Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Qogham 4000 0 pikir 6 Nauryz, 2017 saghat 12:16

QÚQYQTYQ MEMLEKET PE, ÁLDE ÚRYSQAQ ÁYELDERDING ÁNGIMESI ME?

Biz mәdeniyetti, dәleldi pikirtalasqa qashan jetemiz... Keshegi bir top qazaq filologtarynyng janayqayynan son, әueli bilim ministri (ýsh kýnnen son) әleumettik jýiege shyqty, al odan son, birneshe oblystyng jogharghy oqu oryndarynyng dekandary men kafedra mengerushileri, t.b. «halyqty tynyshtandyrugha kiristi».  Meninshe, búlardyng barlyghy dýrlikken júrtty basudan kóri, otqa may qúighan siyaqty әser qaldyrdy. Teledidardan budjettik oqu oryndarynyng jauapty basshylarnyng «ol aqparat shyndyqqa janaspaydy», «senbeulerinizdi ótinemin», «bizde әzirshe bәri orynsha» degen sózderi jauaptan kóri súraqtardy kóbirek tudyrghan siyaqty.

Osy «halyqty tynyshtandyrudy» úiymdastyrghan jandar – búrynghy Kenes jýiesining júmys isteu tәsilinen shygha almay jýrgender dep bilemin. Ol uaqytta da, bireulerdi «halyq jauy» qylatyn bolsa, nemese endi bireuderdi madaqtaytyn bolsa, adamdardyng auzyna sóz salyp, qolyna qalam beretin. Gazet betterinde bireulerdi «ittey talap» endi bireulerdi әulie dәrejesine jetkizetin. Qazir uaqyt ózgerdi. Sondyqtan, Bilim jәne ghylym ministrligi halyqty odan әri dýrliktirmey, hatty jazyp, bastama kótergen azamattardy qoldaryndaghy qújattarmen, naqty derektermen ministrlikke shaqyryp, olardyng derekterin tekserip, jalghandyghyn ne dúrystyghyn dәleldeuleri qajet. Mýiizi qaraghayday akademik aghalarymyz, apalarymyz bireuding aitaghyna eretin azamattar emes qoy, demek (olardyng qolyndaghy qújattar jalghan bolsa) sol qújatty dayyndaghan, oghan qoldaryn qoyghan, ony taratqan jandar anyqtaluy shart.  Ministr myrza «onday bolmaydy, búl ótirik» deuding ornyna osy mәseleni tekserip, anyqtap, sodan keyin ghana qoghamgha jauap berui kerek. Al qazir, bir jaghy «attan» dese, ekinshi jaghy «olardyng aitqany jalghan» deuden asa almay túr. Búl bazardaghy úrysqaq әielderding bir birine «ózing aqymaqsyn» degenine úqsaydy.  

Ótken jyly mәdeniyet ministri Arystanbek inimizdi jamandau nauqany «qyzu» jýrgenin bәrimiz bilemiz (60-tan asqan kezekshi әielding ózi otyz jyldan keyin Arekenning qyryndaghanyn esine týsirip, úyatqa qaldy). Ministr myrza osynyng bәrin jala dedi de, sol jalany taratqan jandardy sotqa berdi.  Alypqashpa, arzan sózder sonda ghana toqtady.

Qysqasy, bylshyl sózderdi toqtatayyq! Bilemin, erteng ministrlik gazet betterinde jýzdegen mamandardyng sózin berip, teledidardan kózderin júmyp, «ministrdiki dúrys» deytin basqa akademikterding pikirin úiymdastyruy ghajap emes. Oghan qarsy qazaq tilining janashyrlary da qarap qalmaytyny anyq. Búl aiqay kimge kerek. Onyng ornyna júrtty atqa mingizgen qújattyng dúrys, búrystyghyn anyqtap, ne jalghan qújatty jasaghan adamdardy sotqa berinder, ne (eger sol qújatty qazaq filologtarynyng ózderi jasaghany dәleldense) jalghan aqparatty taratqandardy jauapqa tartyndar. 

Dos Kóshim

Abai.kz

0 pikir