Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 4925 0 pikir 12 Jeltoqsan, 2016 saghat 12:37

BIZDE EKI OTAN JOQ...

Mәskeuge kóship ketken Krasiyenko degen jurnalisting súhbaty onyng (jәne Krasiyenko sekildilerdin) shynayy betperdesin ashyp bergendey eken. Ózining aituynsha, Qazaqstanda jýrgende ol jigitte bәri bolypty, ishkeni aldynda, ishpegeni artynda. Tipti Preziydentting ózine demalyp jatsa da oiyna kelgen uaqytta, emin-erkin bara beredi-mis. Qazir ol Mәskeude kópting biri. «Bәrin joghalttym» dep qoyady ózi. Ne ýshin? «Bala-shaghamnyng bolashaghy ýshin». Anany qaranyz. Ózinin, ýrim-bútaghynyng keleshegin Qazaqstanmen baylanystyrghysy joq. Búl jerden bolashaq kórip otyrghan joq. Nesin jasyrayyq, ózge últtyng ókilderi túrmaq, ózimizding key qarakózderimizding ózi mýmkindik bolsa shetelge tayyp túrsaq deytin bolypty qazir. 

Krasiyenko últshyl-patriottardan elge zaual kelui mýmkin deydi, qúday betin әri qylsyn, elge zaual kelse, osynday qosmekendilerden keledi. Sóite túra qit etse, ormangha qarap úlyp túratyn Krasiyenko tektesterge bizding shendi-shekpendiler kópshik qongyn qoymaydy.

Aytayyn degenim, jurnalistikany iydeologiyalyq qúral ekenin eskersek, naghyz «elge bolsyn» degen memleketshil, últjandy azamattardy kótermeleu kerek! 

Aytpaqshy, eger El turaly, Elbasy turaly qyzyqty filim jasau kerek bolsa, Krasiyenkonyng Mәskeuden kelgenin kýtpey, ózimizding jigitterge senip tapsyrsa, (mysaly Atyrauda Asqar Áshimov degen bilikti maman bar, Serik Abas-shah myqty produser, Qasym Amanjol da naghyz maman, Rinat Dumanúly deytin zamandas bar janashyl oilaytyn. Kóp qysqasy) artyq jasamasa kem jasamas edi. 
Úzyn sózding qysqasy, bizde eki Otan joq, «u ishsek te óz últynmen, tughan júrtynmen» deytin qazaqpyz, biz Krasiyenkolargha qaraghanda, ekijýzdi, qosmekendi emespiz! Qúday elimizdi qosmekendi, ekijýzdilerden saqtasyn!

Quat Áuesbay

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5578