(Risala)

Ótken ghasyrdyng 70-jyldarynyng bas jaghynda boluy kerek, sol tústaghy eng ataqty qazaq kino­rejisser­leri­ning biri S.Qojyqovtyng «Qyz Jibek» atty kórkem filimi ekrangha shyghyp, elge kórsetilip, nedәuir joghary baghalanyp, jan-jaqty maqtalyp jatty. Osy maqtauly filim­di men auylgha jazghy demalysqa bar­ghanymda, Shiyelining ortalyghyndaghy audandyq mәdeniyet ýiining qabyrghasyna jalghastyra salynghan tóbesi ashyq kinozalda keshqúrym uaqytta tamashalaghan edim. Áriyne, jalghyz ózim emes, qasymda jergilikti «Ósken ónir» gazetining birli-jarym qyzmet­kerleri bar-túghyn. Kinodan song sol kýni Shiyelige qonyp shyghyp, ertesine shaylanyp alyp, audan ortalyghynyng irgesinde jatqan bizding auylgha qaray jayaulap tartyp ketpeymiz be? Jol boyyna maghan ilese shyqqan, óz aituynsha, «jergi­lik­ti manyzy bar aqyn» Júrynbaymen birge keshe ghana qyzyqtap kórgen kinofilimimiz jóninde qyzu pikirlesumen boldyq. Mening keybir syny eskertpelerimmen mýldem keliskisi kelmegen qúrdasym Aqqúmshyqtyng shetinde oqshaulau túrghan bizding әke-sheshemizding shaghyndau ýiining sharbaghyna kirgen song da, eki qolyn erbendetip, ózi dúrys kórgen pikirin qorghaudan tyiylmady. Sonda esik aldyndaghy japyraqtary tútasyp ketken eki dýmdi qaraghashtyng kólenkesindegi sәkige úzyn jolaq kórpesheni qabattap saldyryp, qisayyp demalyp jatqan mening әkem bizding sәlemimizdi qabyl almaqqa basyn kóterip otyrdy da, miyghynan kýlip qoyyp:

(Risala)

Ótken ghasyrdyng 70-jyldarynyng bas jaghynda boluy kerek, sol tústaghy eng ataqty qazaq kino­rejisser­leri­ning biri S.Qojyqovtyng «Qyz Jibek» atty kórkem filimi ekrangha shyghyp, elge kórsetilip, nedәuir joghary baghalanyp, jan-jaqty maqtalyp jatty. Osy maqtauly filim­di men auylgha jazghy demalysqa bar­ghanymda, Shiyelining ortalyghyndaghy audandyq mәdeniyet ýiining qabyrghasyna jalghastyra salynghan tóbesi ashyq kinozalda keshqúrym uaqytta tamashalaghan edim. Áriyne, jalghyz ózim emes, qasymda jergilikti «Ósken ónir» gazetining birli-jarym qyzmet­kerleri bar-túghyn. Kinodan song sol kýni Shiyelige qonyp shyghyp, ertesine shaylanyp alyp, audan ortalyghynyng irgesinde jatqan bizding auylgha qaray jayaulap tartyp ketpeymiz be? Jol boyyna maghan ilese shyqqan, óz aituynsha, «jergi­lik­ti manyzy bar aqyn» Júrynbaymen birge keshe ghana qyzyqtap kórgen kinofilimimiz jóninde qyzu pikirlesumen boldyq. Mening keybir syny eskertpelerimmen mýldem keliskisi kelmegen qúrdasym Aqqúmshyqtyng shetinde oqshaulau túrghan bizding әke-sheshemizding shaghyndau ýiining sharbaghyna kirgen song da, eki qolyn erbendetip, ózi dúrys kórgen pikirin qorghaudan tyiylmady. Sonda esik aldyndaghy japyraqtary tútasyp ketken eki dýmdi qaraghashtyng kólenkesindegi sәkige úzyn jolaq kórpesheni qabattap saldyryp, qisayyp demalyp jatqan mening әkem bizding sәlemimizdi qabyl almaqqa basyn kóterip otyrdy da, miyghynan kýlip qoyyp:

- Nemene, baldarym, әli daularyndy bitire almaghansyndar ma? - dep súrady.

Júrynbay sonda ózi qúralpy zamandastarynan góri aqyl-oyy sergek, eki dýnie amaldaryna alanday qarap, ózinshe salalap, salmaqtap otyratyn bizding aqsaqaldyng imandy, ibaly jýzine ýnilip túryp:

- Oi, kóke... myna Orazbek balanyz ekeumiz bir nәrsege talasyp kelemiz. Tóreligin óziniz aitynyzshy! - demesi bar ma?

- IYә, balalar, qúlaghym senderde, - dep bizding әkey búl joly salaly sausaqtarynyng arasyn ashyp, jalpaq alaqandaryn eki tizesining ýstine qoyyp, sóz tyndaugha yqylasty ekenin bildirdi.

Ákeyding búl beyilin aldyn ala ózining paydasyna ynghaylamaq bolghan Júrynbay birden júlqyna jóneldi.

- Oi, kóke... myna Orazbek filimning sonynda Qyz Jibekting sugha ketip óluin arzan sayasatqa beyimdeu, qisynsyz sheshim dep, mening sózime jensik bermeydi! Múnyng múnysy dúrys emes qoy, kóke!

- Nege dúrys emes?

- Oi, mahabbat ýshin shyn sýigen jýrek ne istemeushi edi? Mahabbat jolynda janyn pida etkender az ba? Oghan búrynghy, qazirgi tiri tarih kuә emes pe?

Ákem Júrynbaydyng búl sózin esti­gende, kózindegi kýlki tabyn óshirip:

- Al qissanyng qazaqy núsqasynda Tólegen ólgen song Qyz Jibek qaynysy Sansyzbaydyng eteginen ústamaushy ma edi? - dep súrady.

- Oi, kóke... ol eskilikti әmen­gerlik zany ghoy. Feodalizm qaldyghy. Qazirgi kózi ashyq rejisser bayaghy zamandaghy jastardyng qasi­retti taghdyryn kórsetudi niyet etip, naghyz mahabbat tragediyasyn jasaghan. Osynday qarapayym nәrse­ni my­na sizding oqymysty balanyz týsin­beydi.

