Býginde el ekonomikasy agrarlyq sektorynyng qúrylymy jan-jaqty keneyip keledi. Desek te, shaghyn da shashyranqy auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushiler materialdyq-tehnikalyq resurstarmen jabdyqtaushy, ónim óndeushi, sauda qúrylymdary deldaldar men tútynushylar tarapynan týrli kedergiler men qolaysyzdyqtargha kezigip otyrghany da jasyryn emes. Auyl sharuashylyghy ónimderin óndeytin iri kәsiporyndar saudada, óndeu naryqtarynda monopoliyalyq jaghdaydy paydalanyp, shaghyn sharuashylyqtardy kóbine óz degenine mәjbýrleytini de ras. Osy rette sharualardyng mýddelerin birinshi kezekke qoya otyryp, olar óndirgen ónimderdi barynsha úqsatyp, óndep naryqqa shygharu enbek ónimdiligin arttyrumen qatar diqan men eginshining manday terlerining ótemi de bolar edi.

«Núr Otan» partiyasynyng HVII sezinde Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti, partiya tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev: «Býginde biz óndirilgen ónimdi subsidiyalaugha kóship jatyrmyz, búl auyl sharuashylyghy jerlerin tiyimdi paydalanugha jәne agrarlyq keshenning júmysyn jaqsartugha septigin tiygizedi. Jana tehnologiyalar men óndiris infraqúrylymdaryn engizu auyl sharuashylyghyndaghy enbek ónimdiligining ósimin 1,5 esege arttyrugha tiyis» dep atap kórsetti. Memleket ýshin elding azyq-týlik qauipsizdigin nyghaytu, soghan oray is-qimyl jasau birinshi kezektegi mindet bolyp otyr. Mine, osyny basshylyqqa alghan oblys әkimi Beybit Atamqúlov ónirimizdegi kýrdeli mәseleni sheshuding bes baghytyn úsyndy. Áriyne, oblysta agrarlyq sektor salasynyng mýmkindigi mol. Jyl sayyn oblysymyz auyl sharuashylyghy ónimderin óndirude búryn-sondy bolmaghan tabystargha qol jetkizip keledi. Sóz joq, ónimdi óndiru bar da, ony óndep, tiyimdi paydalanu bar. Búl baghytta qanday júmystar qolgha alynyp jatyr? Qolda bardy baghalay alyp jýrmiz be? Osy saualdargha jauap izdep kórip edik.

Ónirimizde auyl sharuashylyghy ónimderin qayta óndeumen 198 kәsiporyn ainalysady. Onyng 27-si iri, 171-i orta jәne shaghyn kәsiporyn sanatynda. 2015 jyly óndirilgen etting – 18, sýtting – 26,8, kókónis pen jemis-jiydekterding 14,2 payyzy óndelgen. Qazirgi tanda júmys istep túrghan kókónis óndeytin 36 kәsiporyn jylyna 107600 tonna ónimdi óndeuge qauqarly. Byltyr 135,5 myng tonna jemis-jiydek pen kókónis óndeuden ótken. 2015 jyly oblys boyynsha jemis-jiydek jәne kókónis óndeu kәsiporyndaryna 10 million tenge investisiyalyq subsidiya tólenipti.

Ár audannyng basym baghyttary aiqyndalghanda tauly eldi mekenderde bau sharuashylyghyn damytu tiyimdilik beretini eskerildi. Sondyqtan biyl Qazyghúrt audanynda 1800 gektargha janghaq, 300 gektargha alma aghashtaryn otyrghyzyldy. Týlkibas jәne Tóleby audandarynda 1200 gektargha alma bauy egildi. Osy jobanyng qarjylyq mәselesi sheshilgen. Týlkibasta jemis-jiydek óndeytin 2 seh iske qosylghan. Industrialdy aimaqqa qosymsha 4 joba ornalastyrylmaq. Jalpy, osy audandarda bau jәne qayta óndeu klasteri qúrylmaq.

Oblysymyzda sýt óndiru jәne óndeu salasy jyldan-jylgha damyp keledi. Mәselen, Tóleby audanyndaghy «Fudmaster» zauytynyng qosymsha 20 myng tonna sýt qabyldaugha quattylyghy jetedi. Týlkibastyqtar da sýt óndeuge talaptanyp jatyr. Al, Qazyghúrtta sýt úntaqtaryn óndiruge arnalghan joba maqúldanghan. Olar jana tehnologiyamen jabdyqtalghan zauytty iske qospaq. Sayram audany da – sýt búlaghy. Olar da búl salany damytudy kózdep otyr.

«Ontýstik» arnayy ekonomikalyq aimaghynda toqyma salasy barynsha qarqyn alyp keledi. Fabrikalargha shiykizat kerek. Sol ýshin de Maqtaaral audanynda maqta sharuashylyghyn qayta qolgha aludy oblys basshysy mindet etip qoydy. Qazir qolda bar maqtanyng 30 payyzyn jergilikti toqyma fabrikalary alyp jatyr. Jalpy, aimaqta toqyma salasy jan-jaqty órkendemek. Endeshe, jana toqyma fabrikalaryna shiykizat syrttan tasymaldanbauy tiyis. Maqta egistigining kólemin úlghaytu baghytyndaghy ónir basshysynyng tapsyrmasy osyghan negizdelgen. Biyl 2,5-3 milliard tenge maqta sharuashylyghyna baghyttalmaq. Su, tehnika, túqymdyq shit mәseleleri de ret-retimen sheshimin tappaq.

