Almatydaghy T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy jaghynan doktoranttardyng shetelge mindetti josparlanghan ghylymy zertteu tәjiriybesinen ótu ýshin QHR Shynjang ólkesi Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Qúlja qalasyndaghy Ile uniyversiytetining shaqyruy boyynsha 2016 jyldyng mamyr-mausym ailarynda bir jarym aigha bardym. Doktoranturada qorghaytyn taqyrybym «Qytaydaghy qazaqtardyng kýishilik óneri» bolatyn. Ile uniyversiytetining kitaphanasy men tiyisti ghylymy zertteu instituttarynda 10-15 kýn ayaldaghan son, Shynjang ólkesinde qazaq bar jerding barlyghyn aralap shyghayyn degen oimen dybys-keskin jazatyn apparattarymdy alyp jolgha shyqtym. Qazaq kóp qonystanghan Ile qazaq oblysy Kýnes audanyna eng aldymen at basyn tiredim. Búl jer zamanynda aqiyq aqyn Tanjaryq pen kýishi Áshimderding saltanat qúrghan mekeni. Áshimning tól shәkirti kýishi Kamal Maqayúlynyng tikeley múryndyq boluymen Kýneste qúrylghan Áshim múrasyn zertteu qoghamy men Áshim muzeyin aralap kóptegen qúndy materialdargha kez boldym. Áshim eng alghash ústaz tútyp kýy ýirengen, el arasynda «Qonqay molda» atanghan Qonqay kýishining dombyrasyn kóruding sәti týsti. Aqsónkedey bolyp kepkenqonyr dombyranyng jasalu formasy kisini birden qyzyqtyrady. Búl dombyra 1870 jyldary shamasynda jasalypty (sheberi belgisiz).

Qonqay dombyrasy aldynan qaraghanda

Basy (alaqany)men moyny, shanaghy tútas alma aghashynan shauyp jasalghan. Moyyn alaqandyghyna da alma aghashy salynghan, bet qaqpaghy qaraghay, 14 perneli. Alaqanynyng (basynyn) artqy jaghy ortasynan ishine qaray oiylyp, qúlaghy kerisinshe qoyylghan qalaq dombyra.

Qonqay dombyrasy alaqanynyng (basynyn) artqy jaghynan qaraghanda

Qonqaydyng dombyrasymen qosa sol shamalas uaqytta jasalghan taghy birneshe qalaq dombyralar boldy. Aldynyng jasalghanyna 150 jyl tolghan búl domybralardyng jasalu ereksheligi bir-birinen bólek. Biraq Ile ónirining arydaghy kýishileri ústaghan qarapayym qalaq dombyralardyng jasalu ýlgisi, yaghny bet qaqpaghy, shanaghy men moynynyng ólshemderi bertin kele mýldem basqa formagha kóshkenin bayqaysyz. Osyghan baylanysty keziktirgen dombyralardyng bireuining ghana jasalu ýlgisin mysalgha keltireyin.

1956 jyly Ile qazaq oblysynda  ómir sýrgen Múqatay Mәmiyúly degen sheber qayyng aghashynan qalaq formada jasaghan Áshimning 13 perneli 4 qúlaqty dombyrasynyng jasalu ereksheligi tipti qyzyq. Yaghni, aldynghy bet taqtaydy artqy shanaq jaghynan da dәl solay bet taqtay etip japqan. Shanaq jaq bet taqtayynyng jartysy ashyp-jabylatyn bolghan. Olay bolatyn sebebi, dombyranyng shanaq jaq týbinen eki sym (jez ishek dep te ataydy) ishekti bet taqtaydyng ishin boylata moyynnyng arasymen jýrgizip otyryp, shaytan tiyekting týbinen tesip shygharyp, oghan da bólek eki qúlaq bekitken. Sonda dombyranyng alaqynynda (basynda) tórt qúlaq bar.

Negizgi ishek taghylghan eki qúlaghymen qosa, shanaqtyng ishimen moyynnan shygharghan eki sym (jez ishek) ishekke de arnayy eki qúlaq jasaghan, әri janaghy qaqpaqtyng astynan kelgen sym ishekke de, jeke tiyek qoyyp, ony artqy shanaq jaqtaghy jartylay ashylatyn qaqpaq arqyly qúlaq búrauyn keltirip otyrghan.

