna qazir 3 saghat ótse, ony bes kýndik oqu jýiesinde 2 saghatqa, enbek sabaghyn ýiirme retinde oqytu tiyimdi bolar ma eken degen pikirin ortagha saldy. Jana oqu jyly bastalyp ketse de, búl turaly keneskenning artyqtyghy joq bolu kerek.
Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaq tarihynda qazaq úyalatynday eshtene joq», dep atap ótkeni belgili. Últymyzdyng tariyhy sonau úlylardan jalghasyp kele jatqan sara jolymyzdyng altyn túghyry ispettes ekenin Elbasy Úlytauda aitqan edi. Ótken jyly Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap óttik. Onyng arghy jaghynda da týrki dýniyesimen birigip týgendeytin tarih taghylymdary jetip artylady. Endeshe, osy tarihty bilim beru mekemelerining bәrinde oqytsaq jaraspay ma? KSRO zamanynda ózgening tarihymen besikten belimiz shyqpay jatyp tanystyq, barlyq bilim oryndarynda pәn retinde jýrdi. Synaq tapsyrdyq. Taqyldap túryp bilgenimizdi aittyq. Oghan qaraghanda óz tarihymyzdy ýlken-kishimiz tanyp-bilu bir ghaniybet emes pe? Ásirese, qazaq jastary tek-tamyrynyng qaydan ekenin, eli men jerin, Otanymyzdyng qily kezenderin bilim ordalarynda tereng oqyp úqsa artyq bolmaydy. Tarihty JOO oqytu jónindegi tarihshy-ghalymdardyng kóterip jýrgen mәselesi oryndy. Qaytalap aitamyz, Tәuelsiz júrtymyzdyng arghy-bergi tariyhyn oqytudan útylmasymyz anyq. Tarihty bilgen adam teris jolgha ayaq baspaydy. Keyde biz «uzkiy spesialistke» (tar kólemdi maman) tariyhtyng qajeti qansha dep jatamyz. Aumaly-tókpeli zamanda qanday maman iyesi bolsa da tarihty tanyp-bilui kerek. Óitkeni, bilimi tayaz jas eliktegish keledi. Etikshining de oi-órisi biyik bolsa, qolyndaghy balghasyn kóringenge kótermeydi.
Ghylym salasynda da kóptegen izdenister bolyp jatyr. «Ghylymy jәne (nemese) ghylymiy-tehnikalyq qyzmet nәtiyjelerin kommersiyalandyru turaly» Zang qabyldandy. Búl da Memleket basshysynyng «100 naqty qadam» Últ jospary ayasynda jýzege asyrylghan. Zannyng basty artyqshylyghy avtorlardyng qúqyghy qorghalady, syilyqtar, granttar alugha yntaly bolady. Eger zang tiyanaqty júmys istese, ghylym damyp, óndirispen úshtasatyny sózsiz. Aytalyq, elding bir tiregi sol óndiris desek, 2019 jylgha qaray múnay-himiya salasyna – 7 myngha tayau, múnay-gaz salasyna – 9 mynnan asa, mashina jasau isine – 14 0631 kadr qajet kórinedi. Bir kezderi alghan mamandyghynyz 30-40 jylgha azyq bolatyn bolsa, qazirgi zamannyng ýrdisi mamandyq quaty 5-6 jyldan aspay qalatyn bolyp barady. Sondyqtan ýnemi jetildirip otyruyng kerek. Osynyng ózinen-aq, kadr dayyndau isin uaqytqa say ýilestiru qajettigi tuyndamay qoymaydy. Jana baghdarlamanyng basty atqaratyn mindeti de osynda jatqany anyq.
