Aytys — býgingi kýnning ruhani, mәdeni, aqparatty qajettiligin óteytin, әri últ ereksheligin tanytushy, әlem elderinen daralaushy, últtyng ústyn genimen órbigen, últ genofondynyng airyqsha kórinisin aighaqtaushy óner. Dәl qazirgi uaqytpen baghdarlasaq, qazaq halqynyng aitys óneri XXI ghasyrgha ayaq basqanda óz qúndylyghyn joymay, kerisinshe jandanyp keledi. Birde ol jankeshti mesenattardyn, demeushilerding qamqorlyghymen ómir sýrip, ókimetting kem-ketigin synaushy, týzetushi, oppozisiyalyq kýshke iye, demokratiyanyng jarqyn kórinisi esebinde kórindi. Endi birde ózi tyiym salghan biylikting piaryn jaqsartyp, halyqqa jasalynyp jatqan ong isterdi jarnamalaushy, qol shoqpary retinde halyq pen biylik arasyndaghy baylanysty jaqsartushy, jandandyrushy, baghalaushy, әri túraqtylyq pen tynyshtyqty ornatushy qyzmetterimen de erekshelendi. «Naghyz qazaq mәdeniyeti» atalghan aitystyng býgingi jay-kýii qanday? Aytys ólenderi ghylymi, әleumettik zertteulerding nysanyna ainaldy ma? Aytys pen dinning qanday baylanysy bar? Osy súraqtar tónireginde QR Enbek sinirgen qayratkeri, M. Maqataev atyndaghy syilyqtyng eki mәrte iyegeri, «Qúrmet» ordenimen marapattalghan, Qazaqstan aitys aqyndary men jyrshy-termeshilerding halyqaralyq odaghynyng tóraghasy, aqyn Jýrsin Erman aghamyzben súhbattasudy jón sanadyq.

Aytys YuNESKO-nyng tizimine endi. Biraq…

— Qazaghymnyng arasynda aitys ónerin zerttegen ghalymdar kóp qoy. Jaqynda 2009 jyly bizding aitystan ghylymy dissertasiya qorghaghan amerikalyq bir zertteushining enbegin qaradym. Ol dissertasiyasyn Orazaly Dosbosynovtyng qúrmetine arnapty. Sol ghalym aitysqa «naghyz qazaq mәdeniyeti» dep bagha beripti. Jalpy, qazaq mәdeniyetining býgingi haline qysqasha toqtalsanyz.

