Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Túlgha 4007 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2016 saghat 11:35

SANLAQ SAUYQ

(Jalghasy. Maqalanyng bastapqy jariyalanymyn myna siltemeden taba alasyz: http://abai.kz/post/view?id=11516)


REFORMATOR  

 Sauyq Temirbayúlynyng injenerlik izdenisteri men janashyldyq sipatta oilau qabileti onyng tabighatyndaghy reformatorlyq qasiyetin oyata órilip, qyzmetining auqymyn keneytetin irgetas bop qalanghan-dy. Al Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Dinmúhamed Qonaev onyng reformator retinde ashyla týsuine jol ashty. Talay jyl tikeley óndiriste istegen tau-ken injeneri, respublika, ólke, aimaq problemalary men mýmkindikterin jaqsy biletin Diymekeng Mәskeudegi basshylyq aldynda úzaq dәleldep jýrip, aqyry, óz elimizde týsti metallurgiya ministrligin ashugha rúqsat alghan.  Tәkejanov osy ministrlikke әueli 1971 jyly ministrding orynbasary lauazymyna shaqyrylyp, bir jyldan keyin týsti metallurgiya ministri bolyp taghayyndaldy.

Ministrlikke qarasty elu shaqty kәsiporynnyng jay-kýiine qatysty aghymdaghy  sharualarmen tanysyp otyrghan kýnderding birinde oghan Birinshi hatshynyng qabylhanasynan telefon soghylyp, bir saghattan keyin Diymekeng ony  óz kabiynetinde kórgisi keledi dep habarlandy. Tәkejanov sala mәseleleri boyynsha kez kelgen saualgha jauap beruge әzir-tin, alayda, aldyna kirgende, Birinshi hatshy odan oilamaghan jerden Norilisk kombinatynda songhy kezde ghana oryn alghan iri avariya jayyn súrady. Ángime, sóitip, óz kәsiporyndary emes, ózge respublikadaghy óndiris orny turaly qozghaldy. Sauyq Temirbayúly irkilgen joq, teristiktegi әriptesteri iygere almay jatqan «súiyq vannada balqytu» shemasyn aldyndaghy qaghazdy syzghylay otyryp týsindire bastady. Sonda Diymekeng oghan sol shemany ózimizding Balqash pen Jezqazghangha endirumen tikeley shúghyldanudy tapsyrdy.

Tәkejanov qajetti ózgeristerdi Jezqazghan mys zauytynan bastaudy jón kórdi. Osynda súiyq vannada balqytylugha tiyis konsentrattar, yaghny bolashaq dәuir metallurgiyasynyng arsenaly dayyndalady degen úigharym boldy. Alayda Jezqazghan mys zauytynyng jana ónimin paydalanugha Balqash ken-bayytu kombinatynda (BKBK) qoldanylatyn týsti metaldy balqytudyng dәstýrli әdisteri jaramaytyn-dy. Onyng dәiekterimen kelisken Ortalyq Komiytetting birinshi hatshysy Almatygha Reseyden asa iri kenes ghalymy Vanukovty aqyldasu ýshin shaqyrdy.  Sodan, Kenes Odaghynyng týsti metallurgiyasyn ózgertip jiberuge qabiletti jana jobalar Tәkejanovtyng kabiynetinde iri ghalymdarymen birlesip talqylanyp, aqyry, BKBK-da súiyq vannada balqytudyng tәjiriybelik-óndiristik qondyrghysy qúrylysyn salu jayynda sheshim qabyldanady. 

Bar bolghany tórt sharshy metr alangha ornatylghan sol kishkentay peshte kýkirti kóp, mysy tapshy shihtamen  júmys isteudi metallurgter jandaryn shýberekke týiip, әli zerttelip bitpegendikten de aldyn alu qiyn qauip-qaterge bastaryn tige túryp ýirene bastady. Aqyry, 1973 jylghy qarashada, qondyrghy alghashqy tәjiriybelik synaqtan oidaghyday ótti. Oqigha asa manyzdy bolghandyqtan da,  Sauyq Temirbayúly beyuaq mezgilge qaramastan Almatygha Diymekene telefon shalyp, tabysty bayan etti de, Birinshining auzynan kýlli újymgha arnalghan marapatty qúttyqtau sóz estidi.

