Quandyq Shamahayúly. ATAQQA DA ShYGhARATYN, APANGhA DA QÚLATATYN MAMANDYQ
Telejurnalistikanyng qyr-syry jayynda bir auyz sóz
1958 jyly Qazaq televiziyasy qúrylghannan beri jarty ghasyrdan astam uaqyt ótti. Tarih ýshin qas-qaghym sәt sanalatyn osy aralyqta televiziya salasy Qazaqstanda yqpaldy әleumettik institutqa ainaldy. San jýzdegen talantty telejurnalister tuyp, halyqqa tanyldy. Sala boyynsha maman dayarlaytyn joghary oqu oryndary payda boldy. Televiziya salasy boyynsha ghylymiy-zertteumen ainalysatyn ghalymdar mektebi de birtindep qalyptasyp keledi. Telejurnalist Marat Barmanqúlov, Qúdaybergen Túrsyn syndy professorlar televiziya jurnalistikasynyng ózekti mәselelerin tynghylyqty zerttep, ghylym doktory dәrejesin qorghady. Ayazby Beysenqúlov, Nazgýl Shynghysova jәne ózge de keyingi buyn ghalymdary salany zertteumen ainalysyp keledi. Sonday-aq, belgili jurnalist Qaynar Oljaydyn, Serik Abasshahtyn, Maqat Sadyqtyng kitaptary jaryq kórse, «QazAqparat» baspasynan «Qazaq televiziyasy» atty kóp tomdyq ensiklopediyanyng bastapqy tomdary shygharyla bastady.
Telejurnalistikanyng qyr-syry jayynda bir auyz sóz
1958 jyly Qazaq televiziyasy qúrylghannan beri jarty ghasyrdan astam uaqyt ótti. Tarih ýshin qas-qaghym sәt sanalatyn osy aralyqta televiziya salasy Qazaqstanda yqpaldy әleumettik institutqa ainaldy. San jýzdegen talantty telejurnalister tuyp, halyqqa tanyldy. Sala boyynsha maman dayarlaytyn joghary oqu oryndary payda boldy. Televiziya salasy boyynsha ghylymiy-zertteumen ainalysatyn ghalymdar mektebi de birtindep qalyptasyp keledi. Telejurnalist Marat Barmanqúlov, Qúdaybergen Túrsyn syndy professorlar televiziya jurnalistikasynyng ózekti mәselelerin tynghylyqty zerttep, ghylym doktory dәrejesin qorghady. Ayazby Beysenqúlov, Nazgýl Shynghysova jәne ózge de keyingi buyn ghalymdary salany zertteumen ainalysyp keledi. Sonday-aq, belgili jurnalist Qaynar Oljaydyn, Serik Abasshahtyn, Maqat Sadyqtyng kitaptary jaryq kórse, «QazAqparat» baspasynan «Qazaq televiziyasy» atty kóp tomdyq ensiklopediyanyng bastapqy tomdary shygharyla bastady.
Songhy jyldary әl-Faraby atyndaghy QazÚU, T. Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasymen qatar Astanadaghy Lev Gumiylev atyndaghy EÚU-de jәne Qazaq últtyq óner uniyversiytetinde de televiziya salasynyng mamandaryn dayarlay bastady. (Songhy atalghan oqu ornynda teleoperator mamandyghyn dayarlaudy biyl bastasa, kelesi jyly jurnalisterdi oqytudy qolgha almaq) Otandyq telearnalardyng san jaghynan óse týsui oghan kerek mamandardy dayarlap shygharudy talap etui býgingi qogham ómirinen tuyp otyrghan qajettilik bolsa kerek. Olay bolsa, sapaly maman dayarlaudyng eng negizgi alghyshartynyng biri olardyng súranystaryna jauap beretin oqulyqtardyng kóptep shygharyluy bolmaq.