Shanaq artynan qaraghanda     Artqy shanaq jartylay ashylady         et qaqpaq aldynan

Sonda jalpy dombyra qúrlysynda 4 qúlaq, eki tiyek (Shaytan tiyekten bólek) bar. Ishine salynghan eki sym ishekting negizgi atqaratyn qyzmeti, dombyranyng negizgi eki ishegin qaqqanda, ishtegi sym ishek syrttaghy tiyekting terbelisimen ishtegi tiyekting terbelisi arqyly dybystyng terbelisin (tembirin) kýsheytip berip otyrghan. Alaqany (basy) men moyny, shanaghy qúralyp, qaqpaghyn qaraghaydan salypty. Barlyq dombyralardyng ólshemderin qaghazgha týsirip aldym. «El ishi ónerding kenishi» dese degendey. Búdan búryn on jylday Ile ónirin әsirese Kýneske jii at basyn búrsamda búnday jәdigerlerge onsha mәn bermegenimdi jasyra almaymyn.

Shynjandaghy kýishilik ónerding eski bir oshaghy asqaraly Altaydy jaylaghan elde edi. Zamanynda Altaygha biylik aityp kýimen tórelik etken kemenger túlgha Beysenbi Dónenbayúly basynda túrghan búl kýishilik mektepting qazaq kýy ónerindegi orny bólek. Búdan búryn bir-eki mәrte Altaygha kýy jinap barghanymda uaqyttyng azdyghy saldarynan, jýieli júmys jýrgize almaghan edim. Onyng ýstine Altaydyng әrqaysy audandarynyng arasy jarty kýnshilik jol. Al búl joly uaqyt birshama mol. Aldymen Altay  aimaghynda 3-4 kýn ayaldadym. Aldymnan kýtip alghan Tizimbek Anashúly jas bolsada qazaqtyng ruhany túlghalaryn tayynan tanyghan zerdesi biyik azamat, Altaydaghy tarihy oryndardy aralatty. Áygili Zuqa batyrdyng izi qalghan jerlermen qosa Altay qalasyn qaq ortasynan bólip jatqan Qyran ózenining jaghasynan oryn tepken halqyna qorghan bolghan últ janashyry, aghartushy Shәripqan Kógedaevtyng basyna da qúran baghyshtadyq. Tauymen tasy tariyhqa toly kiyeli Altay jeri, últym degen talay bozdaqty bauyryna basypty. Qysy-jazy basynan qar, qabaghynan múng ketpeytin Altay qalasynyng tóbesinen tónip túrghan Ýsigen asuynyng da ishine býkken syry mol kórindi. Altay qalalyq tarihy arhivterdi zertteu kensesinde qyzmet atqaratyn Marat Ghinayatúlymen de Tizimbek bauyrym arnayy tanystyrdy. Jýzi ashyq, úzyn boyly, etjendi Marat aghamyzdyng ómirden bilgen-týigeni mol, әngimeshil kisi eken. Altaydyng ruhany ortasy turaly kóp әngime shertistik. Birneshe kýn qastaryna ergenimde Marat aghamen Tizimbek bauyryma bir riza bolghanym, jazbalaryn sarqyp oqyghanynan bolar, Talasbek Ásemqúlov aghamyzdyng enbekterining qazaq ruhaniyatynda seng qozghaghanyn  әngime arasynda tamsana aityp Takene degen erekshe yqylastaryn bildirip otyrdy. Marat aghamyzdyng aituy boyynsha Altay aimaghynda túratyn Ghalymbek Kәribayúlynyng qolynda 60 jyldan astam uaqyt saqtalyp kelgen eski dombyranyng bar ekenin bilip, izdep baryp syzbasyn aldym.

Qobyz shanaqty dombyranyng aldynan qaraghanda

Búl dombyranyng da jasaluy ózgeshe. Shanaghy qyl qobyzdyng shanaghy tәrizdi moynymen tútas oiyp shabylyp, moyynnyng sagha jaq artynan (qalyndau etip) shanaqqa deyin  qyl qobyzgha úqsas jal shygharylypty.