Sol jerde әkemning qabaghy týsip, eki qasynyng arasy qosyla bastaghanyn kórgen men búl әngimening maghan úqsaghan «oqymystygha» ghana emes, qaugha saqal kәrige de únamaytynyn anghardym. Tek búl kisi qattyraq ketip (key-keyde onday da minezi bolatyn), auylgha barghanda ýnemi mening qasymda jýretin aqkónil, jaqsy jigitting betin qaytaryp tastamasa eken dep ishtey qypyndap otyrdym.

Mening osy qaupim rasqa ainala bastaghanday edi. Ákem boyyn tik­tep, dausyn azdap qyrnap aldy da:

- Mahabbat, mahabbat dep tandaylaryndy taqyldatasyndar-au, - dedi. Áyteuir Júrynbaygha tikeley tiygizbey, kópshe maghynada sóilep otyrdy. - Sender eng әueli sol izgi sózding tereng maghynasyn úghyp, bil­din­der me? Beti jaltyraghan bireuge kózdering týsse, mahabbat! Búralandaghan búrang beldi kórsender, mahabbat! Jaqsy as iship, tәtti týs kórsender de, mahabbat! Ou, búl neghylghan onay aitylyp, oilandyrmaytyn arzan gәp?!

«Jergilikti manyzy bar aqyn» ataghy bar Júrynbay osy arada onshalyqty iyilip-býgile qoyghysy kelmey, qarsylyq bildirudi jónge sanap:

- Oi, kóke... Abay da: «Mahabbatsyz dýnie bos, aiuangha ony qo­syn­dar» deydi. Búl jerde mahabbattyng ne jazyghy bar? - dep qaldy. Bizding әkey búl jergilikti aqyn әri jurnalisting múnday qystyrma dәleline tosyla qoyghan joq.

- Sender Abaydyng әr sózine oy jýgirtip, terenirek boylap oqyndar, - deydi. - Abaydyng mahabbaty eng әueli Allagha, jaratushy iyege qarap aitylmaushy ma edi? Qala berdi jaq­­sylyqqa, ghadeletke, haqiqatqa ba­­ghyshtalghan kepiyetti ghaqliyat bolatyn.

Múnday qiyr-shiyry kóp әngimege eti ýirene qoymaghan Júrynbaydyng erni jybyrlap, badyraq kózderi jypylyqtap ketti.

- Oi, kóke-au... biz Qyz Jibektey súludyng mahabbat jolynda shybynday janyn qúrban etken oqighasyn aityp otyrmyz ghoy. Men múny kinodaghy dúrys sheshim dep esepteymin. Al myna sizding balanyz olay esep­temeydi.

- Bizding balaniki jón-aq, - dep әkem osy jerde basyn iyzep qoyyp, «jergilikti manyzy bar aqynnyn» jýzine syghyraya, jylúshyray qarady. - Sen, biraq, Jú­ryn­bay, búl әkendi balasynyng yghyna qaray jyghylyp otyr eken dep oilama. Senderding kiynә, siynәlarynda mening sharuam joq... Mening aitpaghym: er men әiel zaty arasyndaghy eng izgi, ýlken sezimderding eshqaysysy, sýiispenshi­lik pe, ashyq-múshyqtyq pa, bәribir tabynu joralghysyna ainalyp, múnyng aqyry ózdi-ózderin әdeyi óltiruge әkelip soqsa, biz múny zor kýnәkarlyqqa, taghdyrgha moyynsúnbaghan qarsylyqqa qosamyz. Búl, bәlkim, әldekimge, әldenege tabynudyng taghutqa ainalghan jeri shyghar-aq. Qúdayym adam balasyn onday adasudan saqtasyn!

Ákem osyny aityp, betin sipady da, búl jolghy әngimening tәmam bol­ghanyn anghartyp, ornynan kóterildi.

Ol joly «Qyz Jibek» filimining songhy kórinisi turaly eki kórermenning әdettegidey dau-talasynda әkemning meni jaqtap shyqqany әjeptәuir únasa da, biraq onyng bas keyipkerding óz-ózine qol júmsauy - bizding miymyzgha onshalyq sine qoymaghan әldeqanday tabynu úghymyna aparyp jat­qyzghan tóreligi qasymdaghy Júrynbay týgil, mening ózime de týsinik­sizdeu, kýmәndileu kóringen edi. Áuelgide ejelgi qissa, dastandardy bir kisidey jetik biletin әkemning qazirgi zamannyng «kózboyaushylary» ózinshe tezge salyp, san-saqqa jýgirtkenin, ózgertkenin qalamaghany shyghar dep shamaladym.

Biraq aragha jyldar týsip, osy әngimege, osynday әngimelerge qayta ainalyp soqqan kezderde angharghanym: tabynu men taghut jayy bizding taqua, dindar әkemizding ózining mýrshid ústazdary arqyly әri jeke basynyng týisigi men týiindeuleri qosylyp, úzaq uaqyt boyy bekigen berik dýniyetanymy ekenine kózim jete bastaghan edi. «Kózim jete bastaghany» deytinim - jay sóz emes. Sheksiz saharanyng bir týkpirinde, alystaghy eleusiz qazaq auylynda, ejelgi shahar júrtynan aulaqta ómir sýrip jatqan qarapayym sharuanyng kәduilgi qarapayym kisi emestigine eseye kele kózim jetken sayyn bala, balang kezimdegi erke, erkin әdet-daghdylarymnan arylyp, әkemmen tildeskende tikeley qarsy keluden birjola tyiylyp, ishtey maqúldamaghan, kelispegen jaghdaylarym bola qalghan tústyng ózinde óz pikirimdi júqalap, maydalap, ospaqtap jetkizuge tyrysar edim.

