Jer emip, jemis terip ósken ontýstik ónirding sharualary diqanshylyqty kәsip kóredi. Biyl 420 gektar jerge egilgen týrli jemistik baudan ónim jinaghan baghbandardar enbekterining jemisin kórdi.

Erte kóktemde bau-baqsha aghashtary otyrghyzyla salysymen sharuashylyqtyng júmysshylary alma aghashtaryn der kezinde bútap ýlgeru ýshin asyghady. Óitkeni der kezinde aghashtar bútalmasa, ónim az bolady. Alma men almúrttyn, órik pen shabdalynyng artyq bútaqtary kesiledi. Eger bútaqtary kesilmese, barlyq nәri boyyna ketip qaluy mýmkin eken. Onyng ýstine alasa boyly aghashtardan jemis jinau da ynghayly. Biyl kóktem erte shyqqandyqtan sharualardyng júmysy qarbalas boldy. Olar bir jaghynan artyq bútaqtardy kesip, bir jaghynan ziyankesterge qarsy dәri-dәrmekti shashyp, bos jerlerge kýn qyzghansha basqa da kóshetter otyrghyzdy. Mýndaghy shabdalynyng kósheti Serbiyadan әkelingen. Ontýstikting aua-rayyna tózimdi eken. «Biyl shabdalynyng otyrghyzylghanyna tórtinshi jyl. Alghashqy jyldan bastap-aq ónim bergen, gektaryna 10-15 tonna jemis alynghan. Al 3-4 jyldan keyin әr gektaryna 20-30 tonnagha deyin ónim beredi. Baghbandar qarqyndy bau otyrghyzghangha qúshtar. Jemisti mol beredi, ónimdiligi eselep joghary. Bau-baqsha tamshylatyp sugharylady», – deydi agronom Kәrimberdi Qúrbanbaev 

Ontýstik әleumettik kәsipkerlik korparasiyasy taudyng bókterine 1800 gektar aumaqqa alma men janghaqtyng kóshetting kóshetterin otyrghyzdy. Baghbandar birneshe jyldan keyin janghaqty eksportqa shygharudy josparlap otyr. 

Abai.kz