Qobyz shanaqty dombyranyng artynan qaraghanda

әdettegi dombyralardyng shanaghyna qaraghanda búl dombyranyng shanaghyk óp teren. Búlay bolatyn sebebi, birinshiden, moyynmen shanaqtyng auytquyn (qayyp ketuin) tejeu arqyly, moyyn alaqandyqpen bet taqtaydyng týzuligin saqtap qalu. Ekinshiden, shanaqty tereng ete otyryp, dybystyng qonglyghymen tembirining kuattylyghyn arttyru maqsatyndaghy tәjriybe boluy mýmkin. Búl da sol Altaydaghy el arasyndaghy kóne sheberlerding qoltanbasy ekeni anyq.

Dombyralar jayyn keyin bólek maqala etip syzbasymen tanystyratyn bolamyz. Endi әngimemizdi ary qarayghy saparymyzdyng jelisine búrayyn.

Beysenbi kýilerining eski núsqasyn bizge jetkizgen kýishilerding biri  Altaydyng tumasy Túrsyn Kәdeyúly. Beysenbining kýilerin qazirgi oryndaushylary siyaqty qúddy Qúrmanghazy, Dinanyng mәnerinde tókpeletip emes, Túrsyn Kәdeyúly bayyrghy tartylu ereksheligin saqtap, oily da ornyqty oryndaghan kýishi. Búl kisining oryndauyndaghy Bejeng kýilerin jasymyzdan Shynjang radiosynan estip óstik. Altay qalasynyng irgesindegi Dórbiljin audanynda túrady degendi estip, Tizimbek bauyryma jol bastatyp arnayy sәlem bere bardym. Amal qansha, kýishining men oilaghanday kýii bolmay shyqty, azdap syrqat eken. Ónerding shynayy kiyesi qonghan sergek kónilinen, «Qasqyr qaryzyn terisimen óteydi» degendey synay bayqadym. Ashyq aitpaghanymen, azdy-kópti ghymyrymda Beysenbi kýilerin shama kelgenshe úrpaqqa qaldyrdym ghoy degen kózqaras. Amandyq tilesip, kóp ayaldamay Altaydyng Shingil audanyna tarttym.

Shingilding móldir suynday,

Dep salghan әnim Súlubay. – dep әigili halyq kompozitory Súlubay jyrgha qosqan osy Ór Altayda, kýishilerding ýlken shoghyry qalyptasqan. Altyn barmaq atanghan kýishi Dәulet Halyqúlynyng tughan jeri de osy Ór Altay edi. Ásirese Dәukenning oryndauyndaghy halyq kýilerining bógenayy bólek. Jolyghyp kýilerin jazyp alsam degen kýishilerding biri, Dәukenning shәkirti Sayrash Jarmúqamed aghamyz edi. Shingil audanynda túrady eken. Ángimeni ózinen bastauymdy ótingenimde  Sayrash agha,

- Joq bauyrym, osy elding arasynda maghan ústaz bolyp jýrgen kýishi

aghalaryng bar. Olar keshe, ne býgin ghana qolyna dombyra alyp tartqan joq, Shingil jerinde kókiregi kýige tolghan birneshe aqsaqal kýishiler ótti ghoy shirkin! Solardyng múrasyn alyp qalghan osy aghalaryn. Sen kele jatyrmyn degen son, bәrimen habarlasyp shaqyryp qoyghamyn. Men shama-sharqymsha sahna kórip jýrmin ghoy, sen menen búryn osy kýishilerding qolyndaghy dýniyelerdi jazyp alsan, birneshe kýn ýide aunap-qunap jatasyn. Mende bar kýilerding bәri seniki ghoy-dedi.

Quanghanym sonshalyq,

- Oibay-au agha, sóiteyik - dedim. Sayrash aghanyng ýiine jasy alpysty alqymdaghan Sarqyt IYisqanúly bastaghan Boranbek Shýkiranúly, Sayrash aghamyzgha shәkirt Qayrat Tәshimúly degen kýishiler keldi. Búl tórt kýishi de Shingil jerinde ótken el arasyna tanymal Júmjúma Jaziyúly, Dәulet Halyqúly, Mýtay, Baghytay, Zamzam, Altayqan siyaqty halyq kýishilerining amanatyn arqalaghan, kókiregi kýige tolghan ónerpazdar eken.