Shynymdy aitsam, er men әielding arasyndaghy sýiispendik (әkem ony eshqashan «mahabbat» atamay, «sýiispendik», «sýiispenshilik» dep beyneleytin) qana emes, ózge de jaqsylyq atauynyng eshqaysysyna tabynugha, qúldyq úrugha bolmaytynyn eskertkende (әkemizding eskertui - bizge, balalaryna búiryqtay estiletin), key-keyde ishimde qarsylyq ta ingәlap dybys berip jatatyn. Au, nege izgilikke, jaqsylyqqa tabynugha, qúldyq úryp qúrmetteuge bolmaydy? Jaqsylyqqa tabynuymyz - jaqsy jolda jýruimizding kepili emes pe? Ózgelerge ónege, ýlgi, mysal emes pe dep te oilaytynmyn. Shyn ómirde Qyz Jibek ólmey-aq qoysyn, tiri qalsyn, qaynysyna baygha tiysin, biraq onyng sýiispendik jolynda ózin qúrbandyqqa shaluy - mening Júrynbay qúrdasymnyng baghalauynsha, erlikke bara-bar sekildi. Múnday әreketti dәriptemey-aq qoyayyq, degenmen, osynyng ózi ruhany erlikke úqsamas pa? Ózine-ózi qol júmsau - әriyne, kýnәkarlyq, bәlkim, әlsizdik, osaldyq shyghar. Biraq kinodaghy Qyz Jibek jazyqsyz japa shegushi keyipker retinde sipattalady. Jazyqsyz japa shegushige janymyz ashityny belgili. Biraq, oghan әste tabynugha bolmaydy deydi. Ákemizding payymdauynsha, jalpy tabynu degenimiz - tym jogharghy ghalamdyq mәrtebedegi týsinik. Tabynu - shyn mәnisinde ghalamdyq jaratylys zandaryn kórgisi kelmeu, qarsylyq kórsetu, qayshy kelu. Demek, osynau sheksiz-shetsiz ghalamat tirshilikte әuelden-aq, jer betine shyqqaly beri ózin-ózi zorsynyp, búghan qyzmet etu ýshin jaratylghan ózge jandy, jansyz jaratylystyng bәrin qorsynyp, tәkapparlanu, menmensuden ósip-óngen osy tabynu, tabyndyru sezimderi - adam boyyndaghy eng bolymsyz bolmystardyng biri kórinedi.

Bizding taqua әkemizding pikirinshe, tabynudyng týpki tereninde әlsiz, әitpese tabynghan nәrsesin zor tútu niyeti ghana emes, sol zordy mýldem eselep zoraytyp, qarapayym pendening qoly jetpes zanghar biyikke, qúdiretke, kiyege ainaldyru talaby jatady. Múndayda qarapayym pendeni eng onay jolmen adastyratyny - syrttay jaqsy kórinetin qúbylystargha qúldyq úrghyzyp qoy. Ózin-ózi óltirgen baqytsyz ghashyqtargha tabyndyru - sonyng bir kórinisi. Ataqty әuliyelerding aruaqtaryna tabynu da - sonyng eng qarapayym mysalyna jatpaqshy eken.

- Búl dýniyede jaqsygha da, jamangha da әste tabynugha bolmaydy, balalarym, - dep qorytar edi mening taqua әkem.

- Nege? - dep súrasan, әdet­tegidey «Qúrangha» sýienip jauap beretin.

Qasiyetti kitaptyng әrtýrli audarmasyn salystyra oqyghan kezde bizding býgingi úghymymyzgha eng týsiniktisi onyng orys tilindegi (paradoks!) núsqasy boldy: «Kto ne ve­ruet v taguta, a veruet v Allaha, tot uh­va­tilsya za samui nadejnui ru­koyati, kotoraya nikogda ne slomaetsya... A pokroviytelyamy y pomoshnikamy neveruyshih yavlyaitsya taguty, kotorye vyvodyat ih iz sveta k mrakam». («Baqara sýresi», 256, 257-ayattar. E.R.Qúliyev audarmasy. Moskva, 2004 j.).

Múny qazaqsha nobaygha týsirsek, bylay bolyp shyghar edi: «Kimde-kim taghutqa emes, bir Allagha sense, onyng eshqashan iyilip synbaytyn senimdi tútqadan ústaghany... Al qúdaygha senbeytinderding qamqorshylary men kómekshileri - olardy jaryqtan shygharyp, týnekke bastap aparatyn taghuttar». («Baqara» sýresi, 256, 257-ayattar).

Bizding әkeyding payymdauynsha, kәduilgi tabynu sezimi toqtau, tospa kórmese, birte-birte asqyna kele taghutqa ainalyp ketui mýmkin. Búnday qauipting barlyghyn kýlli adamzat tarihnamasy rastap beretin kórinedi. Óitkeni tabynudyng ózi - taghutqa ki­re­tin esik, әitpese baspaldaqqa úqsaydy.

Al sonda sol tabynu degenimiz­ding ózi qanday «qúbyjyq»? Onyng aiqyn anyqtamasy, týri, týsi bola ma? Búl ózi qaydan, qalay shyqqan? Búnday saualdardyng jauaby da adamnyng óz ishinde, jaratylysynda jatqan sekildi. Ádette kәduilgi gomo sapiyens iyesi bireuge, bir nәrsege arqa sýiemey, taban tiremey, sonyna ilespey, ýmittenbey ómir sýre almaydy. Árkimdi ilgeri bastaytyn múraty, qiyaly, iydeyasy, mýddesi bolady desek, búlardy eshkim eshqashan japadan jalghyz ómir sýrip jýrip, jýzege asyra almaytyny taghy týsinikti. Árbir úiysyp tirlik etushi qauymnyng jetekshi mýddeleri men ýlkendi-kishili kóshbasshylary da bar emes pe? Bәlkim, bireuge baghynu, moyynsúnu, tabynu atauly әuelgide jaqsy niyetten, qajetti amaldardan da tughan bolar-aq. Biraq birte-birte qauymdar ósip-ónip, tolysyp, tolyqqan kezderde, mýddeler men niyetter bólinip, bóliske týse bastaghanda tabynu obektileri de oqshaulanyp, búrynghy ortaq qúndylyqtardyng ózi «jeke menshikke» ainalyp, әr úlys pen júrttyng basyn qosyp, baghyndyrghan ústyndary, ilanym-senimderi boy týzey bastaghan shyghar-aq.

