Mýgedek balalargha jenildik kóp
Taghdyr tәlkegimen mýgedek bala tәrbiyelep otyrghan otbasylar az emes. Onday otbasylar bauyr eti balasyn arnauly oryndarda oqytyp jatsa, kópshiligi ýide oqyp tәrbiyelenude.
Ýide oqityn mýgedek balalargha memleket tarapynan materialdyq qamsyzdandyru taghayyndalatynyn bilmeytin de ata-analar boluy mýmkin. Memleket tarapynan kórsetiletin múnday mýmkindikti alu ýshin, Siz әleumettik qamsyzdandyru mekemelerimen qatar, óziniz túratyn jerdegi Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna jýginseniz bolady. Múnday qyzmetti OQO-nyng HQKO-lary «Ashyq әkimdik» qyzmeti ayasynda qolgha aldy.
«Ýide oqityn mýgedek balalargha materialdyq qamsyzdandyrudy taghayyndau» memlekettik kórsetiletin qyzmeti Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynda balamaly týrde kórsetiledi. Ol ýshin HQKO-gha myna qújattardy alyp barasyz: sәikes nysan boyynsha ótinish; kórsetiletin qyzmetti alushynyn, zandy ókilining jeke basyn kuәlandyratyn qújat; túrghylyqty jeri boyynsha tirkelgenin rastaytyn qújat (mekenjay anyqtamasy ne auyl әkimining anyqtamasy); psihologiyalyq-medisinalyq-pedagogikalyq konsulitasiyanyng qorytyndysy; mýgedektigi turaly anyqtama; banktegi shottyng boluy turaly qújat; sәikes nysan boyynsha mýgedek balanyng ýide oqu faktisin rastaytyn oqu ornynyng anyqtamasy.
Salystyryp tekseru ýshin qújattardyng týpnúsqalary jәne kóshirmeleri úsynylady, sodan keyin qújattardyng týpnúsqalary kórsetiletin qyzmetti alushygha qaytarylady;
Memlekettik qyzmetti kórsetu merzimi: QKO-gha qújattardyng toptamasyn tapsyrghan sәtten bastap – 10 (on) júmys kýni ishinde; Memlekettik qyzmet tegin kórsetiledi.
Kórsetiletin qyzmetti alushynyng ESQ-sy bolghan jaghdayda memlekettik kórsetiletin qyzmetti portal arqyly elektrondyq nysanda alugha mýmkindigi bar. Memlekettikqyzmetterkórsetumәselelerijónindegiaqparatty – 1414 nómirinenbilsenizbolady.
Abay aqparat