Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Doda 4228 0 pikir 21 Qarasha, 2016 saghat 06:50

QAZAQSTAN - GhALAMDY BIRIKTIRUShI EL

Tәuelsizdik alghan 25 jylda Qazaqstan ózin halyqaralyq maydanda ghalamdyq biriktirushi, ónirlik, kontiynentti jәne әlemdik dengeydegi súhbat alandarynyng bastamashysy retinde tanyta bildi, - dep jazady "Ayqyn" gazeti.

Astanada Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezderin ótkizu dәstýri beybitshilik besigi retindegi Qazaqstannyng jahandyq brendine ainaldy.

Adamzat jer sharynyng qay týkpirinde bolmasyn teke tires pen qaqtyghysqa, lankestik pen zorlyq-zombylyqtargha ýreylene qaraytyn keyipke endi. Siriya, Irak, Ukraina, Yemen jәne basqa da elderde týrli janjaldargha oryn berilip, onyng sony qyrghyn qantógisterge úlasuda. Bәrinen búryn beybit túrghyndar – qarttar, әielder men balalar  zúlym sayasattyng jazyqsyz qúrbanyna ainaluda.

Osynday almaghayyp kezende  týrki júrtynyng qara shanyraghy – Qazaqstan túraqtylyq pen kelisimdi úshtastyryp, damyp kele jatqan elderding qataryna batyl enude. Búl óz kezeginde Elbasynyng dinaralyq kelisim men últaralyq tatulyqty basshylyqqa alyp, útymdy jýrgizip otyrghan sayasatynyng jemisi ekenin biluimiz kerek.  Osy tústa Preziydentting iygi bastamalarynyng biri bolyp tabylatyn Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng forumyn erekshe auyzgha alugha tiyispiz. Qazaqstan halyqaralyq dәreje­de alghashqylardan bolyp  jauapkershilikti ózine alyp, is jýzinde әlemdik jәne dәstýrli dinder men konfessiyalar jetekshilerining basyn biriktirdi. 
Osylaysha, túnghysh ret Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezi 2003 jyly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen shaqyryldy. Qazaq elining tórinde qazirgi әlemdegi dinning róli jәne kez kelgen dinning negizgi adamgershilik qúndylyqtarynyng jalpyadamzattyq sipaty turaly ashyq pikir alysugha túnghysh ret qol jetkizildi.
I sezd basqosuyna týrli konfessiyalardyng 17 delegasiyasy qatysty. Osy sezd barysynda әr 3 jylda bir rettik negizde dinaralyq forum ótkizu turaly sheshim bekitildi. Osy sheshimde Qazaqstangha Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng II sezin Qazaqstan Respublikasynyng bas qalasy – Astanada úiymdastyru mәrtebesi berildi. 
Osydan keyin Astanada arnayy forum ótkizu ýshin Beybitshilik jәne kelisim sarayy salynyp, 2006 jylghy 12-13 qyrkýiekte ótken Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng II sezi osy Beybitshilik jәne kelisim sarayynda ótti.
II sezd әlemning 43 elinen kelgen 29 delegasiyany qarsy aldy. Olardyng arasynda tek din kóshbasshylary ghana emes, ghalymdar men sayasatkerler jәne mәdeny qayratkerler, BÚÚ, EQYÚ, YuNESKO sekildi halyqaralyq instituttardyng ókilderi boldy.  II sezd «Din, qogham jәne halyqaralyq qauipsizdik» jalpy taqyrybymen, «Diny senim erkindigi jәne ózge din ókilderine qúrmet» jәne «Din kóshbasshylarynyng halyqaralyq qauipsizdikti qamtamasyz etudegi róli» degen eki baghytta úiymdastyryldy. Forumnyng birinshi kýni «Dinaralyq kelissóz qaghidattary» qabyldandy, onda sezd júmysynyng barysynda forumgha qatysushylar basshylyqqa alatyn negizgi baghyttar belgilendi.
Forumgha qatysushylardyng birauyzdan kelisimi boyynsha kelesi Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng III sezi 2009 jyly Astana qalasynda ótti. III sezding júmysyna 77 elden kelgen, әlemning barlyq basty dinderine qatysy bar delegasiyalar atsalysty. 