Endi bizding dәuirimizde sol myn-myndaghan jyldargha sozylghan bólektenu, bólshektenu bәsensigendey kórinip, jahandanu, birlesu, birigip ómir sýru salttaryna eptep boy ýirete bastaghanymyzda, ejelden beri boygha singen eski әdetterden, eski dýniyetanymdardan, eski amal-әreketterden ajyrap kete almaghanymyz taghy ayan. Ózge ýlken taqyryptardyng basyn auyrtpasaq ta, sol bayaghy tabynu, qúlshylyq etu, kýshtining ayaghyna jyghylu, qúldyq úru, bas ii sekildi pendeshilik jaratylysymyz kemimek týgil, kemerinen asyp kóbeyip ketken tústary da bar. Eng ghajaby, qazirgi tabynu dәstýrlerimiz jogharyda bizding dindar әkelerimiz sipattaytyn moralidyq, abstraktili úghymdarday emes, belgili adres-mekeni, týr-týsi bar, materialdanghan, zattanghan, qolmen ústap, kózben kóruge bolatyn, kýndelikti ýirenshikti qúbylystargha ainalyp barady. Qazirgi jedel damyghan aqparat múny jan-jaqqa jariyalap, ashyq taratyp jatyr emes pe? Bizding zamanymyzda tabynudyng týri tipti kóp. Qazirgi úghymdar men tilge beyimdep aitsaq, býgingi tabynudyng jalpylama atauy - kulit. Fetishizm degenimiz de osyghan kire­di. IYdeyalar kuliti. Jeke adamdar kuliti. Biylik kuliti. Baylyq kuliti. Tehnika kuliti t.b. tizilip kete beredi.

Taghuttyng ne ekeni azdy-kópti sauaty bar adamdargha týsinikti. Taghut - ghalamnyng iyesi bir Qúdaydyng barlyghyn moyyndamay, búttargha, idoldargha, tabighat kýshterine tabynushylar. Kópqúdayshylar, shamandar, siqyrshylar da osylardyng qatarynda. Tipti ózderin «ateispiz», «materia­lispiz» dep keude soghatyn «myqtylar» da osy «taghut komandasynyn» mýsheleri. Óitkeni dýniyede eshtenege senbeytin esi dúrys adam balasy bolmaydy. Evropanyng bir ghúlamasy (atyn úmyttym) aitqan eken: «Teniz­de apatqa úshyraghan adamdardyng ishinde birde-bir ateist kezdes­peydi», - dep.

Adamzat ómirinde ejelden etek alyp, keng taraghany - jeke adamdargha, biylik iyelerine tabynu kuliti. Múnday kulitting negizinde әdette iydeyalar (sayasi, әleumettik, tarihi, últtyq) kýresi jatatyny da bar. Ártýrli iydeyalardy (ozyq pa, tozyq pa bәribir, әiteuir belgili bir kezende qalyng búqarany sonyna ertu ýshin tuyndaghan) jalaulata ústap, ilgeri bastaghan passionar túlghalardyng qolyna shekteusiz biylik tiygen boyda-aq kóp úzamay sol qayratkerlerding birte-birte kәduilgi qarapayym diktatorlargha, ainalasyn donaybatymen qorqytqan tabynu, taban jalau obektilerine ainalyp ketetinin sonau ejelgi dýnie jylnamashysy Plutarhtan bastap (onyng kóptomdyq «Tarihnamasyndaghy» Aleksandr, Sezari, Pompey turaly taraularyn taghy bir ret sholyp shyqsanyz bolady), sonau V.Shekspiyr, Á.Ferdousy sekildi ghalamdyq sipattaghy kórkemsóz sheberlerining kitaptary­nan oqyp bilushi edik. Kitaptardan ghana oqyp bilmey, keshegi Stalin kulitining shet jaghasyn kórip ósken myna bizderding - jasy úlghayghan jasamys úrpaqtyng jadynda da biraz suretterding saqtalyp qalghany haq. Jeke basqa, airyqsha biylik iyesine jappay tabynudyng eshqashan jaqsylyqpen ayaqtalmaytyny ekini ekige qosqanda tórt boladygha sayatyn ýrdis ekeni әldeqashan dәleldense de, dýniyede eng qiyn nәrse - adamnyng ózin-ózi jene bilui bolsa kerek. Asqan súnghyla súltannyng da, jeniludi bilmeytin jeke dara qolbasshynyng da, tipti qolynda biyshikten basqa biyligi joq qarapa­yym qoyshynyng da (aqyn, jazushy, suretshi t.b. bola ma bәri-bir) - búlardyng әmbesining bir osal jeri bar, onyng jalpygha mәlim atauy - pendeshilik. Al osy pendeshilikti býrkep, jasyryp, tejep ústau - әrkimning qolynan kele bermeytini belgili. Ásirese biylik iyesining jaghdayy auyr, óitkeni oghan ainalasynda qa­dal­ghan synshyl, minshil kózder az emes. Sen tau qoparyp jatsan, tómen qaray domalaghan tastardyng biri bireuding tóbesine tiyip ketui mýmkin. Ýnemi biyikke qaray órmeley bersen, qasyna ergenderding birazy sharshap-boldyra bastaydy, al etekte qal­ghandar arasynda narazy, kýnkil sózder estilse, ol saghan taghy únamaydy. Osyndayda ózgelerge úqsap tas arqalap, mandayy tership kórmegen pysaqaylardyn ishinen әldekim­der júlqynyp ilgeri shyghyp, aiqay salyp, seni al kep madaqtaugha kirisedi... Áuelgide әlgi pysaqaydyng búl minezin ersileu kórseng de, birte-birte osynday maqtau-marapatqa eting ýirenip, sol aiqayshyny shyn janashyr, shyn tileules kóre bastaysyn. Odan arghysy belgili: bәz-bayaghydan bar eski sýrleuge týsip alyp, jantyqtar men jaghympazdardyng qoltyghynda kete barasyn. Búl - ózing tandaghan joldyng basy, әuelgi psihologiyalyq baspaldaq. Osy aqual jyljiy-jylji, ósip, úlghaya kele jappay tabynu, qúldyq úru, qúrday jorghalau siyaqty jaghymsyz, jat qúbylys­qa ainalyp ketpesine eshkim kepildik bere almaydy.

