Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Qogham 5512 0 pikir 10 Nauryz, 2017 saghat 11:08

MÁSSAGhAN! QARGhALYDA QAZAQ MEKTEBI JOQ...

Qazaqstannyng Aqtóbe oblysynda birde-bir qazaq mektebi joq audan bar eken. Ol Qarghaly audany.

Egemendikten keyin Tәuelsizdigimizdi alyp, es jiyp, etek japtyq desek te eski odaqtyng tilining tasasynda jýrgen memlekettik tilimizding mandayy shylqymady.  1989 jyly «Til turaly» Zang qabyldanghanda Aqtóbe oblysynda qazaq mektepterining sany 50 payyzgha da jetpegen eken. Al qazirgi kórsetkish — 64 payyz. 

Sol jyldary ónirde 185 orys mektebi bolsa, sodan qalghany — 27. Balabaqshalarda da solay eken. 1991 jyly balaqaylardyng nebary 26 payyzy ghana qazaq toptarynda tәrbiyelengen bolsa, qazir — 67,2 payyz. 1991 jyly ónirdegi 435 balabaqshanyng 160-y qazaq balabaqshasy bolsa, qazir olardyng sany 373-ke jetipti. Mine, osynday  kórsetkish kórsetip otyrghan aimaq tildi damytugha, qazaq tildi mektepterding artuyna biraz ýles qosqan. Búl resmy statistika. Naqty sifrlar.

Sóitken Aqtóbening Qarghaly audanynda 17 mynnan astam adam túrady eken. Olardyng 32 payyzy ózge últ ókili. Audandaghy 17 mektepting ýsheui orys tilinde, ózgesi aralas tilde bilim beredi. Qarghaly audanynda әli kýnge deyin birde-bir taza qazaq mektebi joq. Búny «Bilim al» deytin portal jazdy.

Atalghan jaytty Qarghaly audanynyng әkimi de rastap otyrghangha úqsaydy. 

«Audandaghy ýsh mektep orys tilinde, ózgesi aralas. Qarghalynyng ortalyghy Badamsha auylynda bir mektep orys tilinde, bireui aralas bolyp túr. Aralas mektep tórt jyldan keyin týgeldey qazaq tiline auystyrylady. Oghan deyin, búryn mektepke qabyldanghan balalardyng bәri bitirip shyghady. Bala sany az bolghan son, audan ortalyghyndaghy aralas tilde sabaq beretin bir mektepting ózin toltyra almay otyrmyz»,- deydi audan әkimi Rahat Sydyqov.

Ákimining aituynsha, aldaghy 2-3 jylda audan mektepterining 60 payyzy qazaq tilinde bilim beredi degen jospar bar. Múnday az merzimge ýlken talap qoyyp otyrghan audan basshysynyng uәdesi qanshalyqty nanymdy? Joq, kýmәn keltirip, kelte oilmaq niyetimiz joq. Tek 25 jylda ashylmaghan mektepti 2 jylda asha salamyn degen aqylgha syiymsyz ekeni jasyryn emes. Búl jerdegi taghy bir mәsele - jergilikti halyqtyng etnikalyq balansy. Halyqtyng 32 payyzy ózge últtardan qúralghan desek te, qalghan 68 payyzy qazaqtar emes pe? Sonda 32 payyz últqa mektep ashqan audan, oblys basshylyghy, qala berdi osy salagha jauapty BjGhM 68 payyz qazaqtyng qúqyghyn búzyp otyrghan joq pa?

Memlekettik tilde bilim alghysy keletin jas úrpaqtyng qúqyghy Qarghalyda ghana emes, ózge de ónirlerde ayaqqa taptalyp jatyr. Dәleder keltireyik, mysaly: ózge últ ókilderi, sonyng ishinde orys diasporasy baq-quatty ómir sýrip jatqan Qostanayda 36 mektep bolsa, sonyng jeteui (19,4%), Pavlodardaghy 40 mektepting tórteui (10%) , Petropavlovskide 40 mektepting jeteui ghana qazaq tilinde oqytady. Temirtaudaghy 30 mektepting tórteui ghana qazaq tilinde, Lisakovsk, Ridder, Shahtinsk qalalarynda bir-birden ghana qazaqtildi mektep bar.

Sorlaghanda Aqtóbening Qarghalysy qazaq mektebin ashpaghan jalghyz audan emes. Qaraghandy týbindegi Saran qalasynda da birde-bir qazaq mektebi joq eken.

Endi mektep bitirushilerding til baghytyna kelsek, ótken jyly týlekterding 74 % -y qazaq tilinde, 26 %-y orys tilinde ÚBT tapsyrdy, osylay jalghasa bersee, 5 ary ketse 10 jylda búl kórsetkish orys tildi kórsetkish 10% - gha týsedi. Dәl osy qarqynmen  búl mәsele ózdiginen eshqanday qarjy tógusiz-aq sheshiledi degen ýmit bar.

Elimiz tilge baylanysty mәselege mәn bermese, Preziydentting «2020 jylgha deyin qazaqstandyqtardyng 95 payyzy qazaq tilin bilui kerek» degen mәlimdemesi bos sóz bolyp qalu qaupi bar. Onsyz da basy dau-damaydan arylmay kele jatqan Erlan Saghadiyev myrza múny bile me eken?

Móldir Baybóri

Abai.kz

0 pikir