AQYN Júmash KENEBAYDYNG «ZOBALAN» DASTANYNYNG MÁTINI - arada 30 jyl ótkende – esh redaksiyasyz, qayta óndeusiz, tolyq týrinde jariyalanyp otyr!

 

Sol kezdegi jas aqyn Júmash KENEBAYDYNG 1986 jylghy 16-17-18 jeltoqsan kýnderi oryn alghan әigili Jeltoqsan qasireti turaly Qazaqstanda qandy oqighanyng izi suymay jatyp jazylyp әri jariyalanghan «ZOBALAN» atty búl tarihy dastanynyng mәtini basylym betterinde túnghysh ret tolyq týrde jariyalanyp otyr (dastannyng bir saghattyq radioinssenirovkasy 1990 jyldan bastap, «Azattyq» radiosynan san ret berilgen jәne sol jyly Týrkiyada týrik tiline audarylyp basylghan, sol jyldary qazaq oqyrmandarynyng yqylasyna erekshe bólengen tanymal tuyndy).

Arada shiyrek ghasyrdan astam uaqyt ótse de, býginge deyin biyliktegi basylymdar onshalyqty únata bermeytin shygharma búl. Tómende oqyrmandar nazaryna aqyn Júmash KENEBAYDYN(Kókbórinin) sol «Zobalan» tarihy dastanynyng 1990 jyly «Azat» gazetinde basylghan núsqasy boyynsha tolyq mәtinin alghash ret úsynyp otyrmyz.

Sonymen birge aldaghy uaqytta osy avtordyn««ZOBALAN» dastany qalay dýniyege keldi?» atty maqalasy jәne atalmysh dastannyng «Azattyq» radiosynan sol jyldary berilgen radioinssenirovkasy da Sizderding nazarlarynyzgha úsynylatyn bolady.

 

 ZOBALAN

 

 

1986 jylghy 18-shi jeltoqsanda,kýndizgi saghat on ekiler shamasynda Sәtpaev pen Bayseyitova

kóshelerining qiylysynda, múzday temir qúrsanghan on shaqty qyzyl әsker jap-jas qazaq qyzyn shashynan sýirep, ólimshi etip sabaghanyn, sol arada bolghan talay adammen birge men de óz kózimmen kórdim. Jol jiyegindegi qyzyl granitting qyryna soghylghan qazaq qyzynyng basynan qyp-qyzyl

qan shapshyp, aghyp jatty. Ózimiz әlgi "qorghanymyz" dep maqtan etip jýrgen sovettik qyzyl jauyngerlerding qolynan qansyrap jatty, ayauly aru. . .

Tómende nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan dastanda, mine, osy qayghyly oqigha bayandalady.

 

 

 

Taldyrmash týzge bitken talday mýsin,

Agharyp atqan әppaq tandaymysyn

Oylasam, qaryndasym, taghdyryndy,

Órtenip, ókinishten laulaydy ishim.

 

 

Aldyng ba, tótep bere dauylgha syn,

Qara kóz qazaq qyzy, jadymdasyn.

Sen mening janymdasyn, qanymdasyn.

Qaydasyn, ainalayyn, qaryndasym?..

 

 

 

 

 

1

 

 

Qasiretting kótere almay qanatyn,

Kýndizde de basyp túrghan qara týn.

Býgingidey kóz aldymda, esimde,

JELTOQSANNYNG on segizi bolatyn.

 

 

Qazaghymnyng shayqalghanday tiregi,

Rasynda,qarghys atqan kýn edi.

Ony oilasam, bir óksik jas keptelip,

Ózegimdi bir ókinish tiledi.

 

 

Taghdyrymyz týsken synnyng tezine,

Mólt-mólt etip, jas keledi kózime.

Ony oilasam, ýrey biylep deneni,

Áli kýnge kele almaymyn ózime.

 

 ...Býgin kimmin? Keshe ghana kim edim?

Ne bop ketti, qayghy-múnsyz jýr edim.

Jazylmastay, kýiip qalghan qoldyrap,

Uaqyt salghan jaraqattan jýregim.

 

...Býlkil qaghyp, ózderinshe jortady,

Qalyng әsker, qoldarynda shoqpary.

Qangha túnghan kózderinde olardyn,

Qozdap janghan óshpendilik ottary.

 

Tóske shauyp, kirmey jatyp esikten,

Nege sonsha, Qazaghyma óshikken?