Álemdik әdebiyette joghary biy­likke tabynu, onyng taghutqa ainalyp ketui jóninde әngime qozghaghan eng ozyq shygharmalar qatarynda Ábil­qasym Firdousiyding ataqty «Shahnamasyn» atasaq, sonyng ishinde shah Jәmshitting ómir tarihyn qamtityn qissanyng orny erekshe kórinedi. Parsy júrtynda seksen jyl patshalyq qúrghan әigili Jәmshit zamanynda memleket orasan zor kýsh-quatqa, baq-dәuletke kenelip, ataq-danqy aspandap ketkenge úqsaydy. Shah Jәmshitting osylay biyik mәrtebege, maqtauly dәrejege jetuine onyng ústazy әri aqylmany Kýrәng degen kisining zor yqpaly bolsa kerek-ti. Osy ataqty әmirshini Ahriman atty әzәzil úzaq jyldardan beri andyp, sonynan qalmay jýredi eken. Sonday bir kýnderde patshanyng júmsauymen úzaq sapargha jol jýrip ketken Kýrәng qarttyng joqtyghyn paydalanghan әlgi әzәzil Jәmshitke kelip, әrtýrli aila-tәsil arqyly zor biyleushini ózin әnsheyindegi әmirshi ghana emes, tura Qúdaydyng ózi dep jariyalaugha kóndiredi eken. Onsyz da meymanasy tasyp, jer ýstine zorgha syiyp jýrgen menmen kókirek búdan song ózin dýniye-ghalam iyesimin dep jar salmas pa? Qarauyndaghy qarashasynyng әmbesine múnyng aldyna kelip sәjdege jyghylugha, qúldyq úrugha, qúlshylyq jasaugha pәrmen beredi. Shybyn jandary shyrqyrap qatty qoryqqan halyq beysharada basqa laj qalmay, ataqty patshagha endi Qúday retinde tabynyp, jalbarynyp, jәrdem súraugha kóshedi. Sol zamanda oida-joqta Jәmshit shahtyng búrynghy aiday súlu, núrly jýzi kólenke basyp, tez arada ózgerip, qaraya bastaydy da, artynsha kәdimgi qap-qara kómirge ainalyp jýre beredi eken. Múnday súmdyqty kórgender bet-betimen qasha jónelgende, aqylman Kýrәnning ornyn basqan әzәzil Ahriman dereu shahtyng betine perde japqyzdyryp: «Qúdaydyng qúdiretti jýzin jay kýnәkar adamdar kóruge bolmaydy», - dep ýkim shyghartyp, ózi shah-qúdaydyng atynan búdan bylay parsy júrtyn emin-erkin biylep-tósteuge kirispey me? Biraz uaqyttar ótken song alys sapardan Jәmshitting ústazy Kýrәng qaytyp oralyp, ordagha barmay ma? Sóitse, qarauyldar: «Aldymen sәjde qylmay, Qúdaydyng aldyna kirmeysin!» - dep kese-kóldeneng túryp alady. Esik aldyndaghy talas-tartys dauysty estigen Jәmshiyt: «Mening ústazymnyng maghan sәjde jasamay-aq kiruine rúqsat!» - dep búiryq bergen song ghana taq bólme­sine kirgen Kýrәng bet-jýzi qap-qara kómirdey kýiip ketken Jәmshitting úsqynyn kórip, әriyne, qatty kýize­ledi ghoy. Múnyng ayaghy ústaz ben shәkirt arasyndaghy úzyn-sonar súhbat­qa jalghasyp, ózin Qúdaymen tenestirmek bolghan pende rayynan qaytyp, tәubagha keledi. Alla búl joly onyng tәubasyn qabyl alyp, ón-týsin búrynghy qalpyna qayta týsiredi. Jәmshit búdan song óz erkimen altyn taqtan týsip, tughan jiyeni Zuhah degendi ornyna otyrghyzady. Biraq az uaqyt ózin Qúday sanap, taghut jolyna týsip adasqan Jәmshitting búdan bylayghy ómiri qayghy-qapasta ótedi. Ólsheusiz biylik qolyna tiygen múrager Zuhah qanisherlik jaghynan bәrinen asyp týsip, naghashysynyng týp-túqiyanynan týk qaldyrmay qyryp tastaydy. Al Jәmshitting ózi de, ústazy da qashyp, jýrip, dalada qanghyp óledi.

Kóne Shyghys әdebiyetinde tabynudyng taghutqa ainaluyn tasqa qashaghanday tanbalap ketken núsqanyn, ónege-mysaldyng bir parasy osynday.

Óte alysqa barmay-aq, ózimizding qazaq jazushysy Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» atalghan kóptomdyq romanyn paraqtap shyqsanyz da, belgili bir iydeyagha, adam qolymen jasalghan iydeologiyalyq fetishizmge sýienip, biylik basyna kelgen jeke túlghalarda tabynudyng asqyna kele sayasy shizofreniyagha ainalatynyn anyq kóresiz. Oidan shygharylghan olaq oqighalargha emes, avtordyng ózi bastan ótkergen derekterge, býkpesiz shynshyl kórinisterge qúrylghan osy bir erekshe bitimdi, keyingi oqyrmandargha bәlkim bótendeu kórinetin taqyryptardy qozghaghan kóp qabatty, mol qyrtysty osy shygharmada biylik ataulynyng (ýlken be, kishi me - bәribir) әu bastan imany әlsiz, pende­shiligi basym bireulerding qolyna tiygende, birte-birte biyshikke ainala bastaytyny sheber suretteledi. Bas keyipker Bighabylmen kýni keshe ghana qyzmettes, әriptes, mәslihattas, tipti pikirles bolyp jýrgen zaman­das­tarynyng zamana jeli ózgerip soqqan sayyn qalay qúbylyp, qalay jyghylatynyn, al keyipkerlerining qaytip jaghympaz, jantyq, jalaqor shekpen­derin kiygenin, al endi bireulerining jalynyp-jalbarynyp jýrip súrap al­ghan azghantay amalyn ózgelerdi búqtyrugha, qorlaugha, azaptaugha júmsaytynyn, al keybireulerining ózinen mәrtebesi jogharylar aldyna qúraq úshyp, óz yqtiyarlarymen satqyndyq, jansyzdyq, qúldyq qamytyn kiygenderin oqyp-bilu óte-móte qyzyq kórinedi. Jazushy jalpy biylikke tabynudyng - imany әlsiz adamdardy kiriptar halge týsirip, qúldyq pen beysharalyqqa bastap, ózgedey әreketsiz tobyrdyng kóbengine әkelip soghatynyn eshbir úrandama, ýndeu­ler­siz-aq, úzynnan-úzaq myljyng sholular әitpese qaydaghy qiyaly qisyndardy tizbektemey-aq, naqty ómir, túrmys, amal-әreket suretteri ar­qyly beynelep, dәleldep beredi deu­ge bolady...