— Býgingi hali paradoks! Aytysty YuNESKO-nyng materialdyq emes múralar tizimine engizdik. Keshe ghana radiodan halyqaralyq qorghaugha alyndy dep aityp jatyr, yaghny aitysymyz zanmen qorghalady. Byltyr respublika boyynsha 13 aitys ótkizdik. Sonyng bireui ghana (Almatyda ótken Nauryz aitysy) teledidardan kórsetildi. Qalghan 12-si esh jerden kórsetilgen joq. Kórsetemiz dep týsirip alady da, kórsetilmeydi, sebebin bilmeymin. Qayta qazir aitystarymyzgha әleumettik jeliler jaqsy boldy. Byltyr jeltoqsan aiynda auruhanadan shygha salysymmen, әleumettik jeli arqyly Imanghaly Tasmaghambetovke hat jazdym. Ony jazghan sebebim, ótken jyly Respublika sarayynda qorytyndy aitys «Altyn dombyrany» ótkizdik. Búghan jyldyng eng ýzdik jәne jýldeger aqyndary qatysyp, «Altyn dombyrany» Múhtar Niyazov jenip aldy ghoy, eng jamany sony kórsetuge yqylasty telearna tabylmady. Aytystyng negizgi demeushisi әkimshilik boldy. Aqyr ayaghynda Almaty qalasy әkimining orynbasary Arman Orazbayúly Qyryqbaev «Euraziya» arnasynyng diyrektorymen sóilesip, kórsetetin bolyp edi, biraq olar uәdelerinde túrmady. Onyng ishinde bas búzatyn sóz de joq. Aqyndar qazir sauatty, ne aitu kerek ekenin jaqsy biledi. Kórsetpey, tyiym salghan sayyn oghan halyq qúmarta beredi. Qanshama u da shu әngime boldy. Men Imanghaligha jetpey qala ma dep, sol hattyng kóshirmesin Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaevqa da jiberdim. Sodan song azdap qozghalys boldy, maghan ministrlikten qonyrau shalyp, qanday kómek qajet, ne súraysyzdar dedi. Sosyn men bizge ne qajet ekenin jazyp ta berdim. Aytys aqyndary men jyrshy-termeshilerding halyqaralyq odaghynyng qúrylghanyna 5-6 jyl boldy. Ol odaqqa ýkimettik emes úiym retinde әueli kómek berildi. Bir jyldan keyin ol toqtap qaldy. Odaq әreng kýnin kórip otyr, birinshiden. Ekinshiden, hat jazghan sebebim YuNESKO-gha tirkelgen sertifikatty әkelip, Astanagha tapsyru saltanaty boldy. Odaqtan bir adam shaqyrylmady. Nege? Ýshinshiden, tәuelsizdikting 25 jyldyghynda 25 myng adamgha «Tәuelsizdikting 25 jyldyghy» medali berildi. Sodan sólkebay bir aitys aqynyna búiyrmady. Jyl sayyn Odaqqa biz marapattaugha aitysker aqyndardy úsynamyz. Qazaqtyng qayratker aqyndary bar. Men «Enbegi singen qayratker» ataghyna Bekarys Shoybekovty jyl sayyn úsynamyn. Ministrlikting ózi beretin «Mәdeniyet salasynyng ýzdigi» tósbelgisi bar, ol da aqyndarymyzgha berilmeydi. Ne medali berilmeydi, ne Preziydentting memlekettik stiypendiyasy berilmeydi. Úyat qoy endi! Tyndanyzdar, teledidardan kórsetinizder, halyqqa jetkizinizder dep te jazdym. Sonyng bәrine eshkim selk etpeydi. Qayta Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek bizding úsynysymyzdy eskerip, «Alatau» deytin dәstýrli óner teatry ashyldy byltyr, sonyng bir búryshyn bizge berdi. Aqyn degen shtatpen 7-8 oryn berdi. Qazir 5 adam júmys istep jatyrmyz. Azghantay bolsa da sep qoy.
 

— Birneshe jyl búryn bergen súhbatynyzda «Sharipanyng shlagbaumy kedergi keltirip túr» depsiz. 10 jyldan beri sol shlagbaumnyng alynbaghany ma?

— «Sharipanyng shlagbaumy» qazir jabylyp qaldy. Olay deytin sebebim, telearnadan bergen kezde montajdaydy. Sol kezde qit etken sózding bәrin kesedi, qiyady. Sen aqyn bolsan, sening jasaghan shabuylyndy bermeydi de, jauabynan birdeneni beredi. Ony eshkim týsinbeydi. Mysaly, byltyr Rýstem men Iranghayyp aitysqan-dy. Rýstem biraz oryssha aityp jiberdi. Soghan Iranghayyp jauap bergende «ey, mynau oryssha aitqangha joghary úpay beresin, qazaqsha aitqan maghan tómen úpay beresin» dep aitty. Qazylar oghan 1 úpay tómen berip qoyghan ghoy. Al ony kesip tastaghan, sol jerde týsiniksiz bolyp qaldy. Júrt mynau ne aityp otyr dep oilaydy ghoy. Bir kezderi montajgha dúrys adamdy otyrghyzayyq dep, Talant Arynghalidy júmysqa alghan bolatyn. Onyng ayaghy qúrdym boldy, «Qazaqstan» arnasynyng basshylary auysyp ketti.