Úly Abaydyng kóshesimen kelemin,

Qyrbaq qardy, qyzyl qandy keship men.

 

 

Eki-aq kýnde el ensesi ezilgen,

Monshaq-monshaq jas tamady kózimnen.

Saly sugha ketken júrtty kóremin,

Zor qayghydan enseleri ezilgen.

 

JANA ALANDA әskerler túr tas týiin,

Jauar búlttay kónilimdi basty mún.

Úly Abaydyng kóshesinde shashylghan:

Synar qolghap... synar etik... bas kiyim...

 

Qúlaghyma jetkendey me azaly ýn,

Audy Abaydyng kelbetine nazarym.

Osy sәtte kýnirenip, úly adam,

Dep túrghanday: "Qayran elim, qazaghym!.."

 

Kóterem be, myna taghdyr mazaghyn,

Az ba edi elim, sening tartar azabyn!

Kózi jasty, kýnirengen úly adam,

Dep óksy me: "Qalyng elim, qazaghym!.."

 

- Qayran ata! Qúdiretti Úly Abay,

Qalay tózem, eniremey, jylamay!

Esinde me, aq patshanyng kezinde.

Qyzyl qyrghyn bolyp pa edi mynaday?

 

Dey beremin: "Búlay bolu mýmkin be?.."

Dәti baryp, qol kóterdi kim, kimge?

Qar betine úiyp qalghan qyzyl qan,

Bir soyqannyng bolghany anyq búl týnde...

 

Tabanymnan jer qozghalyp ketkendey,

Bayghús jýrek, dir-dir etti kepterdey.

Azan-qazan... Oibay salyp, shynghyrghan,

Qyzdar ýni, qúlaghyma jetkendey.

 

Bireu bildi. Bireu mýldem bilmedi,

Salyndy erte qalalyqtar ilgegi.

Kóz aldymnan, ótip jatty birtindep,

Qaz qalpynda, qandy oqigha týndegi...

 

Úly men qyzdy demde qorshap alady,

Shoqparlaryn, siltep-siltep qalady.

Abalaghan, qasqyr itter sonynda

Dedek qaghyp, qalqandy әsker barady.

 

Órt sóndirgish, túrdy múzday su býrkip,

Emis-emis... Esimde әli búldyrtýk...

Tayyp ketip, úshyp týsken bir qyzdy

Talap jatty, qasqyr itter shynghyrtyp.

 

Jer tayghanaq... Júrt jan-jaqqa qashuda,

"El qorghany" mingen tegis ashugha.

Sholaq kýrek, ay baltaday jarqyldap,

Oynap jýrdi, beybit elding basynda.

 

Júrt bilmedi, ne bolghanyn bas kezde,

Deydi bir qyz, jas jigitke: "Qash! Tezde!.."

Sholaq kýrek, ondy-soldy sholtandap,

Siltenedi, qaramastan bas-kózge...

 

Kórgen shoshyr, jendetterding siyghyn,

Salyp jatty, әsker oinaq, qúiynyn.

Bir arudyn, jalbyratyp shekesin,

Bir jigittin, kesip týsti iyghyn.

 

Júrt seldirep, tegeurindi qayrattan,

Sary ayazda, kýrtik qargha qan qatqan...

/Jogharyda otyr myghym әli de

Mesheryakov, sol kýrekti qayratqan/.

 

Qayran elim! Basqa saldy - kónding de.

Qasiretten, qan júttyng ghoy sol kýnde.

Áreketin istep baqty qan qúily

Jalpaqtaghan jaghympazdar Kolbinge...

 

Búl baqyttay, ghúmyrynda bir keler,

Tútqyndargha, tolyp ketti týrmeler.

Alandaghy " búzyqtardan" basqa da,

Shyqty múnnan, óz betinshe jýrgen el.

 

Sezbesin dep, búl qylmysty jan adam,

Qoyday tizip, tútqyndardy qamaghan.

Ólisin de, tirisinde tógedi,

Aulaghyraq jerge aparyp qaladan...

 

Eleng qylmay: qaqaghan qys, múz-qardy,

Barlyq zәrin, betke jinap yzgharly.

Anasynan jana ghana tughanday,

Tyr jalanash sheshindirgen qyzdardy...

 

Istedi olar, oilaryna kelgenin,

Kórsetpesin... Sol qyzdardyng kórgenin!