Kenes Odaghynyng ministrleri, ghalymdary, asa iri kombinattardyng diyrektorlary Balqashqa aghylyp, týsti metallurgiyada basymdyq alatyn jana baghyttyng ómirge kelgenine kózderin jetkizdi. Sodan keyin Tәkejanov osy tabysty bayandy etudi úiymdastyrdy: sәtti synaq artynsha  kombinatta kýkirti kóp, mysy az kýrdeli shiykizatty súiyq vanna peshinde balqytugha arnalghan alghashqy iri ónerkәsip agregaty salyndy. Súiyq vannada balqyma aludy jýzege asyratyn sol alghashqy pesh otyz jyldan astam, kýni býginge deyin tiyimdi júmys istep túr.  Kezinde talay maman qaterli jaghdayda, asqan tәuekeldikke baryp jasaghan tehnologiyalyq әdis osynsha uaqyt boyy metalgha kedey kentastan tolyq mәnindegi naghyz mysty eptilikpen balqytyp bólip aludy mýmkin etude.

Kýrdeli shiykizatty óndeu mәselelerin sheshu joly tabyldy. Osy jol ghana salagha ekonomister men ekologtar kýnnen kýnge tabandy týrde qoyyp kele jatqan eleuli súraqtargha ong jauap bere alady. Tәkejanovtyng tikeley qatysuymen jasalghan elimizding týsti metallurgiyasy qúramy kýrdeli poliymetal kentastarynan paydaly qúramdas bólikterdi mýmkin bolghanynsha kóbirek alyp, qaldyqqa   meylinshe azyraq jiberuge tyrysuymen erekshelenetin. «Tabighatta bos jynys joq!»  – mine onyng  úrany. Sauatty injener, ghalym, bilikti reformator, bar bilimi men kýsh-jigerin memleket mýddesine qyzmetke qoya bilgen azamat ústanghan ereje osynday edi. Ol týsti metallurgiya ministri,  josparlau komiytetining tóraghasy lauazymdarynda istegen kezderinde  tau-ken isi men metallurgiyagha zamanynan ozyq tehnologiya engizuge kýsh saldy. Jaratylys qoynauynyng baylyghyn  keshendi týrde paydalanu, tughan jerdi jaralay bermey, mýmkindiginshe jaqsarta týsuge baghyttalghan tehnologiyany qoldanu kózqarasyn ústandy.

1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen song Gorbachev-Kolbin jýrgizgen «qazaq últshyldyghyn» joi maqsatyndaghy últtyq kadrlerge qatysty jasalghan shekteuler kezinde (sol kezde týsti jәne qara metallurgiyadaghy sheshushi tútqalardyng bәrinde Diymekenning qamqorlyghy nәtiyjesinde ósken qazaq injenerleri isteytin edi)  Sauyq Temirbayúly basqaryp otyrghan týsti metallurgiya ministrligi taratyldy. Búl әreketke Tәkejanov tek sala mýddesin oilaghandyqtan ghana emes, memlekettik mýdde túrghysynan qarsylyq bildirdi. Sonda oghan ortalyq emissary, últtylyqty janasha kýiretushi Kolbiyn:  «Sen kreslona jarmasyp túrsyn», – degen mysqyldy jauap bergen edi. 

1987 jylghy jeltoqsanda Tәkejanov «Qazqorghasyn» óndiristik birlestigin basqarugha jiberildi. Birlestikting negizinde Óskemendegi ózining on bes jyl ómirin arnaghan kombinat jatqan-dy. (Ol osy ónirden túnghysh ret 1967 jyly, ÓQMK bas injeneri kezinde,  jetinshi shaqyrylghan respublika Jogharghy Kenesine deputat bolyp saylanghan-tyn, sodan beri bes shaqyrylym qatarynan   shyghysqazaqstandyq saylaushylarynyng senimine ie bolyp jýrdi).  Qayta qúru ýderisi sharyqtaghan shaqta, 1990 jyly, Tәkejanov Qazaq KSR Jogharghy Kenesining halyq deputaty bolyp saylandy. Parlamentariy shaghynda, egemendikke oray tuyndaghan memlekettik sharualar bastan asyp jatqanyna qaramastan,  ol ghylymmen, óndirispen baylanysyn ýzgen joq.

 Saukenning adal jary, ainymas dosy jәne әriptesi, Injenerlik akademiyanyn  korrespondent mýshesi, Qazaq poliytehnika institutynda metallurgterding әldeneshe buynyn tәrbiyelegen ústaz Klara Zeynulaqyzy (olardyng balalary da әke-sheshe jolyn quyp, injener-metallurg boldy) bylay dep senimmen aitady: Sauyq respublikada naghyz siyrek metaldyq óndiris qúrdy, elimizding metallurgiyasyn kentastan keshendi týrde onyng barlyq paydaly qúramdas bólikterin bólip aludy kózdeytin dengeyde damytty, tau-ken shiykizatymen qaldyqsyz júmys isteytin tehnologiya  jasady.

