Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7391 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2016 saghat 15:13

DEBAT: M.TAYJAN JÁNE G.QYSTAUBAEV

exclusive.kz cayty Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng preziydenti, ekonomist, qogham qayratkeri Múhtar Tayjan men qoghamdyq belsendi Geroyhan Qystaubaevtyng arasynda ashyq debat ótkizdi. Debattyng ótuine Múhtar Tayjan men Geroyhan Qystaubaev arasynda әleumettik jelide kópten beri daugha ainalghan mәseleler sebep bolghan. Debatty jurnalist Nәzira Dәrimbet jýrgizdi. Jarty saghatqa sozylghan debatta Múhtar Tayjannyng kәsipkerlik saladaghy keybir isteri, otbasy jәne onyng qoghamdyq isteri sóz boldy.

500 tonna piyaz

 

Geroyhan Qystaubaevtyng aituynsha, Múhtar Tayjan Almaty oblysy, Qapshaghay qalasyna qarasty Shengeldi auylynda piyaz ósirumen ainalysatyn adamdardan jiyny 500 tonna piyaz alyp, aqshasyn bermey ketken-mys. Búghan qarymta jauapta Múhtar Tayjan piyaz mәselesinde eshkimdi aldamaghanyn әri Shengeldi auylyna baryp, «aqshamdy bermey ketti» degen adamdarmen betpe-bet jýzdesuge dayyn ekenin aitty. Osymen, piyaz tóniregindegi mәselege eki jaqta nýkte qoyghanday boldy.

Janat Esentaev jәne Múhtar Tayjan

Mamyr aiynda Jer kodeksindegi keybir baptargha qatysty qoghamda jer mәselesi dauy órship, Atyrauda halyq mitingige shyghyp, onyng arty әr aimaqta aksiya, mitingilerge úlasyp jatqan shaqta azamattyq belsendi Janat Esentaev ústalyp, qylmystyq kodeksting 174-babymen aiyptalyp, qamalghan edi. Tergeu izolyatorynda jatqan Esentaevqa Múhtar Tayjan barghan edi. Debatta Geroyhan Qystaubaev «tuystarynyng ózin kezdestirmey otyrghan tergeudegi adamgha seni qalay kirgizdi?» degen saualyna Múhtar Tayjan Esentaevpen bas prokuraturanyng kómegimen barghanyn jәne onymen kezdesuge kirmes búryn Oraldaghy azamattyq belsendilermen jolyghyp, Esentaevtyng otbasyna habarlasyp, barlyq tarappen aqyldasa kelip, sonday sheshimge kelgenderin aitty. Dәlelderin kórsetti.

Tayjan әuleti

Geroyhan Qystaubaev Múhtar Tayjannyng otbasyna qatysty da jayttardy aitty. Onyng ata-anasynyng ajyrasu, mýlik bólisi jayly sóz etti. Alayda, Múhtar Tayjan naqty qújattar kórsetip, Geroyhan Qystaubaevtyng sózderining negizsiz ekenin dәleldedi.

Jer reformasy jәne M.Tayjan

Studiyada otyrghan, aty-jónin atamaghan belgisiz bir adam M.Tayjangha «Jer mәselesi kezinde halyqty mitingige shyqpandar dep ýgittedi. Soghan halyq renishti, men de renjiulimin» dedi. Búghan jauap retinde Tayjan «Jas Alash» gazeti redaksiyada jer mәselesi boyynsha miting ótkizuge rúqsat alu, ótkizu, úiymdastyru mәseleleri boyynsha ótken qoghamdyq bastamanyng basy-qasynda bolghanyn, odan keyin qúrylghan Jer reformasy jónindegi komissiya júmysynyng nәtiyjeli bolghanyn aitty. Ári súraq qoyghan adamnyng aitqanyn onyng jeke pikiri dep qabyldaytynyn da atap ótti.

Debattyng aqyry

Debat sonynda M.Tayjan men G.Qystaubaevqa bir-bir auyz sóz aitugha uaqyt berildi. Tayjan óz kezeginde debatty úiymdastyrghan redaksiyagha rahmet aityp, Geroyhan Qystaubaevqa jaulyghy joq ekenin, sol sebepti tatulasugha shaqyrdy. Tayjan ortagha shyghyp, Qystaubaevpen qol alysty. Biraq, Qystaubaev Tayjannyng әleumettik jelide esimin búrmalap, әjua etkenin aityp, toqtamady. Sóitip, debat ta ayaqtaldy.

Núra Matay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406