Kózge týsken "Erler" keyin estidik,

Aldy deydi ókimetten ordenin.

 

...Shógip jatqan múnar, múnar, múnar kýn,

Ony oilasam, kózderime túnar mún.

Qayran halqym! Tyghyryqqa tireldin,

Qúlaq týrip, mún-zaryndy úghar kim?!..

 

...Qasiretten, kótere almay qanatyn,

Kýndizde de basyp túrghan qara týn.

Býgingidey, kóz aldymda, esimde,

JELTOQSANNYNG on segizi bolatyn…...

 

Kóppen birge kelip jettim ALANGhA,

Janghyrady qayghyly әuen sanamda.

Jauap tappay, qinalamyn ishimnen.

"Nege? Nege? Nege?.."- degen saualgha.

 

Kinә kimnen? Aq-qarasyn tauyp kór...

Sezgendey me, tónip kelgen qauipti el,

Qashyr-qúshyr, tasyn ýgip kóshenin

Bara jatyr jylan bauyr tankter.

 

Qantardaghy buradayyn busanghan,

Qalyng әsker, múzday temir qúrsanghan.

Ofiyser túr, BTR-ding ýstinde

Tónirekke qolymenen kýn salghan.

 

Yzgharyn-ay! Suyq edi kýn qanday!

Ghalamat kýsh ishte qaynap tynghanday.

Býkil qala, zor qayghydan tenselip,

Joqtau aityp, oibay salyp túrghanday.

 

Bar bereke, ketkendey me, búl elden,

Ana әskerdin, ishtegi oiyn biler me em?..

Súrqay tartqan tankterding týsindey

Súrlanady, týssiz aspan týnergen.

 

Odan da súr, әskerlerding týr-óni,

Qoldarynda: shoqparlary, kýregi...

Tankterdi, qúighan súp-súr temirden

Qúiylghan ba, búlardyng da jýregi.

 

Búlar júrday: meyirimnen, izetten,

Ayaqtaryn qaghyp qoyyp, syz ótken.

Ana Ortalyq Komiytetting aq ýiin

Jau alarday, әskerler túr kýzetken.

 

Uytynday, uyn jighan jylannyn,

Tughan ba ras, Olargha da búghar kýn.

Sonda kimnen? Óz halqynan qorghay ma,

/Bolsa eger de, sengen "halqy" búlardyn/.

 

Búl tas ýiler: tolghan úran, aqparlar,

Degendey me: "Meni elimnen saqtandar!"

Týksiyedi, enseli ýiler týnerip:

Qyzyl, qara, sary, appaq mәrmәrlar...

 

Isine emes, dәuletine el qaray ma?

Ses kórsetken tas qamaldar talaygha.

Óz halqynan, ózi bezgen shirkinder,

Shalqayady, zәulim-zәulim sarayda.

 

Ishkeni - artta, ishpegeni - aldynda,

Ne týrleri: qazy-qarta, jaldyng da,

Biz joq deytin "Qús sýtinin" ózi de

Senesing be, senesing be, bar múnda.

 

Terezeden tógiledi jaryq kýn,

Bayybyna barmas búlar paryqtyn.

Jaghdayyna týkirip te qaramas,

Ash-jalanash, jayau-jalpy halyqtyn.

 

Shirkinderde qayghy-uayym joqta onsha,

Jetip jatyr, qaltalary toq bolsa.

Bylayy elge bermeydi eken nege ýy sap,

Ózderine tas saraylar soqqansha...

 

...Qatar-qatar, әskerler túr. Keng kóshe...

Naghyz qyrghyn bolghan oryn ol keshe.

Túrghanday-aq, ot-maydannyng ótinde,

Ýsterinde oq ótpeytin keudeshe.

 

Jauy - syrtta, ishte - elindey «dosy»bar,

«Kelip qapty, gýl úsynyp, tosyp al!»

Óz halqyna, pana bolghan osylar,

Óz halqyna, qol kótergen osylar!

 

Maqtanshaq en! Maqtan qazaq! Maqtanghyn!

"Dostaryng ghoy"! Jan syryndy aqtarghyn!

Keshe týnde, kerzi etikting astynda

Esinde me, qalay, qalay taptaldyn!

 

Búl mәngýrtter, syilay bilmes shesheni,

Aq qar, kók múz, qangha boyap kósheni,

Ishten shyqqan qyzyng menen úlyndy

Osy etikter, tepkilegen keshegi.