Onysy ras, Sauyq Tәkejanov qoldanystaghy tehnologiyalar ýshin shiykizat izdeudi – zamany  ótken, zalaldy әreket dep bildi. Bizding elimizdegi tau-ken-metallurgiyalyq keshenning kәsiporyndaryna kelgen jana qojayyndardyng ekonomikany jahandandyru jayyndaghy әngimelerdi syltaulatyp, syrttan tasylatyn shiykizatqa den qoiyyna jәne ken oryndaryn óz qalaularymen talghap óndeuine narazylyq bildirdi. Ol múny ne resursti ýnemdeumen, saqtaumen, ne qorshaghan orta men jer qoynauyndaghy baylyqty qorghaumen,  ne halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq ong jaghdayymen, ne memleketting ekonomikalyq damuymen ýilespeytin ziyandy әreket retinde synaytyn. Múndaygha jol bermey,  joghary bilikti injenerler korpusy men júmys kýshin óndiriske jana tehnologiyalar engizu mәselesine júmyldyrudy ol bolashaghy zor is dep bildi.  Sondyqtan da tolassyz isteytin iri kólemdegi óndiris jaghdayynda konsentrattardy óndegende paydalanylugha tiyis  qaldyqsyz tehnologiyanyng kez kelgen núsqasyn  tekserudi jәne engizudi qamtamasyz etetin birtútas tehnologiya jasau ýshin qajet úiymdyq-tehnikalyq jәne óndiristik ahual tughyzatyn Stepnogorsk tehnoparkin qúrudyng basy-qasynda boldy.  Múnday kózqaras, sóz joq, ony injener jәne reformator  ghana emes, memleketshildik sezimi óte kýshti damyghan qayratker dәrejesine kóterdi.

MEMLEKETShIL

Memleket mýddesine elding negizgi halqynyng mýddesi túrghysynan qaraudyn, tarihi, ruhani, mәdeny qúndylyqtardy qorghay otyryp qaraudyng ýlgisin kýlli qyzmetimen Qonaev aqsaqal kórsetken edi. Biraq ol ózine  tikeley tapsyrma berip, aqyl aitqanynsha Tәkejanov búghan sonshalyqty nazar audarmaghan eken, Qazaqstan óndiris oryndary ústap túrghan qalalardy, aimaqtardy qyzmet babymen jii aralay jýrip, ol esh jerde tarihy mәni bar nysandargha bas súqpaghan edi. Birde, jetpisinshi jyldardyng ortasynda,  oghan Diymeken: «Sen Kentaugha baryp jýrsin, al sonyng janynda qasiyetti Týrkistan túrghanyn bilemisin? Ondaghy Qoja Ahmet Yassauy mavzoleyining jaghdayynan, oghan ne isteu qajettiginen habaryng bar ma?» – dep súrady.  Áriyne, bilmeytin, әriyne, kórmegen, әriyne, habarsyz... Biraq bardy, kórdi, ony jóndeu jәne qalpyna keltiru júmystaryn jýrgizu maqsatynda tiyisti mekeme kómegimen ghylymy zertteu jasap, Áziret Súltannyng qazaq handary panteonyna ainalghan, jer asty jәne jer ýsti qúrylystary mol tútas bir keshen ekenine kóz jetkizdi.

Sol shaqta mavzoleydi janghyrtyp, týzegenderi – bertinde sonau kóne astanany tolyghymen retke keltiru júmystarynyng bastamasy boldy. Sauyq Temirbayúlynyng jeke óz basyna  Diymekenning búl tapsyrmasynyng tiygizgen әseri eren edi: keshendi birge aralaghan qasyndaghy bir serigi sondaghy kitaphanadan parsy tilinen tәrjimalanghan kitap múqabasyndaghy audarmashynyng aty-jónine nazaryn audardy.  Jýregi tulap qoya berdi, óitkeni audarmashynyng aty-jóni Qúsayyn Tәkejanov edi. Qúsayyn – Sauyqtyng әkesining aghasy. Ol jasauyldardyng qyraghy kýzetine qaramay, ózin, bes jasar sәbiydi, ALJIYR-ge aidalghan anasynyng qolynan alyp qala alghan, sóitip óz oshaghynda tәrbiyelep ósirgen, jetimdik kórsetpegen, is jýzindegi әkesi edi. (Aqyn Qúsayyn Tәkejanovtyng «Tandamaly shygharmalary» Sauyq qaytys bolghannan keyin jaryq kórdi. Kitapqa bergen alghysózinde aqynnyng kelini Klara apay: «...joldasym Sauyq Tәkejanovty jastayynan asyrap, óz ortasynan kem qaldyrmay oqytyp-toqytyp, kәmeletke jetkizgen әkesi Qúsayyn Tәkejanov. Sonau zúlmat zamanda Sauyqtyng tughan әkesi Temirbay Tәkejanov itjekkenge aidalyp ketkende, qarausyz qalghan  ony bauyryna basyp, әkesin joqtatpay ósirgen nemere aghasy osy Qúsayyn aqsaqal bolatyn», – dep kórsetken).  Osy jәit Sauyqty  shyghys danalyqtarymen jaqynyraq tanysugha jetelep qana qoymay, onyng otanshyl azamat retindegi ústanymynyng mazmúnyn terendetip, últtyq tamyrmen jalghasqan, shyn mәnindegi últtyq-memlekettik mýddeni kózdeytin kózqarasyn bayyta týsti dep batyl aitugha bolady.   

