ÝSh TIL - ALTY EMShEK...
Balalardy "ýsh tildi qylamyz" dep jaratylystyng zanyna qarsy shyghyp jýrmiz. Til – zorlyq pen aldaudyng qúraly emes. Til – sýiispenshilik pen izdenisting danghyly. Áueli, balalarymyz qazaq bolyp qalyptassyn. Óz anasyna bitken eki emshekten uyzdansyn. Birinshisinen: jaratqan iyemdi tanysyn. Sebebi, qúdaydan tys eshkimde jaratylmaydy. Ekinshsinen: últyn tanysyn. Sebebi, últynan tys eshkim de tuylmaydy.
Qúdaygha – qúl, últqa – perzent bolsyn! Adamzattyng balasy anasynyng eki emsheginen nər alyp, uyzdanyp jýrip-aq danalyqtargha, órkeniyettik asulargha qol jetkizdi. Bizge tən til məselesindegi kýiikti sóz, kýrmeu mysalgha jýgineyik, qaranyz: (ýkimet múny biletin jasqa keldi ghoy...) qazaqtyng balasyn erkinen tys, bolmystyng búiryghynan jat əreketke iytermeleu, ýsh til – alty emshekti bolugha zorlau jaqsylyqqa aparmaydy. Osyny týsinu ýshin ýkimetke asa kóp aqyldyng keregi joq sekildi. Ózge til – qoghamnyng qajettilik shenberinen bir qadamda artyq jýriske barmauy kerek. On týiege artugha bolatyn jýk ýshin, barlyq týieni tóbesinen úryp shógeruding qajeti qansha? Barlyq qazaqty ýsh tilge baylau kimge kerek!?.. Shaldar aitpaqshy: "əsire qyzylshyldyq erge de ,elge de abyroy əpermeydi..". Tezirek joghaltqanymyzdy tauyp alugha, qazaq bolugha məjbýrlep jatsa, ol endi bólek əngime.
Ana tilin qiyanattyng kýline aunata salu qashangha deyin jalghasar eken. Shyndyqtan jaltaru ýshin últtyq mýddeni teuip qalyp, dau-damay tughyzu da erikkenning ermegine ainalghaly qa-shaaan... qalay bastaldy, esimde joq.
Sabyr Aday
Abai.kz