Shardara, Otyrar audandary men Týrkistan, Arys qalalary jýgeri men kókónis ósiruge qolayly. Sondyqtan osy aimaqtarda janadan 80 myng gektar jer ainalymgha qosylady. 20 myng gektardan astam jerding su jýieleri janghyrtylady. Mal azyghyna degen súranys qay kezende de ózekti. Osy súranysty óteu maqsatynda Otyrar audanynda qosymsha jýgeri óndeu jәne saqtau zauyty salynady.

Dayyn ónimderdi naryqqa shygharu da – ýlken tabys kózi. Búl rette Shymkent qalasynda kólik-logistikalyq ortalyghynyng qúrylysy jýrip jatyr. Osynday ortalyq Týrkistan, Saryaghash qalalarynda da boy kóteredi. Osy ortalyqtarda diqandar qysqa deyin ónimderin saqtay alady. Búzylmay jaqsy saqtalghan kókónis qysta ýlken súranysqa iye.

2016-2020 jyldar aralyghynda Maqtaaral, Qazyghúrt, Ordabasy, Sayram, Týlkibas, Saryaghash audandary men Arys, Týrkistan qalalarynda da jemis-jiydek jәne kókónis alqaptarynyng kólemin arttyru josparlanghan. Atalghan audandar men qalalar óndeu baghytyna bet búryp, ónimderdi naryqqa shygharu joldary qarastyrylyp otyr. Maqtaaral, Shardara audandary baqsha ónimderin óndep, týrli shyryndar men konsentrattar shygharudy jolgha qoyghandary jón bolar edi.

Oblys boyynsha jylyna 39000 tonna et óndey alatyn 47 kәsiporyn bar. Mal sharuashylyghyn damytudyng 2014-2016 jyldargha arnalghan baghdarlamasyna sәikes 149136 iri qaragha arnalghan 6103 mal bordaqylau alany iske qosyldy. Osylaysha et óndeu kәsiporyndarynyng quattylyghy qosymsha 8141 tonnagha artty. Biyl Bәidibek audany industrialdy aimaghynda quattylyghy 20 myng tonnany qúraytyn et kombinatynyng jobasy maqúldandy. Kombinat iske qosylghanda jana júmys oryndary ashylyp qana qoymaydy, halyqtyng etke degen súranysy tolyq qanaghattandyrylady. Mal sharuashylyghy órkendeydi. Oblys boyynsha 2016-2020 jyldar aralyghynda soyys salmaghynda et óndirudi jylyna 208 myng tonnadan 228 myng tonnagha deyin arttyru josparlanuyna sәikes qayta óndeu kәsiporyndary shiykizattan tarshylyq kórmeydi.

Desek te, elimizding naryghynda kórshiles memleketterden qalbyrlanghan et, sýt, shújyq, balyq, syr, tauyqtyng san etteri, taghy basqalary әkelinetini jasyryn emes. Osynyng saldarynan ózimizding ónimder keyde ótpey de jatady. Otandyq ónimderge súranysty arttyru ýshin tauar sapasyna kónil bólu kerektigin kәsipkerler bilmeydi dey almaymyz. Álemdik bәsekelestikte útyp shyghudyng eng tiyimdi joly – óndirilgen ónimdi ótkize bilu. Búl orayda tauar sapasy ýlken ról atqarady.

2016-2020 jyldar aralyghynda sýt óndiru kólemin jylyna 739 myng tonnadan 832 myng tonnagha deyin arttyru josparlanghan. Býginde ónirimizde jylyna 130100 tonnagha deyin sýt óndeytin zauyttar júmys isteydi. Sýt óndeu kәsiporyndarynyng quattylyghy qosymsha 8995 tonnagha artyp otyr. Áytse de, sýtting 26,8 payyzy ghana (188165 tonna) óndelgenin eskersek, búl baghytta әli de kýrdeli mәseleler kýtip túrghany belgili.

Sozaq, Otyrar, Shardara audandary týlik tóresi – týie ósiruge qolayly. Biraq ta býginde týie sýti men jýnine, etine súranys az. Sondyqtan týie sharuashylyghy oidaghyday damymay otyr. Otyrar audanynda týie sýtin óndeytin seh biraz jyldan beri júmys istep túr. Týrkistan industrialdy aimaghynda týie sýtin óndeu zauytyn salu kózdelude. Sozaq, Otyrar audandary men Arys, Týrkistan qalalarynan týie sýtin jinaytyn punktter ashylmaq. Jana joba ayasynda keler jyldary týie jýni men etin óndeu óndiristeri de eskeriledi. Oblys basshysy Beybit Bәkirúly aimaqtardyng basym baghyttaryn egjey-tegjeyli saraptay kele, auyl sharuashylyghy salasyna osynday mindetter jýktedi.

IYә, óndeu óndirisi órkendese, ónimdi ótkizu de óristeydi eken. Endeshe, oblysymyzdaghy dәl qazirgi birinshi kezekte iske asyrar mindet te osy.

Abai.kz