Ózining ghúmyryn arnaghan kәsibi bolashaqtyng ekonomikasymen qalay ýndese alatynyn Sauyq Temirbayúly alghash ret  qorghasyn-myrysh kombinatynda úqqan edi. Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldarynda KSRO Ýkimetining basshysy Kosygin úsynghan, josparlau men ekonomikalyq yntalandyrudyng jana jýiesine Kenes Odaghy boyynsha qyryq ýsh kәsiporyn kóshirilgende, solardyng qataryna Qazaqstannan jalghyz ÓQMK engizilgen bolatyn. Sondaghy azyn-aulaq uaqyt qana jýrgizilgen, biraq partiyanyng eng jogharydaghy jetekshilerining qasandyghy saldarynan ayaghyna jetkizilmegen tәjiriybe nәtiyjesinde kombinatta erkin ekonomikanyng qarapayym elementerin iygerudegi ebedeysizdeu alghashqy qadam jasalghan edi.

Jana jýiede eng aldymen, әr júmys ornynyng aqshagha shaqqandaghy tiyimdiligi esepteldi. Sol esep-qisap barysynda Tәkejanov metallurgiyalyq shiykizatty keshendi týrde paydalanudyng qanday tiyimdilik әkelui yqtimal ekenin mýldem aiqyn týsindi. Sapalyq kórsetkishter ónim kóleminen góri taza tabysqa jaqsy qyzmet etedi, – ol ózine osynday janalyq ashty. Sol kezde kombinattyng taza kirisindegi sapalyq kórsetkishter men shiykizatqa ketken shyghyndy ýnemdeu esebinen alynghan taza payda ýlesi QMK-nyng barlyq taza paydasynyng jartysynan asatyn. Kәsiporyndy әueli Kenes Odaghy kórmesine, odan halyqaralyq kórmeler men әlemdegi kóptegen elderining ónerkәsip jәrmenkelerine shygharudy mýmkin etken – jana tehnologiyalar ekenine eshkim kýmәndanbaytyn. Kombinat shygharghan myrysh, qorghasyn, kadmiy Londondaghy metaldar birjasynda «tazalyq etalony» retinde moyyndaldy. Eksporttyq mýmkindikter úlghaydy. Kombinatta kentastan Mendeleevting periodtyq jýiesindegi elu elementti alu iygerildi. Al ÓQMK-nyng tehnologiyalyq jasalymdaryn qoldana otyryp,  respublika tau-ken kәsiporyndaryndaghy tauarlyq ónim  74 elementke jetkizilgen bolatyn. SOKP Ortalyq Komiytetining arnayy sheshimimen ÓQMK tәjiriybesi kýlli odaqtaghy sala kәsiporyndaryna qoldanyla bastady. Osynyng bәri ony injenerding enbegine ekonomikalyq tiyimdilik túrghysynan oy jýgirtuge iytermeleytin.

