Qazaq kinosy qorjyny  songhy tórt jyl ishindegi iri joba dep tanylghan taghy bir tarihy filimmen tolyqty.  Kópshilikke tyrnaqaldy tuyndysy – «Qaladan kelgen qyz», sonday- aq, «Qúraq kórpe», «Stalinge syilyq», «Elbasy joly» kinoepopeyasynyn: «Balalyq shaghymnyng aspany», «Tyghyryqtan jol tapqan», «Temirtau» atty filimderimen  kinosýier qauymgha  keninen tanylghan rejisser Rýstem Ábdrashovtyng tarihy drama «Almas qylysh» filimining túsaukeseri ótti.    

Filim sujetining negizine Iliyas Esenberlinning «Almas qylysh» trilogiyasy alynghan. Kartinada Qazaq handyghynyng qúrylu tarihy kórinis tapqan. Filim XV ghasyrdyng orta túsynda Orda Ejenning úpaqtary — Kerey men Jәnibekting ainalasyna birikken  júrttyng Ábilqayyrdan bólinip shyghuynan bastalady. Súltandar Mogholstannyng biyleushi Esenbúghadan qonystaytyn jer alyp, eki jaq mәmile shartqa qol qoyady. Anyzgha ainalghan abyz Asanqayghy da kóshke ilesip, elding airyluyna sebep bolghan oqighalardy jyryna qosady.

Óz úlystaryn qúrugha bekingen Jәnibek pen Kerey Ábilqayyrdyng handyghynan bólinip shyghady.  Kerey men Jәnibekke qosylghan rulardyng basshy-biyleri qúryltay ótkizip, Kereydi han saylap, Qazaq handyghynyng qúrylghanyn pash etedi. Filimning qysqasha mazmúny osynday.  

«Almas qylysh» filimindegi basty rólderdi – Qayrat Kemalov (Kerey), Erkebúlan Dayyrov (Jәnibek), Ayan Ótepbergenov (Búryndyq), Meyirghat Amangeldin (Qasym) jәne kórermenderge «Amanat», «A-gha oralu» filimderimen tanys Qarlyghash Múhamedjanova (Rәbiya begim),  Doshan Joljaqsynov, Dinmúhamed Aqymov, IYisbek Ábilmәjinov, Bekbolat Tileuhan, Arman Qoja, Shúghyla Saparghali, Kәmshat Joldybaeva  jәne t.b. kino jәne teatr akterleri   somdaydy.

Ayta keterligi, búl filim – serialdyng kinonúsqasy. Yaghni, on seriyadan túratyn telehikayanyng syghymdalghan núsqasy. O basta serial bolyp josparlanghan búl filimning ssenariyining birneshe jobasy da jazylghan. Ony jazugha shet eldik mamandar emes, ózimizding jazushy,  dramaturg Smaghúl Elubay, Timur Jaqsylyqov esimdi azamat pen filimning rejisseri Rýstem Ábdirashov birlese  jazyp shyqqan. Jalpy tuyndyny jasaugha 500-ge juyq kino óndirisining mamandary júmyldyrylghan. Qongshy -operatorlary - Sapar Koychumanov, Aleksandr Plotnikov jәne Andrey Maslov. Filimning suretshileri qazaq kinosynyng ýzdik qongshy suretshileri – Sәbit Qúrmanbekov, Ómirzaq Shmanov syndy azamattar.

Qazir kino tilining zamany. Kópshilik barlyq aqparatty  televiziya nemese kino arqyly alyp otyr. Osy orayda, tarihy tuyndylardy kóptep týsiru asa qajetti. Halqymyzdyng ótkeni men býgini turaly, últ maqtanyshyna ainalghan túlghalar turaly filimderdi kórsetu arqyly ghana keyingi úrpaq sanasyna tarihymyzdy sinire alamyz. Últtyq ruhty janghyrtamyz.

Jalpy, «Almas qylysh» filimi jayly aqparat týsirilim júmystary bastalmay jatyp-aq keninen taralyp ketken edi. Filimning barlyq kezenderin  búqaralyq aqparat qúraldary jiti baqylap, filim jayly aqparat taratyp otyrdy. Búl da qazaqstandyq kórermenning songhy jyldary qazaq kinosyna degen qyzyghushylyghynyng artqandyghyn kórsetedi.

Rýstem Ábdirashovtyng búl júmysy - tarihy drama janryndaghy alghashqy qadamy emes. Onyng ýstine Rýstem Ábdirashov suretshi. Ol óz filimderinde  sol zamannyng beynesin ainytpay beruding sheberi.

Filimning útymdy jaqtary barshylyq. Mәselen,  basty keyipkerler men janama akterlerding kostumderi, jonghar men qazaq sarbazdarynyn  oqa-әshekeyleri, qaru-jaraqtary, sauyt-saymandary men at-әbzelderi ýlken yjdaghattylyqpen, asqan sheberlikpen jasalghany, barlyq akterlerding atqa jaydaq minu,  sadaq atu, qaru ústaugha   arnayy daghdylanghandary anyq bayqalady. 

«Almas qylysh» filimi – 2016 jylghy qazaq kiynematograf salasyndaghy eng iri, әri biregey joba. Rejisser Rýstem Ábdirashov týsirgen búl filim qantar aiynyng 5-shi júldyzynan bastap  kórermender nazaryna úsynylatyn bolady.

Satybaldy Narymbetov,

kinorejisser, kinodramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri

Abai.kz