Kóp tomdyq kýrdeli shygharmada jeke basqa, әmir iyelerine zorlap, kýshtep tabyndyrudyng әrqily amal-tәsilderi jan-jaqty, qospasyz, boyau­syz, bopsasyz bayandalady. Joq, suretteledi - aqparat berumen shektelmeydi, sindirilmeydi, bas keyipkerding bastan ótkergenderi, kózimen kórgenderi, estigenderi, týigenderi, týisingenderi arqyly aq qaghaz betine aiqyndap týsiriledi. Eng jogharghy biyikte, memleketting ortalyghynda otyrghan әmirshining odaghay әreketteri men aqylgha syiymsyz pәrmenderin jýzege asyrushy jergilikti jetesizderding ózderinshe aibat shegip, doghal kulit, pút jasap, jazyqsyz jandargha jappay japa shektirgenderin osy «Qylmystaghy» Shyng Sysay degen jeksúrynnyng Shynjandaghy (Shyghys Týrkistandaghy) biylik basyna kelgendegi mezgilin sipattaghan betterding naghyz has sheberlikpen, bayqampazdyqpen, psihologiyalyq terendikpen beynelenge­ni­ne qol qoyasyz. Jergilikti últ ókil­derin ýlken jiyngha shaqyryp, kezdesuge kelgen, odan song kópshilik aldynda danyshpansyp, dandaysyp sóz sóilegen, ózinshe pan, eshkimdi mensinbeytin, barynsha meyirimsiz, raqymsyz әmirshining fizikalyq әri psihologiyalyq beynesin jazushy óshpes­tey órnektey bilgen. Birer mysal keltirsek te bolady. "Sol zor taqtanyng ishki betine bizdi osy baqytqa jetektep әkelgen tegis qara múrtty danyshpan kósemning sureti syzylypty. Úshqanday zymyrap shauyp kele jatqan aqboz túlpardyng ýstinde shirene shaqshiyp, keremet aibynmen qylysh ýiirip keledi. Shynjan hal­qynyng basyna tóngen qara búltty tilgilep, barlyq jau bitkendi jal­ghyz jaypap, qyryp kele jatqanday". Zor imperiyanyng iri biylik iyesin sol imperiyanyng qarauynda qapasta otyrghan qalamger búdan artyq qaytip әjualap, keketsin! Al osy kósemsymaqtyng kezdesuine kelgen elding ensesi tómendegidey: "Kósemning batyrlyghyn kórip, baspaldaqpen juasy órleyin dep ornatqan ghoy - osy suretke qaray-qaray órlep, órlegen sayyn qarap, qaraghan sayyn órmelep, ekinshi qabattaghy ýlken zalgha kirdik", - deydi. Bir qyzyq detali: osy kósemsymaq bayandama jasap túryp, qolynda oqyp túrghan qaghazynan qapelimde aiyrylyp qalady emes pe? "Ishik emes, qalpaq emes, júqa qaghazy qúrghyr tura úshpay, búra úshty", - deydi. Osy kezde әlgining audarmashysy Mahmútjan degen bayghús janúshyryp qaghazdyng artynan qua jónelmey me? Sol jerdegi kýlkili halden avtor tragikomediyalyq suret jasap shyghady ("Qylmys", 1-kitap, 404-408 better).

Biylikke tabynushylyqtyng týbinde sayasy shizofreniyagha aparyp soghatynyna osy "Qylmys" romanyn týgeldey oqyp shyqqan әrkimning kózi jetedi ghoy dep oilaymyz. Óitkeni búl kitaptan kommunizm iydeyasyn býrken­shik etken belgili toptyng ortalyq biylik basyna kelgen kýninen bastap qarauyndaghy momyn halyqty (әuelgi kezde solardyng sonyna ergen, sengen, qoldaghan) әrqily sayasy nauqandardan kóz ashtyrmay, qayta-qayta talqygha salyp, tekserip, tergep, qorqytyp, ýrkitip, ezip, janshyp silikpesin shyghara beruinde qanday qisyn, logika, jýie, josyq, joba baryn aqyl-esi býtin, eshkimge qarsy emes, baryna qanaghat etkish, eshtemeni artyq-kem talap etpeytin, kýndegisine әbden eti ýirenip ketken qarapayym tirshilik iyesi týgil oqyghany, toqyghany, estigeni az emes zeyindilerding ózi onaylyqpen týsine almas edi. "Ártýrli gýlder sheshek atsyn", "Tarih tapsyru", "Stili týzeu", "Mәdeny tónkeris" sekildi Q.Shabdanúly romanynda surettelgen sayasy nauqandar, aqyry jamanshylyqqa, asyp-atugha, aydaugha úlasqan qym-quat oqighalar Qytayda әitpese Sovet Odaghynda ghana emes, tórtkýl dýniyening qay túsynda kezdesse de, biylik ýshin, taq ýshin arpalystyng adam úrpaghyn apatqa úshyratatynyn aighaqtap túrghany anyq.

Dýniyelik tarihta - Allanyng elshisi payghambarlardan, Absolutke adal, birjola qaltqysyz qyzmet etetin shyn әuliye-әmbiyelerden basqasy, әi, qaydam, birden-bir "tabynugha", bas iige layyqty, tórt qúbylasy týgendelgen, býkil bolmys-bitimi sanlausyz býtin adam nәsildester: patshalar, qolbasylar, ghúlamalar, sayasatkerler bar edi, boldy ghoy degenge senu qiyn. Shynghys han, Napoleon, Eynshteyn, I Pyotr, Atatýrik... Tarihshylar osylardyng qay-qaysysynyng da túla boylarynan, dýniye-tanymdarynan, amal-әreketterinen qyruar min-mýltikter, oisyraghan olqylyqtardy izdep tauyp jatqan joq pa? Ózinen basqa jaratyndygha tamsanghanmen,tabynugha mýmkindik bermeytin Jaratushynyng búl da biz bilmeytin Hikmetterining biri emes pe eken?