Respublika týsti metallurgiyasynyng iri de tanymal basshysy 1974 jyly Qazaq KSR Ministrler Kenesi Tóraghasynyng orynbasary-Memlekettik josparlau komiytetining tóraghasy lauazymyna bekitildi. Jana júmysqa kiriskeninde Tәkejanovtyng ne nәrsege an-tang qalghany jayynda aitqandaryn bizge jurnalist Oleg Kvyatkovskiy jetkizdi: «Respublikada «últtyq tabys», «ishki jalpy ónim» degen terminderding bolmaghany men ýshin kýtpegen janalyq edi, – dep eske aldy akademiyk.  – Dәlirek aitqanda, búl terminderding bizge arnalghany bar bolatyn, biraq olardy biz ýshin tek Mәskeu tolyqtyratyn. «Bizge múny tek qana Mәskeu beredi», – men onda is-qaghazdardy  qabyldaghan kezimde osyndaydy estidim. Sonda men, óz-ózinen týsinikti, birden «tómennen» esep-qisap jasadym da, ózimizding últtyq tabysymyz jayyndaghy joldy ózimning birinshi esebime salyp, ózim qol qoydym. O, sonyng artynsha ne bastaldy deseyshi! Meni «iydeolog» – Ortalyq Komiytetting hatshysy shaqyrady. Sóitip tura tabaldyryqtan bas salady: Sauyq Temirbayúly, sen, nemene, – shynymen de últshylmysyn? Eger bizding bәrimizde bary – bir ghana Lenin partiyasy bolsa, bizding respublikamyzda qanday últtyq tabys boluy mýmkin?  Sonda men «iydeologty» osynday «últtyq tabys» degen úghymdy qabyl almayynsha, naghyz ekonomikanyng bolmaytynyna, әri onyng bizding birtútas partiyalylyghymyzgha tiytimdey de kedergi keltirmeytinine sonshalyqty qiyndyqpen ilandyra aldym-au әiteuir! Sol kezden bastap últtyq tabys gosplandyq esepterdegi óte manyzdy kórsetkishke ainaldy. Al búl oqigha Mәskeuge de jetipti: meni Baybakov ózine KSRO Josparlau komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp auysyp keluge shaqyrghanda, osy jәitti jymiya otyryp eske aldy...» (O. Kvyatkovskiy. «Tәkejanov», Almaty, 2004 j., 142–143-bb.)

Onyng jastayghy injenerlik, reformatorlyq qasiyetterining qorytpasy kenestik respublika ýkimetinde istegen kezeninde memleket mýddesin terennen oilaytyn otanshyl azamat retinde qalyptasuyna úlasty. Ol birden ekonomikalyq júmysty jәne  josparlaudy  jetildiru mәselelerin qolgha aldy. Ári tek qana salalyq josparlardyng ózara ýilesimdiligine ghana mәn berip qoya salmay, aumaqtyq josparlar jasaudy kóterdi, ghylymy institutty qatystyra otyryp, onyng salalar men әleumettik aumaq kórsetkishterinen qúralghan modelin oilastyrdy. Sonday jospar túnghysh ret 1976 jylgha jәne sol jyldan bastalatyn on birinshi besjyldyqqa qúryldy. Onyng basshylyghymen aumaqtyq-óndiristik keshenderdi damytugha baylanysty  ýlken júmys jýrgizildi. Ol halyq sharuashylyghy qúrylymyn jetildiruge, osy orayda ózi «tórtinshi balqytu» dep atap ketken salany – Qazaqstannyng dayyn metalyn paydalana otyryp aqyrghy ónim shygharudy damytugha kóp kónil bóldi.  Onyng talaby boyynsha Almatyda tau-ken qúral-jabdyghyn shygharatyn zauyt, Kókshetauda farfor zauyty, Baqyrshyda tau-ken óndeu kombinaty, paydaly qazyndylardy iygeru negizinde payda bolghan  ýlkendi-kishili qalalarda «B» tobynyng kóptegen kәsiporyndary salyndy.  

Toghyz jyl týsti metallurgiyany, alty jyl gosplandy (memlekettik josparlau komiytetin) basqaru kezindegi útymdy enbek tәjiriybeleri әkelgen bedeline tәnti halyq deputattary 1990 jyly ony bir auyzdan Jogharghy Kenesting Ekonomikalyq reforma,  qarjy-qarajat jәne budjet mәseleleri jónindegi komiytetining tóraghasy etip saylady. Qayta qúru jyldary memleket derbestigin әzirlegen jәne tәuelsizdikti jariya etken osy parlament qabyrghasynda enbek etkeninde, ol shyn mәnindegi iri memleketshil qayratker dәrejesine kóterildi. 