Sheneunikter Elbasynyng sayasatyn nasihattaugha qarsy ghoy dep oilaymyn

— Aytys bir kezderi jabylyp qalyp, 2010 jyly qayta ashyldy. Ol kezde Qazaqstan EQYÚ-ni ótkizdi. Soghan oray aitys úiymdastyrylyp, bastan-ayaq EQYÚ Qazaqstannyng jetistigi retinde nasihattaldy. Jalpy, EQYÚ sekildi sharany nege Ýkimet aitys arqyly nasihattaghysy keldi?
— Aytys birneshe ret jabyldy. 2012 jyly jabylghanynda, bizdegi oppozisiya basshysy Jarmahan Túyaqbaygha, onyng aldynda Bolat Ábilovke de «myna aitysty sender paydalanbaysyndar ma, halyqtyng sózin jetkizu kerek qoy» dedim. Olar onday iske barmady. Jalghyz M.Áblyazov qana Angliyada otyryp «aytysty bizge ber, biz kórseteyik, qarjy bóleyik» dedi. Oilana kele qisynyn taba almadyq. Aytysta biz memleketting qúrylymyn qiratayyq demeymiz, últ arazdyghyn qozdyrmaymyz. Biraq myna jas memleketting basynda problemalar tolyp jatyr. Aytystyng mindeti sony jetkizip, halyqtyng ortasyna oy tastau ghoy. Osyny tiyimdi paydalanugha bolady dep oilaymyn. Halyq aitysty kóredi, súranys bar. Osyny «Núr Otan» partiyasy týsingen boluy kerek, bizdi qanatynyng astyna alyp, arbasyna jegip kele jatqanyna 4-5 jyl boldy. Biylik aitys sózining halyqqa ótetinin týsindi. Sol arqyly EQYÚ-ni nemese EKSPO-ny nasihattata ma, uniyversiadany ma, әiteuir qoldap jatyr. Biraq 12 aitys telearnada kórsetilmegen son, men mynanday oigha keldim. Búl aitystarda Elbasynyng jýrgizip otyrghan sayasaty qalayda nasihattalady. «Mәngilik el» sayasaty, damyghan 30 elding qataryna kiru, últ bolyp úiysayyq t.b. taqyryptarda oy qozghalady. Sol nege berilmeydi? Demek, aitysty nasihattaytyn jerlerde otyrghan kishkene-kishkene sheneunikter Elbasynyng sayasatyn nasihattaugha qarsy ghoy dep oilaymyn. Sol kýshter «Núr Otannan» da yqpaldy bolyp túr. Isting aldyn jauyp tastaytyn solar bolsa kerek. Búl — eng negizgi núsqam. Ekinshiden, aitysty anau birinshi biyliktegiler japtyryp jatqan joq, bergi jaghynda otyrghan shaghyn sheneunikter. Aytystyng ýstinde birdene aitylyp ketse «mynany nege aitqyzdyn, biz bәlege qalamyz» deydi de, ózderining otyrghan jerlerin qorghap, aitystyng aldyn jauyp otyr. Byltyr 6 shildede Kongress-holda Astana qalasy әkimdigimen birlesip aitys ótkizdik. Astana qalasy әkimining orynbasary Amanshaevty isting basy-qasynda otyryp, ayaghynda jýldeni tapsyr dep jiberdi. «Núr Otan» partiyasynyng hatshysy Qanybek Júmashev aitysqa baryp qatysyp, tiyisti sózin sóilep, jýlde tapsyrdy. Ol jer mәselesining ushyghyp túrghan kezi edi. Komissiya qúryldy, moratoriy jariyalandy. Jer mәselesi turaly bir aqyn qattyraq aityp-aytyp jiberdi. Sol kezde eki bastyq esikten túra qashty. Amanshaev myrza syrtqa shyghyp, maghan qonyrau shalyp: «Mynau ne bәle, toqtat múnday aitysty!» — deydi. «Sender qashyp túrsandar, kete berinder, qazir elding auzynda jýrgen әngime, qanday dengeyde aitady, ol aqynnyng sheberligine baylanysty», — dep, aitysty ótkize berdik. Zalda otyrghan «Habardyn» sol kezdegi bastyghy Rinat Kertaev maghan «9-10 shilde kýnderi «Habardan» kórsetiledi» dep habarlama jiberdi. Men de halyqqa habarlap jiberdim. 9-10 shilde emes, mine, aqpannyng ayaghyna keldik, әli kórsetilgen joq. Bir auyz sóz ýshin. Únamaghan jerin kórsetpey tastaydy degen osy.
 