 

Ashu qyssa, toqtamaytyn aqylgha,

Kerek edi, ókpeng búnday paqyrgha!

"Sendersinder, kóbeytetin qazaqty!"-

Dep qyzyndy,tepken keshe jatyrgha!

 

Mine, mine, "El qorghany" osylar!

Búlar emes, jón sózine tosylar!

Dәl qazirgi qantalaghan kózderin

Kórgen adam, jannan bezip, shoshynar!

 

Mine, osylar: "Sýienishin", "Qorghanyn!..."

Mine, osylar: "Qalyng qolyn...", "Ormanyn..."

Ózing baghyp, ózing baulyp ósirgen

Kýshiginning óz qolynan sorladyn...

 

Qayran halqym! Anghalsyn-au, anghalsyn!

Qalay ghana qúr uәdege nanghansyn!?

Endi mine, óz iytine talanyp,

Ynyrsyghan, óleksedey qan-qansyn!..

 

Qayran halqym! Anqausyn-au,anqyldaq!

Qonaghyna: bar qús tósek, bar tulaq...

Qoymadyn-au, omyrauyndy ashqandy

Úshyp-qonyp, kóringenge jalpyldap!?

 

Olar ýshin, tabalauday - shattyghyn...

Kórsetti olar, jez tyrnaghyn, jattyghyn...

Jaqsy edi ghoy, búlar sony týsinse,

Peyilinnin, kónilinnin aqtyghyn!..

 

Qayran halqym! Birliginde - eldigin!

Sor bop tiydi-au, aqyr osy kendigin!?

Teng eken ghoy, sonsha jylghy qúldyqpen

Jelbiregen jetpis jylghy "Tendigin!"

 

Qayran halqym! Jel sózge ýiir. Maqtanshaq...

Ýy kýshiksin, atqa minbes "Attan!" sap.

Kóringenning qúqayymen kýn keship,

Bolyp aldyn, jaman attay jasqanshaq.

Qayran halqym! Saqy jandy jomartym!

Jomarttyghyn, mýmkin, soryng bolar tym!

Alyp bolyp, syi-siyapat baryndy,

Kórsetti ghoy aqyrynda ol artyn...

 

Dep túrghanda«nege sonsha tausylam»,

Boyjetken qyz, shygha keldi qarsydan.

Jiyp aldym, men selk etip esimdi

Ofiyserding shanq-shanq, etken dausynan!

 

4

 

...Endi mening sol qyzgha audy nazarym,

Jýzinde mún... Tartty nening azabyn?

Ózi sonday kórikti eken ay manday,

"Hor qyzynday kórkem!" deytin qazaghym.

 

Múngha túnyp, botalaghan janary,

Kektengendey, әskerlerge qarady.

Bos jibergen qolang shashy tógilip,

Arshyn tósin, alma moynyn jabady.

 

Ýzilerdey, jinishke eken beli de,

Ýlbiregen, әdemi eken óni de.

Mandayynyng jarqyraghan júldyzy

Tileytindey "Qosylsa - dep, - tenine!"

 

Súlu edi, tal shybyqtay búralghan,

Terbelip túr, kóz aldymda gýl arman!

Qaydan ghana shygha keldi, bayghús qyz,

Juymaytyn, «qauipti audan - búl audan».

 

On alty men on jetide shamasy,

Álde neden tausylghanday sharasy...

Jalghyz ózi, topty әskerge bettedi,

Jýrek jútqan, ne degen qyz qarashy!..

 

Qalyng әsker, qatyp túrghan saptaghy

Qozghalysqa endi eki jaq qaptaly.

Ayaq asty, әbigerge týsti әsker,

Bolar mýmkin, jalghyz qyzdan sasqany...

 

Biraz jýrip, qyz sәl ghana bógeldi,

Aldyn orap, toqtatqansha, men endi,

Jótkirinip, kenep alyp tamaghyn

Túra qalyp, súlu sóiley jóneldi:

 

- Áy, әskery adamdar!

Ey, әskery adamdar!

Senderding de anang bar,

Senderding de balang bar!

 

Keshe júrtty qyrghandar!

Meni bir sәt tyndandar!

Dostarymdy, qorghansyz,

Úrmandarshy!? Úrmandar!

 

Jay tumaghan anamnam,

Qoryqpaymyn, jalannan!

Qaytaryndar, qúrbymdy,

Jay ketpeymin, ALANNAN!