Oghan myna jәit bayaghydan aiqyn-dy – Kenes odaghynyng ekonomikasy tek ortalyqty jaghdaylastyryp, bayytu ýshin qúrylghan bolatyn. Shiykizattyn, auyl sharuashylyghy ónimderining baghasy әdeyilep arzan dengeyde saqtatylatyn. Maqsat – aqyrghy ónimdi óndiretin jerde tiyimdi kiris boluyn qamtamasyz etu edi. Mәselen, titan óndirudi odaqta  ýsh alyp kombinat –Óskemende (Qazaqstan), Zaporojiede (Ukraina) jәne Bereznikiyde (Reseyding Permi oblysynda) jýzege asyrdy. Óskemen men Zaporojie kentasty bayytu, yaghny bos tasty kendi qúramnan ajyratu baghytyndaghy tek alghashqy óndeuden ghana ótken dýmbilez shiykizat – jartylay fabrikat shygharatyn. Al sonyng negizinde shygharylatyn naqty material – titan prokaty tek Berezniky kombinatynda jasalatyn. Bizding týsti metaldar týgelge juyq shiykizat kýiinde tasyp әketiletin. Qazaqstan imperiyanyng shiykizattyq qosymshasy ghana edi. Qarjynyng bәri odaqtyq budjette shoghyrlandyrylatyn da, elimizge dotasiya sodan beriletin.

Bolishevikter jiyrmasynshy jyldary «túiyq ekonomika» qúrghysy kelgen «jergilikti últshyldardy» әshkereley otyryp, bar kýshterin ortalyqty nyghaytugha júmsaghan edi, búl sol әreketterding jemisin bergen shaghy-tyn. Endi respublikada qandayda-bir óndeushi zauyt saludyng qajeti joq-ty. Ondaygha úmtylys bildiruden Mәskeu últshyldyq kórinis siyaqty pәle-jalany op-onay tauyp, erkinsigenderge japsyra qoyatyn.  Naqty shyndyq qúpiya saqtalatyn. Óitkeni ortalyq odaqtas respublikalardyng derbestigi artuynan ólerdey qorqushy edi.  

Osynday kózqarastyng saldarynan Qazaqstan negizinen shiykizat bazasy retinde ghana damytylghan da, tәuelsizdik alghan kezde ol kýndelikti túrmysqa qajetti zattardy ózinde shygharmaytyn,  eng arghysy shegening ózin syrttan әkeletin jaghdayda edi. Sondyqtan da Tәkejanov basqarghan komiytet barlyq basty problemalardyng qaynaghan ortasynda túrdy, josparly sharuashylyq qojyraghan elimizde bazarlyq ekonomikany qalyptastyrudyng zandyq negizin qalaumen shúghyldandy. Komiytette menshik, jekeshelendiru, valutalyq retteu, sheteldik investisiya, erkin ekonomikalyq aimaq, aksionerlik qoghamdar, birjalar men baghaly qaghazdar, bankter, budjet jýiesi, tól aqsha jasau men ony ainalymgha engizu  sekildi tolyp jatqan asa qajet mәselelerdi sheshuge baghyttalghan alghashqy zandar jasalyp, parlamentting qarauyna úsynyldy. 

Ángimemizding basynda eske alyp ótken «jana túrpatty rubli aimaghyna» enu mәselesin qarau kezindegi Tәkejanov ústanymyna azyn-aulaq toqtala keteyik.

Resey 1993 jylghy 26 shildede óz ishinde jana aqsha kirgizip, bizding eldi eski qaghaz aqsha topan suday basyp ketken. Inflyasiya kýn sanap ósip jatqan, biletinder ony giyperinflyasiya dep ataytyn. Mine sol shaqta, Resey eki jarym ay boyy ózining jana aqshasymen derbes ekonomikalyq sayasatyn jýrgizip jatqan kezde – 1993 jylghy 12 qazandaghy parlament mәjilisi Qazaqstannyng aqsha jýiesin Resey Federasiyasynyng aqsha jýiesimen biriktiru jónindegi Kelisimdi ratifikasiyalau turaly mәsele qarady. Kelisimning mәn-jayyn ýkimet basshylarynyng biri bayandaydy. Parlamentshiler qoyghan súraqtaryna jauap alghannan son, qújatty bekitpek  bolady. Sol kezde  Tәkejanov tabandy týrde ózine sóz berudi súraydy. Sondaghy sózining myna qysqa ýzindilerine kóz jýgirtelik: «...qol qoyylghan kelisimdi ratifikasiyalasaq boldy, tólemderding barlyq saualdary jenil jәne jaqsy sheshile ketetindey úghym bar bizding bәrimizde. Men sizderge ózimning jeke pikirimdi aitugha tiyispin. Tólem mәselesin  Reseydin  Ortalyq banki jalpy jasandy týrde dabyraytyp algha tartyp otyr. ...Kelisim degenimiz – eki taraptyng mindettemeleri bolugha kerek. ...Prinsipti týrde mәlimdeymin: múnda tek qana bir taraptyng – Qazaqstannyng ghana mindettemeleri bar!»

