Ontýstiktegi auylsharuashylyghy salasynyng has sheberining biri «Saryaghash jer syiy» JShS-ning basshysy Tanabay Shyntasov. Sharuashylyq elitalyq kókónis, jemis-jiydekter men jýzim kóshetterin óndeumen ainalysady 

2002 jyly qúrylghan seriktestikting 14 jylda atqarghan júmysynyng aighaghy — jayqalghan jasyl jelek. «Saryaghash jer syiy» JShS osydan 10 jyl búryn jýzim men týrli jemis aghashtarynyng kóshetterin satu arqyly auylsharuashalyq ónimderi naryghyna kirip keldi. Múnyng barlyghy kóp jylghy enbekting nәtiyjesi bolatyn. Tanabay Shyntasovtyng oqyghan mamandyghy gidrotehniyk. Jambyl gidromeliorativ institutyn bitirgen son, tughan jeri Saryaghashqa oralyp, keyinnen elimizding maqtanyshyna ainalghan bau-baqshasyn jәne jýzim alqabyn egudi qolgha aldy. Saryaghash – Qazaqstandaghy jýzim alqaby 850 gektardy qúraytyn birden-bir audan boldy. Ol kezde barlyq kolhozdar men sovhozdar baghbandyqpen ainalysqanymen, Tanabay baghban auylsharuashylyghynda kóshet dayyndauda birshama qiyndyqtarmen betpe-bet kezdesti. Alghashynda búl kәsipke jay ghana qyzyghushylyqpen qaraghanymen, keyin ol ómirining bir bólshegine ainalatynyn bilgen joq.

1990 jyldyng basynda Tanabay Shyntasovty «Saryaghash» sovhozynyng diyrektory etip taghayyndaydy. Búl sovhozdyng sharuashylyghynda aghash kóshetin dayyndaytyn aumaghy 50 gektardy qúraytyn iri tәlimbaq boldy. Búl kezde Ontýstik Qazaqstan oblysynda múnday iri tәlimbaq — 2, al, respublikada — 8 ghana bolatyn. Saryaghashtyqtar búl kezde Qazaq ghylymiy-zerteu institutymen tyghyz baylanysta júmys istedi. Tanabay Bektanúly baghbandyqpen týbegeyli ainalysu ýshin 38 jasynda aspiranturagha tapsyrdy. Onyng ghylymy jetekshisi, auylsharuashylyghy ghylymdarynyng doktory, Kemal Kariyúly Tanabaygha ontýstikte ósiruge bolatyn aghash túqymdaryn zertteuge kenes berdi.

Tanabay baghban Saryaghash audanynyng tabighiy-klimattyq jaghdayy tek jemister men kókónisterge arnalghandyghyn jaqsy biledi. Sovhoz diyrektory sharuashylyqta jana innovasiya endiruge tyrysady. Ghalymdar da múnyng dúrystyghyn aityp, qoldau kórsetedi. Mәselen, 1995 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysynda Jambyldyng su sharuashylyghy mamandarynyng kómegimen 9 ga jerge telingen býrshik (ekpe, úlastyrylghan shybyq) materialdardy úlghaytuda impulisti janbyrlatyp sugharu jýiesin engizdi. Búdan bólek, baghban jana tehnologiya nemese jana sorttardy oilap tabuda týrli tәjiriybelerdi jasap kórgisi keldi. Alayda, búl uaqytta kóshetterge degen súranys bolghan joq. Sebebi, dýkender men bazarlardy syrty jyltyraghan, biraq dәmi ne iyisi joq jemisterding san týri qaptap ketken bolatyn.

2002 jyly «Krasnyy vostok» kolhozynda bos jatqan jerdi Tanabay Shyntasovtyng jetekshilik etuimen elimizde alghash ret jeke tәlimbaq jasaydy. 35 ga jerdi qúraytyn territoriya basynda tómpeshikter men say-salaly jerler edi. Mamannyng enbekqorlyghynyng arqasynda jerding say-dónderin rettestiredi, al, jýzim súrypyn tandaugha Qazaq jemis jәne jýzim sharuashylyghy ghylymiy-zertteu instituty mamandary kómektesedi.

«Enbek – týbi zeynet» degen osy bolar. Ýsh jyldan keyin tәlimbaqtyng myndaghan kóshetteri Almaty qalasyna otyrghyzugha jóneltiledi. Búl kezde baghbandyqpen ainalysatyndargha memleket tarapynan kómek bolmady. 2007 jyly ghana subsidiyalau bastaldy. Sodan keyin «Saryaghash jer syiy» JShS tәlimbaghynan 100 myn, odan keyingi jyldary 200 mynnan asa kóshet satyldy

– Kóshet ósirip, jýzim sharuashylyghyn damytugha erte me, kesh pe keletinimizdi bildim. Jýzim sharuashylyghynyng bolashaghy bar ekenine sendim. Óitkeni, әlem elderining búghan qyzyghushylyghy joghary. Artyqshylyghy da bar. Aytalyq, Qazaqstanda almanyng ortasha týsimdiligi gektaryna 47-50 sentnerden. Al, tyrbighan kóshetterdi (karlikovyh sajensov) paydalana otyryp, ony 50-60 tonnagha deyin jetkizuge bolady, — deydi T. Shyntasov.

Býgingi tanda «Saryaghash jer syiy» JShS bau-baqshasynda jergilikti kóshetter ghana ósedi. Osydan birneshe jyl búryn fransiyalyqtar 17 myng kóshet satyp alghan. 3 gektaryna analyq telingen býrshikti týri otyrghyzylghan. Onyng әrqaysysy ortasha on shaqty tamyrdan túrady. Olardyng jaqsy ósip-jetiluine otandyq ónimder qoldanylady. Saryaghashtyng klimaty fransuzdardyng tabighatymen úqsas bolghandyqtan, janbyrlatqysh qondyrghymen qamtamasyz etilgen.

Qazirgi tanda tәlimbaq aumaghy 94 ga qúraydy, onyng 65 ga jerge tamshylatyp sugharu jýiesi ornatylghan. Kompiuterlik baghdarlama sugharudy rettep, bir uaqytta miyneraldy tynaytqyshtarmen qamtamasyz etuin ózi jýielep otyrady. Búl su men miyneraldy tynaytqysh shyghynyn 3 ese azaytady.

Seriktestikke tiyesili 94 gektardyng 23 gektarynda bau, 11 gektarynda jýzim, 15 gektarynda kóshetter otyrghyzylghan. Seriktestik ónirding ghana emes, elding sharua qojalyqtaryn jergilikti jerge beyim jemis-jiydek jәne kókónis kóshetterimen qamtuda enbek etude. Kýzgi jiyn-terim ayaqtalysymen «Saryghash jer syiy» JShS-ning júmyshylary kóktemge jýzimdik kóshetterin әzirleuge kirisedi.

Abai.kz