 

Ónsheng itter, jelikken!

Qyzyl qangha jerik pe en!

Jan qúrbyma qorghansyz,

Qol kóterding nelikten!

 

Betti juam jasymmen,

Men sonda da bas iymen!

Ana jana "QÚDAYDY"

Shaqyryndar, tas ýiden!?

 

Betteseyin, ózimen,

Júbata almas, sózimen.

Kelmey jatyp,tógilgen

Qandy kórsin kózimen!

 

Otyrghanmen búghynyp,

Tas ýiine tyghylyp,

Aytam oghan ShYNDYQTY

Ólse daghy buynyp!

 

Nemene ózi - alyp pa?

Álde sal bop qalyp pa!?.

Qylmysynyng aldynda

Jauap bersin halyqqa!

Qaytaryndar, qúrbymdy,

Qaytaryndar, qúrbymdy!

Tiri bolsam, ghúmyrda

Úmytpaspyn, búl kýndi!

 

Tәlkegine taghdyrdyn

Qalay jalghyz qaldyrdym!?

Qalay jaugha aldyrdyn,

Aynalayyn, jan qúrbym!

 

Súm zaman-ay! Súm zaman!

Sirә býgin jyndanam!

Jan qúrbymdy qaytaryp,

Bere alady kim maghan?...

 

 

5

 

...Osylay dep, qyz kenetten bozdady,

Jýregimde kekting shoghy qozdady.

Berish bolyp, tas bop qatqan ishtegi

Dertke ainalghan shemen-sherdi qozghady...

 

O súmdyq-ay! Qany súiyq qas netken!

Miz baqpady-au! Býlk etpedi-au, tas better!

Isip-kepken súr jylannyng aldynda

Dir-dir etip, shyryldaydy jas kepter.

 

Qara niyet qaralyghy - kómir ghoy!

Odan daghy, jar tasqa aitqan jenil ghoy!

Qor qyldyn-au, mylqaulargha sózindi,

Adam emes, búlar naghyz temir ghoy!

 

Aynalayyn! Qaryndas-ay, ayauly,

Qanday em bar, kóniline qayauly?!

Sabyr etshi... Biledi dep oilap pa en!

Búl jauyzdar, jan balasyn ayaudy!?

 

Osylardyng bilsem aralarynda,

Áy, adam joq, qaryndasym, jalyn ba?

"At!" dep, búiryq berse qazir bastyghy,

Ayamaydy tughan analaryn da!

 

...Bir ofiyser qolyn salyp qarugha,

Dep aqyrdy: "Sen, sayqal qyz, qaghyn ba!"

On eki de ashylmaghan bir gýli,

Býlk etpesten: "Sayqal!.." dedi-au arugha...

 

Búl betsizge, ne dersin-au, ne dersin,

Kónterisin. Kónip keldin! Kónersin!..

Aman bolsan, sorly halqym, sor manday,

Búdan da asqan zorghylaryn kórersin!

 

Bir-aq týnde, baghyng tayyp basynnan,

Zaman boldy-au, kim kóringen basynghan!

«Naghyz dostyn» kim ekeninin kór endi,

Bildirmesten, bir tyrnaghyn jasyrghan!..

 

...Kenet aighay! Qyz qashqanday... Qughanday...

Ashy dauys! Qúlaghym tars túnghanday...

Aghay- sýren... Shatyr- shútyr, mort ketip,

Bir jas qayyn, ortasynan synghanday.

 

Álgi ofiyser, tars airylyp talaghy,

Baqyldaydy, qyzdy núsqap managhy.

Qolda qaru, sauyt-sayman asynghan

On shaqty әsker, qyzdy quyp barady...

 

Basqa salsa, shirkin, pende kónedi,

Shyqyr kózim, qazir neni kóredi?..

Qarshaday qyz, atyrylyp eliktey

Analardan oq boyy alda keledi.

 

Jer tayghanaq! Qaryndasym, abayla!

/Jetse búlar, shynymenen sabay ma?!/

Jyrtqyshtardyng shengelinen o qúday,

Aynalayyn, qútylsa eken, qalay da!..

 

Biraq, qúday, tilegimdi bermedi,

Jetken biri, qyzgha shoqpar sermedi...

Osy zamat, toqtap qalghanday boldy,

Qybyrlaghan bar tirshilik jerdegi.