Odan әri: «Biz ekonomikalyq odaqty qoldaymyz. Biraq, әngime aqsha jýielerin biriktiru jóninde bop túrghanda, biz Resey  Ortalyq bankining oiyn erejesin moyyndaugha kelisetinimizdi eskeruimiz kerek. Múnda eshqanday da oiyn bolmaugha tiyis! Men sizderge kóbirek aitpayyn. Biz KSRO Memlekettik banki jýiesinde túrmys keship kórdik, ol әli jadymyzda. Mine endi tyndanyzdar, múnda eshqanday da jana rubli jýiesi joq, búl – búrynghy KSRO Memlekettik banki jýiesining dәl ózi. Tek endi KSRO Memlekettik bankining rólinde  Resey  Ortalyq banki sóileydi». 

Taghy da: «Men qazir ashyq aityp túrmyn: Reseydin  Ortalyq banki, Ýkimeti Qazaqstandy rubli aimaghynan iyterip shygharyp jiberuge  beyil. Búl mening bekem ilanymym».

Ras, óz aqshamyzdy tolyq әzirlep ýlgergen joqpyz, shynynda, ony sýiemeldep nyghaytugha – valutalyq qor, altyn qory, ótimdi materialdar, t.s.s. edәuir mәsele sheshimin tabuy tiyis dep moyynday kele: «Biraq nege biz óz kedenimizdi tym bolmasa óz aqshamyzdy qosarlana qatar engizu jolymen qorghay almaymyz? – deydi. – Biz  búl jayynda kýlli Komiytetimiz bop bayaghydan aityp kelemiz. Bostan bosqa uaqyt ótkizdik! Maghan, bәlkim, osy ister ýshin tayaq ta tiyer, biraq biz eki jyl búryn óz últtyq valutamyzdy qatar engizudi úsynghan bolatynbyz. Tauarlyq rynokty qorghaudyng búdan basqa әdisin men bilmeymin, sebebi 11034 shaqyrymgha sozylghan shekarany biz eshqashan kýzetip qorghay almaymyz, búl bos әngime. Biraq óz tauarlyq bazarymyzdy qorghaudyng basqa әdisteri bar. Býgin osy 1962–1992 jyldarghy aqshamen bizding respublikada bәri typ-tipyl bosap qalghanyn biz bilemiz. Qayran qalam, kóptegen deputattar búl iske qalaysha sondaylyq beymaral qarauda...».

Naghyz memleketshil túlghanyng janayqayy. Ony parlament tóraghasy úghyp, kelisimning qol qoyghangha deyin tóralqada talqylanghanyn eske saldy, sol kezde «eng basty opponent Sauyq Temirbayúly bolghan edi, ol qazir de óz oiyn aitty. Onyng úsynystarynda aqiqat mol», – dedi ol.  Jaghday jarty aidan keyin, 28 qazanda parlamentte taghy qaraldy. Tәkejanov: «Taghy da qaytalaymyn: biz ratifikasiyalaghan qújat bir jaqty bolatyn, – dedi. – ...Bizde  rynokty oirandau jýrip jatyr. ...Biz, eski ýlgidegi qúnsyz rubli topany elimizdi basyp túrghanda,  asa jaqyn uaqytta-aq mýldem tauar resurstarynsyz bos qalamyz».

Naqty úsynys jasady: «Preziydentting qolynda bizding kelisimimizben iske qosa alatyn núsqa bolugha tiyis». Qabyldandy. Aqyry, 1993 jylghy 15 qarashada tól aqsha ainalymgha engizildi. Osy kýndi Tәkejanov «ekonomikalyq tәuelsizdik kýni» dep atady.

Egemen elding alghashqy parlamenti taratylghannan song ol, Halyqaralyq injenerlik akademiyanyng jәne Qazaqstan Respublikasy Injenerlik akademiyasynyng akademiygi – shiykizatty  keshendi paydalanu  jóninde «Qazaqstan altyny», «Konversiya altyny» sekildi birqatar bayypty baghdarlamalar jasap, olardyng oryndaluyna basshylyq jasady. «Qazmetall» kompaniyasy men «Qazalmazaltyn» konsorsiumynyng negizin qalap, preziydenti boldy.

Ol artyna eleuli jazba múra qaldyrdy. Kóp jylghy payymdaular negizinde jazylghan «Qazaqstannyng týsti metallurgiyasy. Tarih fragmentteri, nәtiyjeler men tendensiyalar» degen kitabynda elimizding týsti metallurgiyasynyng damu kezenderine toqtalyp, onyng bazar ekonomikasy kezindegi órkendeu erekshelikterin taldady. Al «Keshendi shiykizatqa – jana tehnologiyalar» atty kitabynda týsti jәne qara metaldar óndiru tehnologiyasyn qayta jaraqtandyru bolashaghy jayly әngimeleydi. Avtor oiynyng ózegi – «Metaldy tek syrtqa shygharyp satu ýshin óndirude – bolashaq joq».