III sezde  Preziydent N.Nazarbaev Din kóshbasshylarynyng kenesin qúrudy úsyndy. Osy III sezding aituly oqighasy – III sezge qatysushylarynyng Ýndeui qabyldandy.
2012 jyldyng 30-31 mamyrynda Astana qalasynda Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng IV cezi «Beybitshilik pen kelisim – adamzat tandauy» atty taqyryptyng ayasynda ótti. Forumgha 40 elden barlyq әlemdik jәne dәstýrli dinderge, sonday-aq bedeldi diny jәne halyqaralyq úiymdargha qatysy bar 87 delegasiya atsalysty.IV sezd ayasynda ýilestirushi organ – Din kóshbasshylarynyng kenesi qúrylyp, onyng qúramyna dәstýrli dinderding jetekshileri men kórnekti ókilderi endi. 
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev IV forumda sóilegen sózinde osyghan deyin ótken sezderding әlemning «órkeniyetter qaqtyghysynyn» shynyrauyna qúlamauyna birshama septigin tiygizgenin atap kórsetti.
Astanada ótken osy tórt sezding júmysyna islam, hristiandyq, iudaizm, induizm, buddizm jәne basqa dinderding jetekshileri men kórnekti ókilderi qatysyp, әlemde ózara týsinik pen qúrmet mәdeniyetining ornyghuyna óte ýlken ýles qosty.
2015 jylghy 10-11 mausymda Asta­nada Álemdik jәne dәstýrli dinder kósh­basshylarynyng kezekti V sezi «Diny kóshbasshylar men sayasy qyzmetkerlerding beybitshilik jәne damu jolyndaghy ýnqatysuy» atty taqyryp ayasynda ótti. 
Forum ayasynda oghan qatysushylar barlyq aldynghy qatarly alyp memleketterding sayasy liyderlerin qazirgi әlemdegi senimsizdik túnghiyghynyng terendeuin toqtatugha, bir-birine sanksiya qoldanudy dogharugha jәne beybitshilik pen qauipsizdikti ornatu maqsatynda halyqaralyq qúqyqqa sәikes Birikken Últtar Úiymy men basqa da halyqaralyq úiymdardyng tetikterin qayshylyqtardy retteuge paydalanu ýshin shaqyrugha uaghdalasty.
Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining kezekti VI sezi 2018 jyly taghy da Astanada ótkiziledi. Aldaghy búl forum da óz dengeyinde ótkiziletindigine býkil әlem senim artuda.
Qalay alghanda da Qazaqstan din sala­syn­da demokratiyalyq negizderdi bekitu jo­lyndaghy ózining jetken jetistikterimen әlem aldynda maqtana alady. Ata zany­­­myzdyng  22-babynda «Árkimning ar-oj­dan bostandyghyna qúqyghy bar» dep anyq kórsetilgen. Elimiz  – zayyrly, de­mokra­tiyalyq memleket bolghandyqtan,  biz­de  әrbir adamgha ar-ojdan bostandyghyna kepil­dik berilgen, sonday-aq barlyq kon­fessiyalardyng ústanushylary zang aldynda ten. Diny senim bostandyghy mәselesi kóp­konfessiyalyq memleket sanalatyn Qazaq­stan ýshin әrdayym manyzdy bolyp qala bermek.
Áriyne, diny senim bostandyghy degen jeleumen elimizge syrttan neshe týrli teris aghymdardyng enip ketu ýrdisi jyldam jýrdi. Ony eshqashan býgip qala almaymyz. Biraq búl mәselening teris jaghyn qazbalau basqa әngimening ózegi boluy tiyis.  Bizding býgingi taqyrybymyz nanym-senim bostandyghy jolyndaghy qol jetkizgen tabystarymyz jayynda. 
 Ótkenge kóz jýgirtsek, jetpis jyldyq kenestik jýiede namaz oqugha, Qúran tyndaugha jәne qajylyqqa barugha tyiym salynghany belgili. Tәuelsizdikting arqasynda ghana dinge degen kózqaras jaqsy jaghyna kýrt ózgerdi. Artynsha qanshama meshitter, medreseler, islamdyq uniyversiytetter ashyldy. 
Al búryn she? Músylmannyng besinshi paryzy – qasiyetti Mekke men Mәdiyne qalalaryna qajylyqty óteu ýshin baru – Kenes ókimetinde mýldem mýmkin bolmady. Degenmen sanauly bolsa da imany kýshti keybir jandar týrli amaldarmen jol tauyp, iydeologiyalyq tyiym salynghan zamanda da qasiyetti jerding topyraghyn basyp qaytty. Biraq olardyng sany on sausaqtan asar-aspas. 