Qúremtti oqyrman!

Osy uaqytqa deyin әn men kýige qatysty qanshalaghan enbekter jaryq kórdi. Akademik Ahmet Júbanovtan bermen qarayghy enbekter, tipti býgingi 1000 kýi, 1000 әn antalogiyasyna deyin qazaqtyng әni men kýiin negizinen bir arnagha saldyq, zertteldi dep jýrippiz. Shynyn aitu kerek, mýldem olay memes eken. Sebebin, men jogharydaghy kýishilerdi jazghannan keyin týsindim. Jyldap enbektenip, tyrnashtap jinaghan 1000 kýige enbey qalghan 300 ge tarta kýige kuә boldym. Bәri de sony kýiler. Kóbi teris búrauda oryndalady. Perne basu, tartu tәsili biz kórgen joghary dengeydegi akademiyalyq oqu oryndarynda bolmaghan, ol ortagha jat әdis-amaldarmen oryndalady. Mysaly, Sarqyt IYisqanúly men Qayrat Tәshimúly oryndaghan kýilerining ishinde Ketbúghanyng «Aqsaq qúlany» kezdesti. Kýy teris búrauda «do-soli» dybysynan qayghyly bastalyp, joqtau sarynda bozdap bastan ayaq balang óldi joshy han,-dep zarlap túrghanday. Ketbúgha kýileri qazaq dalasynyng týkpir-týkpirinde tipti kórshi qyrghyzdarda da tartylghanymen qúnyttap jýielenbedi. Tek Janghaly Jýzbaevtyng jaqynda jaryq kórgen «Ketbúgha» atty jinaghynda Ketbúgha kýilerining shyghu tarihy tym arydan jetkeni naqty derektermen kórsetilgen. Al Shynjandaghy aghayynda tartylghan Ketbúgha kýilerining búl núsqalary kýishi múrasyn jәne bir qyrynan tyng derektermen tolyqtyratyny sózsiz.  Bir qyzyghy osy uaqytqa deyin arghy betten bizge jetken kýilerding oryndalu ereksheligi (mysaly, «Anshynyng zary»), bizding oqu oryndarynda qalyptasqan, bir jýiege keltirilgen sausaq tәrtibimen oryndalyp keledi, tәrbiyelenip jatqan jas buynda osy әdiske qoly týgili, boyyna deyin әbden ýiretken, búl shyghys ólkening kýilerin oryndaudaghy búljymas tәrtip siyaqty bolyp keldi. Al myna kýishilerding oryndauy men Talasbek Ásemqúlovtyng qolynan kórgen Bayjigit Dәstýrindegi erekshelikpen óte jaqyn tipti birdey deuge bolady. Mysalgha, 1000 kýy antalogiyasynda Dәlet Halyqúly oryndaghan «Shynyrau» degen teris búraudaghy halyq kýii bar. Osy kýy orta buynda astynghy ishek «Soli» dybysy, ýstingi ishek «do» dybysynan bastalyp tartylyp, 4, 5 taktiden keyin, ekinshi buyngha kóshkende astynghy ishekte «My men fa» dybysynyng aralyghynda keremet bir ýzilmey estiletin dybys bar. Búl dybysty men qansha jyl izdedim, tartyp ta, notagha týsirip te kórdim biraq dәl taba almadym. Zertteushi, ghalym Bazaraly Mýptekeevpen birge osy kýiding qyr-syryn biluge tyrystyq. Bәlkim osynday ghajayyp dybysy qyzyqtyrghan shyghar, belgili qobyzshy Álquat Qazaqbaev qoyarda-qoymay osy kýiding notasyn súrap aldy. Preziydent orkestrining kýishisi Ábilghazy Ahmadiyevte búl kýige degen tandanysyn jasyrmap edi. Barlyghymyz qyzyqtyq ta qoydyq. Biraq búl kýidi osy joly Dәulet Halyqúlynyng shәkirti Boranbek Shýkiranúlynyng oryndauynda kózben kórgenimde qayran qaldym. Kórer kózge kishkentay ghana әdis, biraq meni qyzyqtyrghany ruhany tútastyq boldy. Marqúm ústazym Talasbek Ásemqúlov tirisinde talay ret:

-         Bayjigitting kýileri arghy bette de tartylypty – dep aityp edi.