Biz taghy bir arqaly azamattyng oiyn bilu ýshin әngimege tartqan edik. Ol – elimizding joghary oqu oryndaryn damytugha erekshe ýles qosqan, Parlament Mәjilisining deputaty bolyp jýrgende eldik iske kóp atsalysqan, Memlekettik syilyqtyng laureaty, akademik Uәlihan Biyshimbaev. Kórnekti ghalymmen oy bólisken kezde Bolon prosesine qatysty baylamyn qadap túryp aitty. Búl alghash Germaniya, Fransiya, Angliya, Italiya elderinde negizi qalanghanyn, algha qoyghan maqsaty ekonomikada bәseke bәsine tótep beru niyetinde qúrylghanyn eske salyp, proseske TMD memleketterining ishinde Resey, Ukraiyna, Belarusi, Armeniya, Qazaqstan qosylghanyn atady. Onyng talabyn taratqanda, qatysushy memleketter әr eki jyl sayyn bir ret jinalyp, ne isteldi, ne isteuimiz kerek, aldaghy mindet qanday, týsken jolymyz dúrys pa, dúrys bolsa taghy da neni jetildiremiz dep, bitken, bitetin qareketti saraptap, qajetsizin ysyryp tastaydy eken. «Kadr dayyndaudyng ýsh satyly, naqtylay týssek bakalavr – magistr – PhD doktor jýiesine kóshtik», degen akademik 2010 jyldyng sonyna qaray, búrynghy ghylym kandidaty, ghylym doktory dissertasiyasyn qorghau toqtaghanyn, memleketimiz Bolon prosesine 2003 jyly kirgenin, búl boyynsha TMD memleketteri arasynan Bolon prosesine mýshe elderding bilim ministrleri 2 jylda bir ret kezdesetinin, ótken jyly onday didarlasu Erevanda bolyp, Europalyq standart boyynsha bilim sapasyn arttyru, ózge de ózekti mәseleler qozghalghanyn aityp, «Biz bastamanyng formasyn әkeldik. Bakalavrda oqiytyndardy student deyik, olar dәris tyndaydy, kitap oqidy, test tapsyrady, kurstyq júmys jazady, diplom qorghaydy. Magistrdi alsaq, ol da kóbinde sol jolmen jýredi. Yaghny 70 payyz studentting ghylymgha beyimdelui shamaly. Aqiqatyn aitsaq, magistr bolashaq ghalym-zertteushining negizi boluy tiyis edi. Al PhD doktor da dәriske qatysady, seminargha barady, taghylymdamadan ótedi. Solay jýrip «PhD doktor» degen ghylymy dәrejeni alyp shyghady. Rasyna kelsek, ghylym adamy múnday jenil jolmen dәreje almauy kerek. Osynday dәrejege ie bolghandardyng 35 payyzy ghana ghylym salasynda jýr. Biz biraz PhD doktorlardyng júmystaryn saraptamadan ótkizdik. Diyssertasiya degen aty bar, 120-130 bet júmys әdemi týptelgen, biraq biraz jaghdayda ghylymy izdenisi shamaly, búrynghy kandidattardyng zertteu júmystarynyng jýgin kótere almaydy» dedi.