Tariyhqa ýnilsek, Resey patshalyghy ózine qarasty aimaqtaghy músylmandargha Mekkege qajylyqqa baru ýshin qújat alu jónindegi rúqsatqa 1803 jyly 23 nauryzda qol qoyghan eken. 
Qazaq qajylary ertede Mekke-Mәdiynege qajylyq saparyna Ystambúl arqyly baryp jýrgen. Jalghyz qazaqtar emes, Resey men Kavkaz jәne Orta Aziya músylmandary qasiyetti Mekke men Mәdiynege ejelden Ystambúl qalasy arqyly barghan.  Orta ghasyrda Orta Aziyadan Ystambúlgha jetu ýshin tútas bir aidan astam uaqyt ketse, XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap, tehnikalyq progresting (poyyz ben parahod) arqasynda ol jol aitarlyqtay qysqarghan. Týrkistannan qajylyqqa attanushylar kóbinese Krasnovodskige temir jolmen jetip, odan ary Bakuge, odan Odessa su joly arqyly Ystambúlgha parahodpen barghan. Sonday-aq Tashkent pen Búharadan Tulagha, odan ary Odessagha deyin poyyzben barghan. 
Ystambúldan ol zamanda Mekke men Mәdiynege Beyrut arqyly Hijaz temir jolymen tura Mәdiynege deyin, bolmasa Jiddagha deyin parahodpen, odan ary Mysyr arqyly temir jolmen baratyn bolghan. Ol kezde temir jol tartylyp, poyyz jýrip túrghanyna qazir senuding ózi qiyn. 
 HIH ghasyrda búrynghy Resey imperiya­synan shamamen 10 mynday ghana músylman qajylyqqa barghan eken. Eger múny býgingimen salystyrar bolsaq, 2010 jyly tek bir jylda ghana Resey Federasiyasynan 20 mynnan asa adam qajylyqqa barypty. 
Ol zamanda Mekke men Mәdiynege atpen, týiemen baratyndardyng baru-kelu jolyna bir jyldan astam uaqyt ketken. Qúnanbay qajynyng da sonshama uaqyt jýrgeni belgili. 1897 jyly 15 aqpanda Semeyden shyqqan Qúrbanghaly Halid Mәdiynege 1898 jyly qantar aiynda bir-aq jetipti. Sonda ol Resey, Polisha, Avstriya, Vengriya, Bolgariya, Týrkiya, Pәkistan, IYerusaliym, Mysyr jerin basyp ótu arqyly Saud Arabiyasyna әreng tabanyn tiygizipti. 
 «Týrkistan vedomstvosy» gazetining jazuynsha, 1913 jyly Týrkistannyng qazaghy men tatar, sarttardy qosqanda qajylyqqa barushylar sany bir jylda 50 000 adamgha jetipti. Osydan-aq Kenes ókimeti ornaghangha deyin Týrkistan ólkesinde Islam dinining qan­shalyqty keng qanat jayyp, ósip-órkendegenin anyq bayqaugha bolady. Búghan islam dinining qashannan iri ortalyqtary bolghan Samarqand pen Búharanyng tiygizgen yqpaly ýlken. 
 Kenes ókimeti ornaghannan keyin ishandar men moldalardy qamshymen qoyday quyp, itjekkenge jer audarghany, meshitter men medreselerding astyq qoymasy men mal qoragha ainaldyrylghany belgili. Mekkege qajylyqtyng joly birjola kesiledi. Degenmen 70 jyldyq kenestik biylik túsynda búrynghy KSRO-dan bar-joghy 20 adam ghana Mekkege qajylyqqa barghan eken. Jalpy, sol zamandaghy qajylyqqa qatysty múraghat qújattary әli kýnge deyin jabyq ekenin eske sala keteyik. 
Tәuelsizdikting arqasynda ghana qazaqtardyng Mekkege qajylyqqa baruyna danghyl jol ashyldy. 1991 jyly tәuelsiz Qazaqstan tarihynda túnghysh ret 20 adam qajylyqqa baryp qaytty. 1993 jyly Elbasy N.Nazarbaev Almatynyng Ortalyq meshitinde qajylyqqa attanushy 300 adamgha sәt sapar tilep, aq batasyn berdi. Al býginde Qazaqstannan qajylyqqa barushylargha Saud Arabiyasy jyl sayyn bes myng adamgha kvota bólip keledi. Jetpis jyldyq qúrsauda bolghan diny senim bostandyghyna osylaysha  Tәuelsizdikting arqasynda ghana qol jetkizildi.  

Aqtan QONYR

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5583