Senbi, 20 Shilde 2024
Biylik 3408 0 pikir 19 Qarasha, 2016 saghat 11:32

TÝRKISTANNYNG TURIZMIN DAMYTU – BASTY MAQSAT

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Janseyit Týimebaev Týrkistan qalasynda júmys saparymen bolyp, birqatar turistik, әleumettik jәne kәsipkerlik nysandarynyng júmysymen tanysty.

Týrki tildes halyqtardyng ortaq múrasy bolyp tabylatyn Týrkistan qalasyn aralau kezinde aimaq basshysymen birge Týrkiyanyng astanasy - Ankara qalasy merining orynbasary Ramazan Kabasakal men izmirlik kәsipker Omur Onur myrzalar da qatysyp, ondaghy atqarylyp jatqan júmystardy kórdi.

Eng aldymen, oblys әkimi bastaghan delegattar Orta Aziyada tendesi joq tarihy jәdiger sanalatyn Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde boldy. Sonymen qatar, olar «Kóne Týrkistan» tarihiy-mәdeny turizmin damytu konsepsiyasymen tanysty.

Týrkistandy turistik qalagha, turizm ortalyghyna ainaldyru kýn tәrtibindegi negizgi mәselening biri ekenin aitqan ónir basshysy tújyrymdamany әli de jetildirip, halyqaralyq standartqa say etu arqyly tolyqtyryp, qayta jasaudy tapsyrdy. Búl rette, әkim jylyna 1 millionnan astam turist keletin aimaqqa aldaghy jyldary 1 milliongha juyq týrkiyalyq turisterding keluge dayyn ekenin xabarlap, soghan say servistik qyzmetterding sapasy da joghary talapqa say bolu qajettigine toqtaldy.

Múnan son, ónir basshysy janadan boy kótergen «Otyrar» shaghyn audanyndaghy túrghyn ýy keshenining qúrylys júmystarymen tanysyp, onyng sapasy men onda qoldanylatyn qúrylys materialdarynyng otandyq ónimder boluy kerektigin nazargha aldy.

El Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna oray, atalghan shaghyn audandaghy 5 qabatty eki túrghyn ýi, yaghny 120 pәter ýy kezeginde túrghan túrmysy tómen otbasylargha paydalanugha beriledi dep kýtilude. Býginde múnda taghy 60 pәterli 8 túrghyn ýy men «Qazaqstannyng Ipotekalyq Kompaniyasy» arqyly 72 pәterlik 2 túrghyn ýy qúrylysy jýrgizilude. Jalpy Týrkistan qalasynda baspana kezeginde túrghan azamattar sany 3 mynnan asady. Osy súranysty qanaghattandyru maqsatynda atalghan ýiler boy kóterip jatqan aumaqqa «Otyrar» shaghyn audany degen atau berilip, keleshekte 100 ýy salu josparlanuda.

Sapar barysynda júmysshy top Týrkistan qalasynyng batys bóliginde ornalasqan industrialdy aimaqtyng júmysymen tanysty. Onda әkim jihaz shygharatyn "Grand Miks" kәsipornynyng júmysyn kórip, baghasy tómen, sapasy joghary jihaz shygharushy kәsipkerding júmysyna ong baghasyn berdi. Jәne  shygharylatyn ónimdi keninen nasihattap, oblystyq, respublikalyq jәne halyqaralyq dengeyde ótetin kәsipkerlik kórmelerine qatystyrudy jýktedi.

Aumaghy 40 gektar bolatyn industrialdy aimaqta qúny  8865,5  mln. tenge bolatyn  14  joba ornalastyrylyp, 720 jana júmys orny qúrylady dep kýtilude. Býginde onyng 5-ui júmys istep túr.

Toghyz joldyng torabynda ornalasqan kiyeli Týrkistan qalasyna jasaghan sapary barysynda J.Týimebaev qala aktiyvimen kezdesti.