Shynyn aitsam oghan onsha mәn bermegen em. Al Boranbekting oryndauyndaghy «Shynyrau» kýii Dәulet Halyqúlynyng oryndauynyng dәl ózi desede bolghanday. Ústazynan kýidi aina qatesiz alghany kórinip túr. Dombyrasynyng qúlaq búrauy da Dәukenning dombyrasy siyaqty ashshylau. Olay bolmasa bәlkim Dәukenning mәnerin bere almas. Qoldan kórgenning paydasy ghoy. Bala kýnimnen radiodan estip ósken Dәukenning mәneri tura kóz aldymda shertilip jatyr. Boyymdy bir quanysh biylep ketti. Dәulet Halyqúlynyng kýy tartqandaghy sausaghyn kóre almaghanym ókinish bolsa, Dәukenning kózin kórgen shәkirtin kórip otyrghanyma degen quanysh. Adam balasy qatty qorqqanda nemese qatty әserlengende auzyna sóz týspeytini belgili ghoy. Óne boyym dirildep  kensirigim ashyp, kózime parlap jas keldi. Managhy taba almay jýrgen  dybysym, astynghy ishek «My men fa» dybysynyng arasynda asa sheberlikpen alynatyn, Talas agham ýiretken Bayjigit kýilerindegi qashaghan pernedegi sauyp alu әdisi arqyly eki pernening arasynan súq sausaqpen ghana alynatyn dybys bolyp shyqty. Bayjigit zamanyndaghy eski shertu әdisi Shynjandaghy kýilerde qaydan jýr? Áriyne, ol kýishilik ónerdegi aimaqtyq oryndaushylyq erekshelikke tәn ruhany tútastyq. Osy qashaghan pernedegi sauyp alatyn әdisti Talasbek agha  Tәttimbetting «Azamat qojasyn» ýiretkende de dәl osy astynghy ishek «My men fa» dybysynyng arasynan súq sausaqpen jalatyp qana alatyn. Al onday әdis qazirgi bizding eng bedeldi degen muzykalyq oqu oryndarynda kezdespeydi. Kezdesken kýnde, onday әdis ústazdardyng kózine týrpidey tiyedi. Men ózim dombyradan uniyversiytetti ústazym Janghaly Jýzbaydan oqydym. Jakeng Sýgir men Tólegenning kýilerin tartqanda ýstingi ishektegi dybystardy, sol qolda ýshinshi sausaq pen tórtinshi (shynashaq) sausaqty mingestirip qos ishekke jatqyzyp alyp otyrady. Búl Jakenning ózi kózimen kórgen Tólegen Mombekov, General Asqarovtardan alghan eskishe tartu әdisi. Osylay tartugha tyrysqan bizderdi talay professor aghalarymyz kýstәnalaghanyn da jasyrmaymyn. Al shyn mәninde osy әdis qazaqtyng shertpe kýy oshaqtarynyng bәrinde jii kezdesedi. Mine, ruhany tútastyq qayda jatyr. Ruhany tútastyq demekshi esime týsip otyr, Altay qalasynda bolghanymda qasymda bolghan Tizimbek  Anashúly bauyrym Bayjigitting «Bóken jarghaq» kýiinen bastap birneshe kýidi oryndauymdy ótinip, telefon jazbasyna alghan bolatyn. Shingilde jatqanymda habarlasyp;

-         Ardaby agha, әkeme siz oryndaghan kýilerdi tyndattym. Qatty

әserlendi. Ásirese «Bóken jarghaqty» qayta-qayta tyndap otyryp, bayaghyda osy ónirdegi aqsaqal kýishiler «Qayran bóken jarghaq-ay» dep súnqyldatyp shertushi edi. Esime týsip otyr - dep әkesining tebirengenin aitty. Búl Tәkeng aitqan Bayjigit kýilerining arghy bette de tartylghanyn rastay týsti.