Olay bolsa, býginge deyin dayyndalghan oqulyqtardyng jayy tenizge qosylghan tamshyday ghana deuge bolady. Sheteldik bir әriptesimiz aitqanday, «televiziya adamdy ataqqa da shygharady, apangha da qúlatady». Sebebi, telejurnalisting júmysy milliondardyng kóz aldynda tym jariya týrde ashyq ótedi. Sәtti shyqsa - maqtalasyn, sapasyz jasalsa - dattalasyn. Onyng ýstine «bitken iske synshy kóbin» taghy úmytugha bolmas.
Býginde ekining biri, egizding synary telejurnalist bolugha úmtylatyn boldy. Jón-aq. Jurnalist dos, sizding ataqqa shyghugha, tanymal bolugha tolyq mýmkindiginiz bar. Al, «apangha qúlap» qalmau ýshin júmysynyzdy meylinshe kәsiby dengeyde atqaruynyzgha tura keledi. Osyghan sizdi beyimdey alghanda ghana ghalymdarymyzdyng jazghan oqulyqtary men auditoriyada oqyghan dәristeri ózining algha qoyghan maqsatyna jetpek. Alayda, onyng ózi kónil kónishitpey túrghan myna zamanda ne istemek kerek?!
Televiziya tarihynan, erekshelikterinen, janrlarynan, funksiyalary men ústanymdarynan, telehabardyng qúrylymynan, til, stiyli men kórkemdik qúraldarynan, telessenariy jazu, baghdarlama dayarlau, telehabar jýrgizu - kommentatorlyq, moderatorlyq, shoumendik syndy sheberlikting aluan qyrlarynan maghlúmat bergen otandyq oqulyq býginde joqqa tәn. Áriptesterimiz búl jaghynan kelgende ózderining qorghaghan taqyryptarynyng ayasynan shygha almay monografiyalaryn ghana jaryqqa shygharudan arygha bara almay otyr.
Qalay desek te, televiziya býgingi qogham ómirine belsendi aralasumen qatar әleumettik sayasi, ekonomikalyq mәdeny ýrdiske әser ete alatyn yqpaldy qúralgha ainaldy. Jalpy, demokratiyalyq ýrdiste memleket óz azamattaryna qalay qaltqysyz qyzmet kórsetse, televiziyagha da qalyng kórermen aldynda dәl sonday mindet jýkteledi. Múnyng mәni qoghamdy damytu isine el azamattaryn jappay júmyldyrugha, sol arqyly әleumettik sananyng qalyptasuyna eleuli yqpal etetindiginde. Sondyqtan, televiziya degenimiz qoghamdyq, әleumettik asa manyzdy qúral. Sonymen qatar televiziya - eng kýshti aqparat qúraly jәne adamzattyq, últtyq óner men mәdeny qúndylyqtardy taratushy, әleumettik aina, búqaralyq qarym-qatynastyng manyzdy qúraly әri sayasy iydeyalyq asa myqty qaru-jaraq. Ony býginde tek qana aqparat qúraly retinde qarastyrushylyq bar. Búl mýlde jetkiliksiz. Televiziyanyng óner ekenin esten shygharmauymyz kerek.
Televiziya ýshin aqparat pen tanym bir-birimen tyghyz sabaqtasa kórinis tabady. Televiziyanyng ózge aqparat qúraldarynan daralanuynyng ózi onyng sintezdik sipatynda jatyr. Osy sebepten, televiziziyany taza jurnalistik tuyndy jasaytyn BAQ retinde tanu jetkiliksiz. Sebebi, efirlik ónerding sipattary televiziyanyng ishki bolmysynda tolyqtay saqtalghan. Kórkem tuyndyny úsynu formasy, qarym-qatynastyq tetikteri televiziyany óner ertinde algha shyghardy. Al, óner degenimiz tanymnyng erekshe bir tәsili bolsa kerek.
Televiziya habarlaryn qarjylandyrylu kózderi men menshik týrine qaray jәne qamtityn aumaghy men maqsatyna say memlekttik, qoghamdyq, kommersiyalyq degen ýsh topqa bóluge bolady. Telehabar ózining qamtityn aumaghyna qaray últtyq dengeydegi, jergilikti, qalalyq-audyndyq jәne kommunity (mýddeles toptardyn) dep bólinse, formasyna say kabelidik, relelik, gharyshtyq yaghni, jasandy seriktik dep jikteledi. Olay bolsa, telehabar dayyndap jýrgizetin televiziya jurnalisterining qyzmettik erekshelikterin de ýsh baghytta qarastyrugha bolady.