IYә, elimizdegi ghylymy ataqtargha qarasan, qazaq ghylymy әlemdi auzyna qaratqanday. Biraq kóp túspalmen jýrgendey. Akademik degen ataghy bardan ayaq alyp jýre almaysyn. Jiyn-toydyng tórinde otyrady. Al olardyng ghylymgha qosqan ýlesin tarazy basyna qoysan, kónil kónshimeydi. Shyn ghylymnyng jóni bólek. Shyn ghalymnyng orny qashanda biyikte. Ghylym turaly jana zang arqyly osyny retke keltirse, naghyz ghalym men jasandy ghalymnyng ara jigi ashylar edi. Otandyq óndiriske, tәuelsiz Qazaq elining ónimine qay ghalym qansha ýles qosty degen súraqtyng da jauaby aiqyndalady. Alda keybir oilaryn dәiekke alghan Uәlihan Qozykeúly myna bir derekterdi de algha tartyp edi. Qorghalghan doktor PhD-lerdi pәnder boyynsha salystyryp kórseniz, himiyadan qorghaghandar – 2,9 payyz bolsa, múnay-gaz isi jәne múnay himiyasynyng ýlesi – 1,6 payyz, veterinarlyq medisina jәne veterinarlyq sanitargha – 0,8 payyz, mәshiyne jasaugha – 0,7 payyz, su resurstary jәne su paydalanugha – 0,4 payyz, turizmge – 0,2 payyz, qayta óndeu óndirisining tehnologiyasyna – 1,2 payyz tiyedi eken. Al ekonomikadan PhD doktor bolghandar – 8,4 payyzdy qúrapty. Osy arada ataqty matematiyk, akademik Ómirzaq Súltanghazinnyng bir sózi oigha oralady. Ghalym: «Biz 15 jylda әreng kandidat bolushy edik. Alghan taqyrybymyzdy zerttep, zerdeleytinbiz. Odan song ony óndiriske engizip, nәtiyjesin kýtetinbiz. Júmysymyz óz jemisin bergen son, kitapsha etip shygharyp, nebir syn saghattardy bastan ótkerip baryp, әreng qorghaytyn edik. Qazirgiler 15 jyldy qoyyp, 5 jylda akademik bolyp shygha keledi», degen bolatyn. Osyghan qaray otyryp, ghylym degenning kiyeli ekenin eske ústaghanymyz jón sekildi. Jәne ghylym kóktemde aidap, kýzde oryp alatyn egin emestigin shyn ghalymdar shyrqyrap aityp jýr. Onyng jemisi 5-10, tipti 20 jyldyng kóleminde óz nәtiyjesin kórsetedi. Oghan qol jetken kezde shyqqan shyghynynyz eselep qaytady. Sony iske asyrghan ghalymnyng da, ol ómir sýrip otyrghan memleketting de abyroyy asady. Múny әsirese, biylik tizginin ústaghan azamattar eskerip jatsa, estilik bolyp tabylady.
Sonymen, bilim, ghylym salasy boyynsha reformalardyng az bolmaghanyn alda az-kem aittyq. Bir quanarlyghy, búrynghy reformalardyng qabyldanuy men iske asuy kóp jaghdayda belgisizdeu bolyp jatatyn. Myna jana reforma barysy turaly pikir alysu molynan. Búl atqarylar isting nәtiyjeli bolatynynyng kórinisi shyghar. Jaqynda gazet redaksiyasyna kelgen bir múghalim ózining kónilindegi kýdigin irikpey aitty. Onyng menzeuinshe, osy kýnderi keybir eldi mekenderde aghylshyn tili pәnining múghalimderi jetispeydi eken. Sóite túryp, az uaqyttyng ishinde biraz pәnderdi aghylshynsha oqytu aqylgha qonbaydy-au degendi aita kelip, «Múghalimdi dayyndaghanmen, ol sabaq beretin oqushynyng әzirligi qanday? Fizika, himiya pәnderining terminderin múghalim men oqushy 3-4 jyldyng ishine tereng mengerip kete ala ma? Solay bola qalsa, aghylshyn tilin bile qoymaytyn jýzdegen emes, myndaghan ústaz júmyssyzdar qataryn kóbeytpey me? Oqulyq mәselesi týbegeyli sheshimin tapty dep aita alamyz ba?» dep 12 jyldyqqa kóshemiz degeli de biraz jyldyng jýzi ótkenin, oghan әli qol jetkize almay jatqanymyzdy, bilim standartynda da oilanatyn tústar jetip-artylatynyn kóldeneng tartty.
Oyymyzdy týiindey kele, búl jana reformagha jaqsylyq tiley otyryp, týiindeu jaghyn týimedey etsek, kókeydegi kýdik seyiledi. Eng bastysy, bilim sapasy artyp, dayyndalghan maman bәsekege qabiletti bolady. Ghylym jetistigi laboratoriyada túnshyghyp qalmay, óndiristen oryn alyp, otandyq ónimning ósuine ýles qosady. Ózgege kóz saludan qútylyp, basqanyng nazaryn ózimizge audaratyn bolamyz.
Sýleymen MÁMET
Abai.kz