Sayrash Jarmúqamedúly, Sarqyt IYisqanúly, Boranbek Shýkiranúly, Qayrat Tәshimúly tórteuinen jiyny 300 den astam eski kýiler jazyp aldym.  Búl kýilerding deni búryn estilmegen. 1000 kýige de enbegen. Osy múralar kýishilik ónerge baylanysty talay ghylymy enbekterge arqau bolatyny sózsiz.

Bizge belgili kýishilik mektepterde birneshe tarmaqtan túratyn sikldi kýiler shoghyry jii kezdesetini belgili. Mysaly, Qaratauda «Kertolghaular», «Toghyztarau», Manghystauda kezdesetin «Aqsaq qúlan», Arqadaghy «Qosbasarlar», batystaghy «Aqjelen» kýileri. Shynjang jerinde de osynday kýiler shoghyry qalyptasqan. Yaghny halyq kýilerining ishinde «Aqsaq qaz», «Sau qaz», «Jaraly qaz», « Anshynyng zary», «Jetim balanyng zary», jylqy januaryna baylanysty «Marghabyldyng qara qasqa aty», «Baljynger», «Alakóz at», «Mol qonyr», «Múnly qonyr», «Sal kýren», «Tepen-kók», t.b. Al Shynjang jerinde jii kezdesetin kýiler shoghyry búl «Kenes» kýileri. Ár dәuirdegi úqsamaytyn jaghdayattargha baylanysty shyqqan «Kenes» kýierining úzyn sany 50 ge tarta.

Qúrmetti oqyrman!

Qazirgi tanda Altay tauynyng eki jaghyna bóline ornalasqan qazaqtyng bir jaghy Mongholiya memleketine, endi bir jaghy Qytay memleketine qaraytyny shyn mәninde shartty belgi ghana. Al eki jaqtaghy qazaqtyng deni rulyq jaghynan (qany, geni) bir-birinen bólip-qaraugha kelmeytin tútas el ekenin aituymyz kerek. Búny nege aityp otyr deysiz ghoy?

Bizding elimizdegi muzykatanu salasynyng olqylyghy dep aituymyzgha da bolady. Osy Altay tauynyng eki jaghyna ornalasqan qazaqtyng әn-kýy ónerin nege ekenin bilmeytin, ereksheligi úqsamaytyn bólek mektep dep qaraydy. Tipti, ol turaly «Mongholiya qazaqtarynyng kýilerinen» ghylymy dissertasiyalar qorghaldy. Al negizinde eki jaqtaghy tartylatyn kýiler (әsirese eski halyq kýileri) núsqalyq jaghynan bir-birinen kishkene paryqtaluy mýmkin, biraq saryny, tolyq fakturasy birdey. Ony qalay bóle qaraysyz? Men oilaymyn, búlay «Ala qoydy bóle qyrqyp» jýrgender, әiteuir jana taqyryp bekitip, amalyn tauyp ghylymy dәreje qorghaudy ghana maqsat tútqandar. Tipti, Shynjang men Bayan Ólgey aimaghyndaghy qazaq týgili, Týrkiyadaghy qazaqtan tabylghan kýilerding ózining týp núsqasy Shynjang jerinde bolghanyn atap aitqymyz keledi (Núrlan Bekenovtyng «Týrkiya qazaqtarynyng kýileri» atty enbegi, 2013 Astana). Sebebi ol qazaq zamanynda Altaydan Anadolygha at basyn tiregen.

Búl, әriyne, Altaydyng Shingil jerinen alghan әserimizding bir úshy ghana. Osynshama mol qazynanyng bolashaq búidasyn ústaushy úrpaqtyng niyeti, hәm jol silter ruhany ortanyng jay-kýii turaly az-kem әngimemizdi maqalanyng ekinshi bólimining enshisine qaldyrdyq. 

Ardaby Mәuletúly, QR Últtyq muzeyi Halyq

qazynasy GhZY ghylymy qyzmetkeri

abai.kz