Birinshiden, telejurnalisting sózi auditoriyagha tikeley emes, aqparatty taratatyn belgili bir tәsil arqyly tasmaldanyp jetkiziledi. Ekinshiden, telekórermenderding psihologiyalyq jaghdayymen de sanasugha tiyispiz. Televiziya jurnalistikasy әrdayym uaqyt pen kenistikting kedergilerin azaytudyn, qysqartudyng joldaryn izdestiredi. Ýshinshiden, telejurnalist jetkizip otyrghan aqparatynyng shynayylyghyna ózi kóz jetkizip sengen boluy tiyis. Ony jurnalist әngime auanymen, dauys yrghaghymen nemese ýnining ekpinimen almastyra almaydy. Sondyqtan, televiziya avtory, teleredaktor (produser), teletilshi, televiziya kommentatory, telesholushy, telejýrgizushi qyzmetining negizgi mindetterin bilmeyinshe. Qazirgi praktikadaghyday beti jyltyraghannyng bәrin efirge shyghara beru jýgensizdik bolmaq.
Telejurnalist degen subiektining ózi ainalyp kelgende «eshkimning esigin qaqpay-aq, ýiining tórine ozyp alyp, kók jәshikting ishine jayghasatyn shaqyrusyz qonaq» retinde ózining kýndelikti ómirinde ústanatyn 12 týrli praktikalyq kenesti jadynda saqtauy qajet ekenin eskerte ketudi jón sanadyq.
1. Kórermendi ózinizge tartu ýshin qoldan kelgenning bәrin jasanyz. Daryn-qabilet, alghyrlyq mýmkindiginiz bolsa, bәrin paydalanyz;
2. Kórermendi ózinizding súhbattasushynyz dep biliniz. Eger kórermenning seniminen shygha almaytynday bolsanyz, efirge shyqpanyz;
3. Belgili bir mәsele jóninde tolyqtay tereng bilmeseniz de ony sezinetin týisiginiz bolsyn;
4. Ózinizge layyq jeke taqyrybynyz bolghany abzal. Ong jambasyna keletin taqyrybynyng joqtyghynan talay tamasha jurnalist kórermen aldynda abyroydan aiyrylghan ashy mysal ómirde kóp. Ár shópting basyn bir shalyp ketseniz senimnen aiyrylasyz;
5. Ýnemi qyzyqty әri tartymdy kórine biliniz;
6. Telehabardyng bas keyipkeri kim ekenin ýnemi jadynyzda saqtaghaysyz;
7. Mәdeniyetti әri sypayy bolynyz. Kórermendi de, ózinizdi de qúrmetteniz. Aytyp otyrghan әngimenizden búryn kórermenning qúlaghyna týrpidey tiyetin anayy sózderden aulaq bolyp, ebedeysiz qimyl qozghalystan, jarasymsyz kiyim-keshekten aulaq bolynyz;
8. Ózgelerding sózine zeyin qoyyp tyndap ýireniniz;
9. Kórermenning psihologiyasyn sezine bilgen abzal;
10. Bayqaghysh, qyraghy әri qyzyqtay biletin qabiletiniz bolsyn;
11. Qiyn jaghdaydan tez әri ynghayly tәsilmen shygha biletin sheberlikti iygeru qajet;
12. Múnyng bәri mamandyghynyzdy sheberlikpen iygergende ghana mýmkin bolmaq.
Búghan Úly Britaniya «Biy-Biy-Si» korporasiyasynyng telehabargha qatysushylargha «kózdi audaryp-tónkeruge, erindi sylpyldatugha, sausaqty júlghylaugha, qabaqty týnge, ótirik kýluge, ýstelge bauyrlap jatyp alugha tiym salynatyndyghyn» ýnemi eskertuden jalyqpaytynyn taghy qosyp qoydyng esh artyqtyghy joq dep bilemiz.