 

Qyzdy shaldy... Asyrdy әsker ailasyn,

Qazir kórdi,shoqpardyng da paydasyn.

Qaq mandaydan tartyp kelip jiberdi,

Qyz qúlady, dep: "Anashym! Qaydasyn!?".

 

6

 

... Tenselgendey qar jamylghan Alatau,

Qútqarsanshy, qúlynyndy jan ata-au?!

 

Qúqarsanshy, óltirdi ghoy, mynalar!

Kómekke úmtyl! Qaydasyndar... kuәlar?!

 

Tepkileydi, qyzdy analar jyghylghan,

Dir-dir etip, әl ketkendey buynnan...

 

Oy dýniye-ay! Ne bop ketti,búl zaman?!

Shyqpaydy ýnim, tamaghym da qúrghaghan.

 

Tepkileydi, on shaqty әsker jabylyp,

Tis jarmaydy, qyz tistenip, jalynyp...

 

Týsiniksiz... Esten tanyp qaldym ba?

Búl ne súmdyq! Tamam elding aldynda...

 

Esti jiyp, Jetkenimshe jýgirip,

Qyzdyng basyn tas jaqtaugha bir úryp,

 

Tyndyryp ta ýlgerdi aram isterin,

Shoshyr edi, kórgen adam týsterin!

 

Shyn-shyng etip, bitip qaldy qúlaghym,

Jyndy adamday, bir túryp, bir qúladym...

 

Qarghys aitam, keri ketken zamangha!

Esimde joq, qyz óli me, aman ba?..

 

Kóp qabatty biyik ýiden aldaghy,

Bir qart ana, joqtau aityp, zarlady...

 

Ana zary, say sýiekten ótedi,

Bir súmdyq oi, sanamnan jylt etedi...

 

Keshe kim em?.. Endi býgin kim edim?..

Auzyma tyghylghanday jýregim...

 

 

7

 

Qúlaghymda túnshyqqanday kómeski ýn,

Jýrmin әli, qyr sonynda elestin.

Biraz jyldar ótse daghy arada,

Sol suretti, úmyta alar emespin.

 

Laulap janyp, órtke oranghan oy orman,

Kýndi kórip, qyzyl qangha boyalghan.

"Qútqaryndar, Qazaq qyzyn!"- dep jatyp,

Men týsimnen talay shoshyp oyangham.

 

El basyna týsken solay zobalan,

Qayran elim! Sen qashan da bol, aman!

Qyrshyn ketken qaryndastyng dauysy

Estilgendey,"Batystaghy" moladan...

 

Aynalayyn, qaryndasym, qaydasyn?

/Súraghyma bilem, jauap almasym/

Qorghamaghan, keshir momyn halqyndy,

Jyrmen jazam, ghúmyrynnyng jalghasyn.

 

Kórding halqym, ne qúqayyn ghaybattyn,

Iyghyna týsti auyry salmaqtyn.

Songhy sózi qúlaghyma jetkendey

RYSQÚLBEKOV QAYRATTYN...

 

 ShAHANOV bop Shyndyq qayta estildi,

Tógilgen qan, jibermeydi eshkimdi!

JELTOQSANNYNG zobalany jasaghan

Aqiqatty, әtteng halqym, kesh bildi...

 

 

 

 

 

 

(Búl dastanym oqigha izi suymay jatyp, 1986-1987 jyldary jazylyp, 1990 jyly әueli «AZAT» gazetining jeltoqsan aiyndaghy sanynda, ile-shala «Azattyq» radiosy arqyly efirden berilgen. Dastannyng radioqoyylymynda sol jyldary, býginde marqúm Hasan Oraltay basqarghan «Azattyq» radiosy qyzmetkerleri 1990 jyly rolderde oinaghan, muzykamen kórkemdelgen, efirden san ret berilgen sol núsqasy www.tanym.tv portalynyng «Býgin tyndaytyndarynyz» aidarynda túr. Osy arada, búl tuyndynyng «Azattyq» radiosynan beriluine sol jyldary sol radioda qyzmet etken jurnalist Qiyal Sabdalinning jәne Qazaqstandaghy el tәuelsizdigi qarsanyndaghy túnghysh tәuelsiz sayasy basylym - «Azat» gazetining ystyghy men suyghyna birdey tózgen marqúm Batyrhan Dәrimbet ekeuining ekeuining aita ketu - mening adamy әri azamattyq paryzym ekeni ras).