Degenmen ol múnday óndiristi mýldem joqqa shygharmaydy – onday ahual «tek ekonomikamyzdyng qúrylymyn ózgertuding alghashqy satysynda ghana, naqty qarjy-qarajat resurstarynyng azdaghan kózderining biri retinde qoldau taba alady». Osylay qaray túryp esh esten shygharugha bolmaytyn nәrse mynau: «Bizding memleketimizding halqy ózining tarihynda túnghysh ret óz jer qoynauy baylyqtarynyng menshik iyesi,  erekshe menshik iyesi bolyp otyr». Al odan tuyndaytyn qorytyndy: «Bastapqy shiykizattyng kez-kelgen týrin keshendi týrde paydalanu – ózining jәne óz halqynyng qazirgisi jәne keleshegine mýddelilikpen qaraytyn  kez kelgen memleketting tabighy ekonomikalyq jәne ekologiyalyq sayasaty», demek bizding tizgin ústaushylar jadynan osy ereje bekem oryn alugha tiyis.

Osy orayda atap aitu lәzim, Sauyq Temirbayúly miyneraldyq shiykizatty keshendi týrde óndeu jayynda úsynghan konsepsiya, shyntuaytqa kelgende, ghalymdar men mamandardy, sonday-aq biylik tútqasyn ústaghandardy alda túrghan manyzdy da kýrdeli mәselelerdi sheshuding naqty әdistemesimen jaraqtandyratyn filosofiya, әriptesteri men shәkirtterining baghasy boyynsha – tehnikalyq filosofiya bolyp tabylady. Odan avtordyng injenerlik qana emes, reformatorlyq, memleketshildik kózqarastarynyng jiyntyghyn aiqyn kóresiz.  Ókinishke qaray, onyng az ghana taralymmen avtordyng óz qarajatyna shygharylghan irgeli enbekteri әli kýnge deyin ghylymiy-zertteu ortalyqtaryna, óndiris jәne oqu oryndaryna jete qoyghan joq.

Ol memlekettik qyzmetten ketkenmen, jana ekonomikany janasha basqaru turaly, miyneral-shiykizat resurstaryn paydalanu mәselesi jóninde, kәsiporyndy jekeshelendiruding erekshelikteri jayynda, basqa da kóptegen ózekti problemalar haqynda ýkimet pen parlament basshylaryna naqty úsynystar aitylghan  hattar men týsindirme-jazbalardy toqsanynshy jyldardyng ortasynan bastap ýzdiksiz joldap otyrdy.  Bóten menedjment pen syrtqy nesiyege baghdar ústaghan  basshylyqqa onyng úsynystary únay qoymasa kerek, әitse de akademik memleketshil kózqarasynan esh ainyghan joq. Qazaqstannyng óz potensialyna – jan-jaqty bilimi bar kadrlerine, óndiristik, ghylymy jәne ruhany kýshterine senu jәne arqa sýieu ghana halyq mýddesine qyzmet etetin ashyq, bәsekege qabiletti, erkin ekonomika  qúrugha mýmkindik beredi  – Tәkejanov ómirinin  sonyna deyin (ol 2003 jylghy 20 tamyzda, ekonomikalyq derbestik pen tәuelsizdik mәselesining qatang kenestik josparlau dәuirinde qalay sanany jaulay bastaghany turaly maqalasyn aityp jazghyzyp túrghanynda, júmys ýstinde  ýzildi) osy oida boldy.

Osynau alyp túlghanyng – injener, reformator, memleketshil azamattyng tughanyna byl 85 jyl tolyp otyr. Onyng enbekterin býgingi is basyndaghy túlghalargha, barshamyzgha tym bolmasa osy mereyjyl orayymen bayyptap nazarlau jón bolar edi, óitkeni ghalym jәne qayratker Sauyq Temirbayúly Tәkejanovtyng mazmúndy ghúmyrynda býgingi tәuelsizdik tuyn kóterushiler ýshin ýlgi eterlik sәt mol.  Biz oqyrmangha  úsynyp otyrghan búl shaghyn sholuymyzda tek sonyng shet jaghasyn ghana aita aldyq.

(Sony)

Beybit QOYShYBAEV,

Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, tarih ghylymdarynyng kandidaty, jazushy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636