Telejurnaliske tәn eng basty qasiyet jedeldik bolsa kerek. Onyng ózi sizden tez oilanudy, qisyndy әri mәndi sóileudi talap etetindikten joghary dengeyde tildik mәdeniyetting bolghany abzal. Kimmen bolsyn, dereu til tabysyp ketetin ónerdi iygerip, kez-kelgen túlghanyng kónilin baurap alatyn eptilikti mengergen abzal. Alghyrlyqtyng orny qashan da bólek. Qajetti aqparat kózderin әrdayym bilip, tauyp alatynday mýmkindikting bolghany bek jaqsy.
Sujet, mәtin, studiya dekorasiyasy, subtitr sózi, kommentariy, súhbat, sinhron, sazdy әuen, dauys-dybys sekildi telejurnalistika «asýiinin» úsaq-týiek qúraldary da nazardan tys qalmaugha tiyis dep bilemiz. Aytalyq, televiziyada tikeley súhbat nemese tok-shou sekildi әngime-dýkennen túratyn baghdarlamalarda bolmasa, bos sózding azdauy, naqty oqighanyng kóbirek bolghany jaqsy. Olay bolsa, sózben jetkizetin eng negizgi jaylar ne degen súraq tuyndauy zandy. Olar mynalar:
- beynebayan arqyly kórsetuge mýmkindik bolmaghan jaghdayda;
-oqighany sol adamnyng ózining sózi arqyly bergende ghana senim tudyrarlyqtay bolsa;
- dauly mәselege jeke adamnyng payymy, kózqarasy mindetti týrde qajet etilse.
Televiziya tuyndylarynyng kórkemdik sapasyn arttyruda teleoperatorlyq, telerejissuralyq jәne montajdau ónerding de alar orny aiyryqsha. Jekelegen beynelerdi layyqty әri kәsiby joghary dengeyde týsiruding ózi kamerany dúrys ornalastyrudan, suret nysany men kamera ekeuining arasyndaghy qashyqtyqty dәl sәikestiruden, týsiru nýkteni naqty belgileuden bastalatyn kýrdeli óner. Kórermen nazaryn efirge audaru ýshin, beynebayandy jandandyryp, mazmúnyn terendetu ýshin jekelegen beyneden basqa ponaramalyq, rakurstyq, «naezd», «otiezd» tәsilderi paydalanylady.
Ponaramalyq beyne degenimiz bir nýkteden nemese belgili bir nysannan kelesi jaghyna baryp bitetin ýzilissiz qozghalysqa negizdelgen beyne kórinisting týri. Ponaramany ishinara joghary-tómen, kólbeu jәne ainalma dep bóledi. Al, «naezd»-ge kelsek, týsiriletin nysangha jaqyndap baratyn qozghalysqa negizdelgen beyne. Olay bolsa, «otiezd» nýkteden nemese nysannan sheginudi bildiretin qozghalys.
Sonday-aq, rakurstyq beyne degenimiz nysandy bir qyrynan ba nemese tas tóbesinen, әlde kólbetip týsirudi aitady. Ádistemelik túrghydan osylay týsindiruge bolady.
Televiziya ónerinde montajdau isining de alar orny aitarlyqtay. Ol turaly zertteushi-ghalym Klara Qabylghazinanyng oqulyghy ghasyr toghysynda Qazaqstanda jaryq kórgen. Montajdaudyng da ózindik satylary men әdettegi jalghaulary, qaranghylyq jasau, siniru, perdeleu sekildi arnayy tәsilderi barshylyq.
Telehabar dayarlau isin negizgi ýsh satygha bóluge bolady. Atap aitqanda, óndiristen búrynghy, óndiris barysyndaghy jәne óndiristen keyingi. Búl ýsheuining әrbirinde atqarylatyn tehnologiyalyq jәne tehnikalyq, shygharmashylyq jәne izdenistik qyruar sharualar bar.