Onyng ýstine, qazirgi tarihshylar men әleumettanushy ghúlamalardyng zertteuinshe, jer betinde órkeniyet qanat jayghaly, adam balasy jazu-syzudy oilap tapqan shyn mәnisin­degi ruhaniyat tónkerisinen bergi myndaghan jyldar ishinde bәrimiz jappay jabylyp, qúraq úshyp "tabyna qoyatyn" (songhy tirkesti tyrnaqshanyng ishine alatyn sebebimiz - jogharyda aitylghanday) keremet kemengerler sany sonshalyqty kóp emes kórinedi. Osy taqyrypta úzaq jyldar boyy múqiyat zertteuler jýrgizip, bir jarym millionday bibliografiyalyq kórsetkishter men derekter jinaghan orys ghalymy A.S.Danilov "Ludy goluboy planety" atty ýlken kitap bastyryp, oghan әlemdegi osy uaqytqa sheyin attary mәshhýr bolghan eng ataqty 189203 (jýz seksen toghyz myng eki jýz ýsh) adamnyng ómirderegin kirgizedi eken. Sol zertteu kitapty orystyng taghy bir ýlken ghúlamasy, akademik D.Lihachevke aparyp kórsetkende, ol kisi:

- Múnyng jaramaghan eken, - dep basyn shayqapty. - Sening kartotekana basqa da milliondardyng aty kirui kerek edi. Biraq onyng bәrin qamtu mýmkin emes qoy!

Sonda A.S.Danilov túryp:

- Qaydaghy milliondardy aitasyz, Dmitriy Sergeevich-au! - dep tanghalypty. - Men qyryq bes jyl әlemning qolym jetken bar múraghatyn qoparyp jýrip, osy uaqytqa sheyin adamzat arasynda ýsh myng jyldan beri ómir sýrgen danyshpandar sanyn tórt myngha jetkize almay, әurege týskenim joq pa? Kórnekti talanttar sany jiyrma myngha juyq, al qalghan jýz alpys bes myny bylaysha qarym-qabileti mol túlghalargha jatady eken.

- Biraq sen әli bәrin qamtyp ýlgergen joqsyng ghoy, Aleksandr Sergeevich?

- Onynyz ras. Biraq ómirimning sonyna sheyin búl tizimdi ýsh jýz myngha jetkizetin shygharmyn dep oilaymyn. Qalay tartsaq ta, odan asa qoymas.

Múny estigende, qart ghúlama   oilanyp otyryp:

- Ókinishti eken, - depti.

Al amerikandyq әleumettanushylar F.Horovits pen M.Brayenning jazuynsha, әrbir eldegi halyqtyng 3-5 payyzy ghana oy enbegimen júmys isteuge qabileti bar daryndylar tobyn qúraytyn kórinedi.

Áriyne, búnday pikirlerdi birden-bir týbegeyli shyndyq retinde qabylday qoygha bolmas. Ras, adamzat tarihynda әueli óz júrt-júraghatynyn, qala berdi jahandyq qauym-qoghamnyng qozghalys-qimylyna aitarlyqtay yqpal etken, ómir tirshilikti ózgertken, órge bastyrghan, ruhany bolmysty bayytyp, terenderding kózin ashqan kemenger, kemel túlghalardy úrpaqtan - úrpaqqa, nәsilden - nәsilge ónege, ýlgi etip, ardaqtaytyn, dәripteytin dәstýrimiz bar. Búl - dúrys. Qazaq: "Jaqsynyng jaqsylyghyn ait - núry tasysyn", - deydi. Adam balasyna ónege, ýlgisiz ómir sýru de onay emes. Ónege, ýlgi - bir jaghynan tәrbie qúraly, tәjiriybe jiyntyghy, múrat, iydeal. Progreske, jasampazdyqqa bastaytyn qúbylys.

Biraq bәribir adamnyng adamgha tabynuy - tura jol emes әri jón emes. Diny túrghydan búl - kýnәkarlyq, kýpirlik. Al adamy túrghydan búl tensizdikke, tәumendikke bastaytyn, bәlkim, psihologiyalyq kiriptarlyqty, osaldyqty tughyzatyn ahualgha úq­saydy. Adam nәsili әuelden terezesi teng jaratylghan demeushi me edik? Áuelden osylay jaratyl­ghanymyzdy moyyndamasaq, bir-birimizge әrqily dengeydegi talaptar qoyyp, bas auyrtyp ne jynymyz bar? Adam bir-birinen amal-әreketi, qarym-qabileti, qúlqy-peyili arqyly aiyrylatyn bol­ghanmen, eshkimdi tura kózine shúqyp "sen artyqsyn", "sen kemsin" dep bólektep, bótensip jatpaytyn әdeptilik qisynymen qaraghanda da ony bireuge (tipti óte zor tauday túlgha bolsa da) tabyndyryp, qúldyq úryndyru, "shoqyndyru" - adamshylyq saltyna da, jaratylys zanyna da qayshy keledi. Mәselen, osydan 20 jyl búryn avtomobili apatynan qaytys bolghan estrada әnshisi V.Soydyng myn-myndaghan tabynushylary arasyndaghy 45 jasóspirim ózderine ózderi qol júmsaghan delinedi. Kózsiz tabynushylyqtyng әli buyna qatpaghan óskinderdi qalay adastyryp, juaday soldyratynynyn bir aiqyn dәleli osy emes pe? Aqyl-esi býtin adamdy arbap, zombigha aynaldyru - qazirgi tabynudyng eng shetin jaghdaylarynyng biri bolsa kerek.