— Aytysta senzura búrynnan bar ghoy.

— Zaldaghy aitysqa eshkim senzura jasay almaydy, biraq qazirgi aqyndar bilimdi. Ne aitu kerek ekenin, qalay atu kerek ekenin jaqsy biledi. Biren-saran tura aityp qalatyndary bolmasa, kóbisi isharalap, túspaldap osy elding býkil problemasyn aityp jatyr ghoy. Til, din, ishki-syrtqy sayasat ta qozghalady. Bizde aitystan qorqu sindromy bar. Shyndyq aitylmasa, aitys manyzyn joyady ghoy.
 

— Jalpy sizding tarapynyzdan senzura bola ma?

— Mening tarapymnan bolady. Shildedegi aitysta bir kýn búryn aqyndardy jinadym. Jer mәselesi ushyghyp túr, men de jer komissiyasynyng bir mýshesimin. «Halyq qobaljyp otyr, múny ushyqtyrmandar. Aytsandar júmsartyp aityndar, halyqty «kóshege shyghyndar, tәrtipsizdik jasandar» dep ýgitteuge bolmaydy» dedim. Jinalysqa qatyspay qalghan Aybek Qaliyev qatty aityp jiberdi. Al jinalysqa qatysqan Jansaya Musina men Erkebúlan Qaynazarov jer mәselesin qanday qylyp aitty?! Isharalap týsindirdi. Qalyng halyq ta týsindi. Halyq aqynnyng aitqanyn da týsinedi, aitpay qalghan emeurinin de týsinedi. Nege aitpay otyrghanyn da biledi. Sondyqtan onday tyiymnyng orny joq. Men «Elbasygha tiyispender, Qazaqstannyng osynday el bolyp otyrghany Elbasynyng arqasy. Sayasy júmysta qatelikter, kemshilikter boluy mýmkin, biraq tatulyq, birlik Elbasynyng ústanghan sayasatynyng arqasynda. Ministrler tarapynan, әkimder tarapynan ketip jatqan kemshilikter kóp. Qay oblysqa, qay audangha barsang da, sony aita berinder» deymin. Mening tyiymym osy. Bireuler bizdi Elbasygha jamandaydy eken. Men osy songhy ýsh saylaudyng (preziydent saylauy) aldynda 3 ret aitys ótkizdim. «Elbasy — ertenimiz, aibarymyz» degen aitys. Sonda bizding aqyndardyng Elbasy turaly aitqanyn estise, Elbasy jylar edi. Qanday kórkem qylyp jetkizdi. Endi osyny Elbasygha qarsy óner dep bizdi qarsy qoyady eken. Ishinde biren-saran sózder ketedi ghoy, soghan bola Elbasynyng renjimeytinin jaqsy bilemin. «Sóz týsiner er bolsan, bopsagha shyda» deydi qazaq. Keshe Búqar jyrau Abylaygha aitqan joq pa, Sýiinbay Tezek tórege aitqan joq pa, tilip túryp aitty. Tezek tóre sóitip otyrghan Sýiinbaygha atyn mingizip, shapanyn jauyp, arqasynan qaghady. Kórding be, sózdi baghalaghan adamdar. Aytys degen — ónerding aldaspany. Biz, qazaq, sózge toqtaghan halyqpyz. Sondyqtan oghan týsinistikpen qaray biledi. Kólenkesinen qorqatyn sheneunikterding bar sharuasy aitysta. Qazir bәrimiz kýstanalap jýrgen «qoghamda ómir sýre otyryp, qoghamnan tys qalugha bolmaydy» degen sóz bar. Osy qoghamda qanday ózgerister, qúbylystar bar, jaqsylyq pen jamandyq bar, odan aqyn tysqary qalmaydy, aitady. Oghan biylik birynghay betimen jiberip te jatqan joq. Ministrlikting adamdary aitystyng aldynda qozghalady. Birde maghan bir ministr 62 baptan túratyn qaghaz jazyp jiberipti. Onyng 31 punkti mynany aitpau kerek degen núsqau. Shyndyq aitylmasa, aitys kimge kerek, ol konsert bolady ghoy onda. Aqiqatty aitu aqynnyng parasattylyghyna, ishki mәdeniyetine, sauattylyghyna baylanysty. Al endi aitys aqynyn qudalau, jaza qoldanu degendi bilmeymin. Bir aitysta qyrghyzdyng eki aqyny Aaly Tútqyshev pen Azamat Búlghynbaev «qazaq degen onbaghan, qazaqtar bizding aitysymyzdy patenttep aldy, endi biz de qazaqty qyrghyzdyng balasy dep patenttep alsaq qaytedi» dep aityp jiberipti. Bizdikiler qyrghyzdyng elshisine shyghyp, myna eki aqyndy jazalau kerek dese, elshilik ókili ony ózimiz jazalaymyz, shara qoldanamyz depti. Aytys sóz barymtasy ghoy. Kezinde qatty-qatty sózderdi Toqtaghúlmen aitysqanda Jambyl aitpady ma, Qataghanmen aitysqanda Sýiinbay aitpady ma? Onyng bәrining artynan týsip, әkimshilik shara qoldanu — asyra silteu. Aytys ýstinde aitylghan sózi ýshin aqyndy jazalau — soraqylyq. Ol ekinshi jaghynan bizding sheneunikterge ýlgi bolayyn dep túr. Sondyqtan men «feysbukke» «búl asyra silteu» dep jazdym. Keyin ol eki aqyn ózderi keshirim súrapty.