Oqighany ótip jatqan ystyq oshaghynan der kezinde jetkizuge mindetti televiziya jurnalisteri ýshin ózderining әr qadamdaryna múqiyat bolu talap etiledi. Kasseta, batareya jetkilikti me, mikrofon dúrys istep túr ma degendi tekseruden bastap, telehabar - újymdyq tuyndy bolyp tabylatyndyqtan týsiru tobynyng әr mýshesi, әsirese, operator maqsatyn naqty týsingen redaktormen aqyldasqan boluy shart. Oqighagha iskerlikpen, shygharmashylyqpen, tyng bastamamen belsendi qatysu talap etiledi. «Kónildegi kórikti oidyn» bәri televiziyada tehnikalyq mýmkindik arqyly ghana jýzege aspaq. Qyl ayaghy mikrofondy dúrys ornalastyrudyng ózining aitarlyqtay róli bar. Tilshi men rejisser oqigha ornynan oralghan song montajdyng ýsteline jayghasqanda onyng «jamau-jasqauyna» jaratatyn qosymsha beynelerining de aldyn ala týsirilip alynghan boluyn úmytpaghan abzal.
Televiziyagha arnalyp jazylatyn mәtinning ózindik qúrylymy, ereksheligi, arnayy formasy bolady. Jalpy, televiziya beynelik qozghalystardan, dybys-dauystardan túratyn jiyntyq (sintez) óner bolghanymen bәribir aldymen qaghaz betine mәtin jazudan is bastalady. Biraq, televiziya tuyndysynyng tili men stiylinde merzimdi baspasóz jazbasynan aitarlyqtay ózgeshelik bar. Sondyqtan, gazet-jurnalgha tәn keybir úzyn sonar әngimeden, sala qúlash qúramalas sabaqtas kýrdeli sóilemderden boydy aulaq salu telemәtinge qoyylatyn negizgi talap bolmaq. Alayda, solay eken dep auyzeki túrmystyq sózdermen qarabayyrlandyrugha bolmaydy. Bos әri tym әsire qyzyl sózderden de aulaq bolghan jón. Qarapayym әri týsinikti, naqty anyq jazu, sóz ataulardy qysqartpau, tyrnaqsha men siltemeni óz mәtininde qoldanudan qashu, ýtir, nýktelerding ózine mәn beru, sandardy qoldanghanda shúbyrtpay qysqartyp mazmúnyn joymay jetkizu, adamdardyng aty-jónderin tolyqtay dúrys atau, esimdikterdi jónimen qoldanu, meylinshe kórermenderge tikeley qayyrylu, qazaq tilining qúnarly nәrin tolyq paydalana bilu telejurnalisting paryzy.
Televiziyagha arnalyp jazylatyn tuyndynyng basty ereksheligi - sóz ben beynesujet bir-birin tolyqtyrady jәne sol arqyly ekeui ózara sinisip jatatyndyghy. Múndayda kóp sózdilikting saldarynan tamasha beynesujetting qúny týsip qalatyndyghyn da úmytpaugha tiyispiz. Aytalyq, teletuyndynyng qúrylymyn layyqty etu ýshin myna mysalgha nazar audarayyq. Telejurnalist siz nemese habarynyzdyng keyipkeri «batys ónirde aua rayy aptap ystyq» dep efirde aitty delik. Osy sәtte kólenke jerge jatyp alyp, tilin salaqtata entikken itti «krupnyy planda» kórsetkeniniz abzal. Sonda ghana beyne men mәtin ýilesim tappaq.
Sәuletti qúrylys salu ýshin onyng taghany men edeni, tóbesi men qabyrghalary qanday manyzdy bolsa, teletuyndynyng da ózindik qúrylymdary bar. Shygharma degenimiz ishki kónil kýidin, ruhany oy men qajyrly enbekting sәuletti qúrylysy ispetti. Tuyndynyng irgetasy avtordyng iydeyasy arqyly qalansa, onyng qabyrghasy kirpishpen emes, ainalyp kelgende, qúdiretti sózben ghana túrghyzylmaq. Olay bolsa, «sóz óneri dertpen ten» dep úly Abay tegin aitpasa kerek.
Quandyq ShAMAHAYÚLY,
QR mәdeniyet qayratkeri,
halyqaralyq jurnalist.
ASTANA.