Keshe Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdiginde Euraziyalyq ekonomikalyq komissiyanyng Bәsekelestik jәne monopoliyagha qarsy retteu jónindegi ministri Núrlan Aldabergenovtyng qatysuymen mәjilis ótti. Búl turaly «rgmedia.kz» sayty habarlaydy.

Jiyngha tóraghalyq etken oblys әkimi Janseyit Týimebaev Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng býkil qazaqstandyq kәsipkerlerge ýlken naryqqa jol ashqanyn jetkizdi. Búl turaly OQO әkimdigining rsemy sayty "Ashyq әkimdik" jobasy ayasynda habarlap otyr.  

«Odaqqa mýshe bolghangha deyin oblysymyzdyng Reseymen syrtqy sauda ainalym kólemi 2010 jyly 225,3 mln. AQSh dollaryn qúrasa, ótken jyly búl kórsetkish 3,4 esege artyp 756,6 mln. AQSh dollaryna deyin jetken. Onyng ishinde, eksport 5,8 esege ósse, import 2,2 esege kóbeygen»,-dedi oblys әkimi.  Óz kezeginde, sóz alghan ministr N.Aldabergenov ózi jetekshilik etetin komissiyadaghy Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda bәsekelestikti retteu mәseleleri turaly bayandama jasady. 

Jiyn barysynda, oblystaghy tarifterding qalyptasuy boyynsha aimaq basshysynyng orynbasary Jaqyp Bókenbaev bayandama jasady. Onda ol Ontýstik Qazaqstan oblysynda elektr energiyasy tapshy ekenin aityp, jetispeytin bóligi respublikanyng ózge aimaqtarynan tasymaldanatynyn jetkizdi.   Sonday-aq, J.Bókenbaev Ontýstik Qazaqstan oblysynda tútynylatyn jyldyq 1 mlrd. m3 tabighy gazdyng 65 payyzyn óndiristik mekemeler men shaghyn orta biznes ókilderi paydalanatynyn atap ótti.  Yaghny tarif baghasy, shygharylatyn tauarlardyng ózindik qúnynyng ósuine alyp keletini ras. Al auyz su jәne jylu qyzmetterining tarifteri óndiriletin ónimning ózindik qúnyna, onyng tauar ainalymyndaghy baghasynyng joghary boluyna aitarlyqtay әserin tiygizbeydi eken.  Ontýstik Qazaqstanda tabighy gaz ben elektr energiyasynyng tarifterin qayta qarau qajettigin aitqan Núrlan Aldabergenov Euraziyalyq ekonomikalyq odaq naryghyna shygharylatyn bәsekege qabiletti ónimderding qataryn kóbeytu qajettigine nazar audardy.

Mәjiliste jogharyda atalghan mәselelerge qatysty tabighy gaz ben elektr energiyasy tariyfin mýmkindiginshe tómendetip, elimizdegi aimaqtar arasyndaghy baghalyq aiyrmashylyqty azaytu maqsatynda birynghay baghany әzirlep bekitudi  jәne shaghyn jәne orta biznesti qoldau maqsatynda kommunaldyq tarifterdi subsidiyalaudy engizu úsynyldy. 

Abay aqparat