25 qazan kýni  Astana qalasynda KSRO-nyng biyligin ýrkitip, zәre-qútyn qashyrghan 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghyna arnalghan «Qazaqstandaghy Jeltoqsan (1986) kóterilisining tarihy jәne halyqaralyq manyzy» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya bolyp ótti. IYә, ghylymy konferensiya! Konferensiya degennen-aq, әdettegi kóp konferensiyanyng biri bolghan shyghar dep qalmanyz. Joq, búl konferensiyanyng jón-josyghy mýlde bólek, mýlde eren boldy. Búl konferensiyanyng ótu barysynan-aq, qazaqylyqtyng nyshanyn angharasyz. Konfrensiya «Bedel sóz», «Kemel sóz», «Núsqa sóz», «Týiin sóz» formatynda ótti.  

1986 jylghy qazaq jastarynyng kóterilisin  «halyqaralyq  arenada talqylau kerek!» dep, búl oqighanyng tarihy jәne qoghamdyq mәni men manyzynyng ózektiligin týsinip, oghan halyqaralyq sipat beruge úmtylghan shet elding belgili ghalymdary  qazaqtyng qasiretti tarihyn jan-jaqty sóz etti. Úlyq jiynda býgingi qazaqtyng namysyn qayrap, jigerin janitynday úrandy sózder de aitylyp qalyp jatty. Sol sózderding kókeyimizge úiyghany mynalar boldy:

 Zaynedin Kurmanov, qyrghyzstandyq ghalym:

-  Qazaqstandaghy Jeltoqsan kóterilisi – tútas Orta Aziya halqyn úiqysynan oyatyp, ruhyn kóterdi!   

Abdulkadyr Yuvaly aqsaqal, týrkiyalyq ghalym:

-  Bayaghyda Europa elinderinde renesanss degen bolghan. Sol siyaqty HH ghasyrdyng ayaqtalar túsynda qazaq jastary әdildik pen tendik izdep, azattyq súrady. Sóitip, qazaq eli týrki halyqtarynyng arasynan alghash bolyp HHI ghasyrdyng tabaldyryghynan azat, erkin bolyp attady. Qazaq jastarynyng búl әreketi – oyanu dәuirining basy boldy. Biraq, býgingi, qazaq, әli kýnge deyin óz tilderindi bilmeysinder! Men qart adammyn. Solay bola túra qazaq tilin Týrkistandaghy Yasauy atyndaghy uniyversiytette qyzmet ete jýrip, ýirenip aldym.

Amangeldi Aytaly, filosof:

-  Orystyng bir jazushysy: «Eger Germaniya KSRO-gha soghys ashpasa, men ózimning orys ekenimdi bilmeytin edim», - depti. Sol siyaqty 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi bolmaghanda, qazaq ózining qazaq ekenin úmytar edi. 1986 jylghy Jeltoqsan qazaqtyng kim ekenin, qanday ekenin tórtkýl dýniyege tanytty. Mine, sodan beri 30 jyl ótipti. Osy biz taghy da qazaq ekenimizdi úmytyp ketken joqpyz ba?!

Al, varshavalyq Vladyslav Sokolovskidyng bayandamasy qazaq ýshin tyng әri taghylymdy boldy. Osy konferensiyanyng eng ýlken janalyghy – polishalyqtardyng 1987 jyldyng 18 mausymynda-aq, Jeltoqsan kóterilisining qaharmany Qayrat Rysqúlbekovting qúrmetine oray pochta markasyn shygharuy. Mine, sodan beri 29 jyl ótse de biz pochta markasy turaly eshtene bilmey kelippiz. 22 jasynda shahid ketken qazaqtyng oghlany týrmege týsip, tar qapasta azap shegip, jazasyn ótep jatqanynda-aq, onyng isin – erlik dep tanyp, batyrlyghyn polisha halqyna dәriptegen eken. Ne degen qúrmet! Qúday-au, sol bozdaqty óz eli qaralap, naqaqtan-naqaq jazalap jatqanda, ózge eldin, ózge últtyng adamdary baghalaghan eken!  Polishalyqtardyng búl qúrmetin estip, markanyng suretin kórip, tebirenip, tolqyp ta aldyq.  

25 QAZAN... JAY GhANA SÁYKESTIK BOLMASA KEREK

Sonymen, ne kerek, sheteldik ghalymdar Jeltoqsan-1986 jylghy kóterilisting mәnin halyqaralyq túrghydan tanyp, baghalau mәselesin kóterdi. Kompartiyanyng Bas hatshysy  M.S. Gorbochevting jәne Bas Prokuratura, Joghary Sottyng shygharghan sheshimderin sayasy túrghydan tekserip, anyqtalu jayy da sóz boldy. Barlyq ghalymnyng pikiri bir arnagha toghysyp, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi – jay oqigha emes, halyqaralyq sayasy manyzy zor,  jastardyng demokratiyagha úmtyluynan tuyndaghan kóterilis  dep baghalandy.

Keshe 25 qazan kýni edi ghoy. Óziniz bilesiz, 25 qazan – búrynghy «Respublika»  kýni merekesi edi. Búl kýni – Qazaqstan KSRO-nyng qúramynan bosap,  egemendik (suveriyenttilik)  turaly deklorasiya qabyldaghan edi. Jeltoqsangha arnalghan sharanyng osymen túspa-tús kelui jay ghana sәikestik  bolmasa kerek...

 AYTMYRZANYNG MYRZALYGhY

Aytpaqshy, konferensiya Elordadaghy «Tәuelsizdik» sarayynda ótui kerek edi. Biraq, ayaq-astynan sheshim ózgerip, úlyq jiyn qyzmeti tym qymbat «Redison» qonaqýiine austy. Meyli ghoy. Jogharyda jiyngha shet elden ghalymdar, sayasatkerler qatysqanyn aittyq. "Sony eskerip Astana qalasynyng әkimdigi meymandargha týski as bermek bolyp edi", - deydi konferensiyany úiymdastrushlar. Alayda, әkimshilik  jeme-jemge kelgende uәdelerinen ainyp shygha keledi. Sóitip, úiymdastrushy top «endi qayttik?» dep abyrjyp túrghanda Aytmyrza esimdi azamat naghyz myrzalyq tanytady. Tanytqanda qaytken deysiz ghoy? Astanadaghy bir bólmeli pәterin satqanda sonyng aqshasyn әkelip «Redisonnyn» meyramhanasyna «tókken». Naqtylap aitsaq, meymandargha, konferensiyagha qatysushylardyng bәrine dastarhan jayghan. Qúrmanghazy Aytymrza Zeynollaúly 1963 jyly Almatydaghy  Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynda oqyghan. Jeltoqsan kóterilisine qatysqan erlerding biri. QazSSR QK 60-65-baptar boyynsha 4 jylgha bas bostandyghynan airylghan. Qazir ol Astana qalasyndaghy suretshiler odaghynda qyzmet etedi. Jeltoqsan kóterilisin halyqaralyq dengeyde payymdaugha arnalghan konferensiyanyng dastarhanyn jeltoqsanshy kóterdi. Jeltoqsanshylardyng boyynda buyrqanghan ruhtyng búl da bir kórinisi shyghar.  

Eldos Toqtarbay

Abai.kz