Kommunizm, sosializm iydeyalaryna, kýn kósemderge bas iiden, tabynudan, qorsynudan, qorqudan әzer qútylyp, tәuelsizdikke qol jetkizdik pe dep jýrgen býgingi qazaq qauymy biraz es jiyp, etek bastylyqtan qútylyp kele jatqanymyzgha shýkirshilik etsek te, ótken-ketken tarihymyzdy týgendep, býgingi qúndylyqtardy baghalau ýstinde key-keyde asyra siltep, әsire qyzyldyqqa úrynatyn kezderimiz de az emes. Bas jaqtyng basyn auyrtpay-aq, ózimizge etene jaqyn qazirgi mәdeniyet, ruhaniyat kenistigine at basyn búryp, ainala sholyp qarasaq, kileng bir dabyra, danghaza sózderdi jii estiytin boldyq. Qazir qazaq ishinde (әriyne, bizde ghana emes) kilkigen "úlylar" qaptap kóbeyip barady. "Úly aqyn", "úly artist", "úly kompozitor" - bәri bizde. Osy "úly" degen ólsheui zor sózding qaydan shyghyp, qaydan kelgenin anyq ajyratu qiyn. Abayda, Búqar jyrauda, ótken zamanymyzdyng ataqty bi, sheshenderining tol­ghaularynda múnday balamalar - "úly han", "úly batyr", "úly bi" úghymdary kezdespeydi. Qazaqta "úlystyng úly kýni", "Úlytau", "úly әkemiz", "úly anamyz" degen ataular qashannan bar - "ýlken", "kóne", "ejelgi" degen maghynada aitylar edi.

Keshegi Kenes dәuirinde baspasóz, kitap betteri, radio qalpaqtary "úly kósem", "úly partiya", "úly kenes" degen tirkesterge tolyp ketkeni esimizde. Odan keyin byqpyrt pәlek jayghan "úlylargha" - "úly mehanizator", "úly konstruktor", "úly boksshy", "úly trener" sekildi anyqtauyshtargha etimiz ýirenip aldy. Basqalardy bilmeymin, óz basym osy uaqytqa sheyin "úly boksshy", "úly futbolshy" sekildi sózderding tereng maghynasyn týsinbey-aq qoydym. Osy "úly" degen sóz sirә orysshasyndaghy "velikiyden" bizding qonaqjay qazaqshamyzgha op-onay kóship kelgen bolsa kerek.

Óitetindey qisyny bar. Óitkeni bizding tól ana tilimizde búrynnan "úlyq" degen týpsiz tereng maghynaly atau sóz ómir sýrip kelgen. Mysaly: "Alla úlyq!" deymiz. Arabshasy: "Allahu әkbar!" Bizding shamalauymyzsha, búl Qazaqiyagha Islam dini taramay túryp ta ata-babalarymyzdyng auzynda bar sóz. Eger bar bolmasa, arabsha "әkbardy" qalaysha tolyq, dәl maghynasynda qazaqshagha qotaryp ýlgerer edik? Sodan Kenes zamanyna kelgende, qaptaghan "velikiylerge" qazaqsha balama tabu ýshin "úlyqtyn" birneshe hәrpin alyp tastap, "úlylardy" qoldan jasay qoymadyq pa? Endi, mine, kórnekti, talant­ty, daryndy sekildi anyq­tauyshtardy qanaghat etpey, "úlylardy" mýldem kóbeytip jiberdik.

Bizdinshe, basqa kenistikterdi aitpaghanda, qazaq qoghamynda songhy jýz jyldyqtar ishinde ómir sýrgen birneshe ghana úlyq sóz zergerleri, naghyz kemengerler boldy. Solardyng ishinde ýsheuin erekshe atar edik, olar: Qoja Ahmet Iassaui, Abay jәne Múhtar Áuezov. Mine, búlar anyq úlyq túlghalar (qazirgi tilmen beynelesek, úlylardyng ózi). Nege olay deymiz? Óitkeni: birinshiden, búlarda jaratylystan daryghan ólsheusiz suretkerlik mol qabilet boldy; ekinshiden, búlardyng erekshe tereng túnghiyq dýniyetanymy, qazirgi tilmen aitsaq, iydeologiyasy boldy; ýshinshiden, búlardyng artynda qal­ghan mektep (qalay atasanyz - óz erkinizde) boldy. Mine, osy ýsheui últtyq topyraghymyzda ónip-ósken ruhany úlyqtarymyz edi. Qalghandarymyz - airyqsha ozyp ketkende, ónerimizdi damytyp, órkeniyetimizdi ósirgen ýlken, ýzdik, talantty túlghalarymyz, klassikterimiz. Shynynda óner adamyna "klassiyk" degennen artyq qanday ataq, bagha kerek?

Áriyne, úlyqtardyn, úlylardyng eshqaysysyna tabynbaymyz. Basymyzdy iyip, ziyarat etpeymiz. Ardaqtaymyz. Maqtanysh etemiz. Maqtaymyz. Shyn ystyq yqylasymyzgha , mahabbatymyzgha bóleymiz. Biraq ony kulit dәrejesine kóterip taghutqa, tas qúdaygha ainaldyrmaymyz. Óitkeni tabynu, taghut dәrejesine kóterilgen (kóteretin - ózimiz) "úlyqtar" men "úlylar" erte me, kesh pe, bәribir túghyrynan týsedi. Túghyrynan týskeni eshtene emes-au... olardyng arasynda tarihtyng tezine týsip, ma­yysyp, synyp ketetinderi de, uaqyttyng sýzgisinen óte almay qiyrshyqqa ainalyp, joghalyp ketetinderi de tabylady.

Juyqta osy jazbamyzdyng bas jaghynda, әuelde oqshaulau kóringen taqyrypty qozghaugha sebepshi bolghan "jergilikti manyzy bar aqyn", mening eski dosym, kәri qúrdasym Júrynbaygha jolyghyp: "Osylay da osylay, sol bayaghyda ekeuimiz talasyp qal­ghan әngimege qayta ainalyp soghyp, birdene jazghym bar edi", - degen sózimnen auanymdy angharghan ol ishki janqaltasyna qolyn salyp, tórt búryshty shaghyn qoyyn dәpterin shygharyp aldy da, sonyng betterin paraqtap túryp:

- Osy uaqytqa sheyin jeke kitap bastyrudyng sәti kelmegenmen, men әli óleng jazudan tyiylghanym joq, - dep, dausyn sәl qyrnap qoydy. - Zeynetkerlikke ketkeli ermek etip jýrmin... Al tynday ber.

Qartaysam da, sezim tynym tappaydy,

Mahabbatsyz tanym taghy atpaydy.

Bir ózine syiynamyn, Tәnirim,

Sýn biraq tabynugha jatpaydy.

"Jas Alash" gazeti