Jiynda Týrkistan qalasynyng әkimi Á.Óserbaev  qalanyng әleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishteri boyynsha 10 aida atqarylghan júmystardy bayandasa, qala әkimining orynbasarlary problemalyq mәseleler boyynsha mәlimdeme jasady.

Bayandamashylardy tyndaghan oblys әkimi birshama júmystardyng jýrgizilip jatqanyn aityp, problemalyq mәselelerding de joq emestigine toqtaldy.

«Birinshiden, Týrkistan qalasy dotasiyalyq ónir. Sebebi, qala budjetining tek 7,8 payyzy nemese 2,1 mlrd. tengesi ózindik kirister, al qalghan 24,7 mlrd. tengesi oblystan jәne respublikadan beriletin subvensiya men transfertter. Sonymen qatar, múnda 10 aigha qaralghan budjet qarajatynyng 249,3 mln. tengesi iygerilmegen, onyng 26,5 mln. tengesi subektivti sebeptermen iygerilmegen. Búl jergilikti budjettik baghdarlama әkimshilerining jetkiliksiz júmysynyng nәtiyjesi», - dedi әkim.

Elimizding ekonomikasyn damytugha investisiya tartu eng basty maqsat jәne búl turaly Memleket Basshysynyng tikeley tapsyrmasy bar ekenin aitqan aimaq basshysy byltyrghy jyldyng 10 aiymen salystyrghanda, biyl audan ekonomikasyna salynghan investisiya kólemi  27,7 payyzgha nemese 3,9 mlrd. tengege kemigen.  Sonday-aq, jyl sayyn Týrkistan qalasyna keletin 1 mln. astam turister men ziyaratshylargha  kórsetiletin servistik qyzmetter dengeyi tómen.

Osyghan oray, oblystyq kәsipkerlik, industriyaldy-innovasiyalyq damu jәne turizm basqarmasymen birlesip qalanyng turistik potensialyn arttyru boyynsha naqty qadamdyq is shara josparyn bekitudi tapsyrdy.

Sonday-aq, әkim veterinarinarlyq sharalargha jәne bos jatqan jerlerdi tiyimdi paydalanu mәselesine jetkilikti dәrejede kónil bólinbey otyrghanyn atap ótti. Mәselen,  mal ólekselerin tastaytyn oryndar sany 18, nemese 40%-gha ghana qamtylghan. Búdan bólek, auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy 5 myng gektar jәne kәsipkerlik maqsattaghy 1,6 myng gektar jer paydalanylmay otyr.

Jiyndy qorytyndylaghan Janseyit Qanseyitúly jogharyda atalghan kemshilikterdi joy maqsatynda birqatar tapsyrmalardy jýktedi. Atap aitar bolsaq, salyq salu bazasyn úlghaytu, budjettik emes investisiyalardy tartu baghytyndaghy júmystardy arttyrudy, sonymen birge, qalagha  kelushi  turister  men  qonaqtargha kórsetiletin  servisttik qyzmetter  sapasyn  arttyru ýshin arnayy is - shara josparyn әzirlep, bekitu núsqaldy. Múnan bólek, auyl sharuashylyq jәne paydalanylmay jatqan jerlerdi qayta ainalymgha qosu boyynsha tiyisti júmystar jýrgizudi mindettedi. Sonymen birge, qoghamdyq kólik qyzmetine, avtovokzaldar men avtobus túraqtarynyng jaghdayyna saraptama jasaudy, jana júmys oryndaryn ashu jәne júmyssyzdar sanyn azaytudy, Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnalghan is-sharalardyng joghary dengeyde ótkiziluin qamtamasyz etudi tapsyrdy.

Sapar sonynda júmysshy top Q.A.Yasauy atyndaghy qazaq-týrik uniyvesiytetinde ayaldady. Ondaghy oqytushy qúrammen bolghan kezdesude aimaq basshysy ghalym, professorlardyng ónirimizdi damytudaghy úsynys, tilekterin tyndady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1305
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2046
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090