— Ekrandaghy aitys pen sahnadaghy aitystyng aiyrmashylyghy qanday?

— Búl — ýlken problema. Songhy kezderi osy aitysty men qúrttym-au dep oilaytyn boldym. Nege deseniz, búl erkin óner edi ghoy. Erkin pikirtalas alany. Kerek nәrseni shymbayyna batyryp, keybir jerin tilip aitatyn, óti jarylyp ketse de aitatyn. Sony teledidargha baghyndyramyz dep, uaqytyn shektedik. Qazylardyng aldyna jýgindirip qoydyq. Sodan búl ózi jasandy ónerge ainalyp, kóshetke otyrghyzylghan ósimdik sekildi bolyp qaldy. Erkindiginen aiyryldy. Biraq, amal joq, aitys ta uaqytqa beyimdelui kerek qoy. Sondyqtan múnyng tabighatynyng ózgergenin moyyndau kerek.

Bilimin, biligin jetildirmeytin aqyn aqyn emes

— Ózim Almatyda ótken aitystargha ýnemi qatysyp jýremin. Sonda bayqaghanym, qanday aitys bolsyn, ýshinshi-tórtinshi ainalymda aqyndar qinalyp qalyp jatady. Naghyz aityskerlik, suyrypsalmalyq óner sol kezende kórinedi. Jalpy aitystyng damuy ýshin ne isteu kerek? Búl óziniz aitqan uaqytqa ghana tәueldi bolyp túr ma, әlde?..

— Men sening sózindi qostay keter edim, alayda 3-4 ne 5-aynalymgha shyqqan aqyndarymyz bar. Olar tausylmaydy, sózdik qorlary kóp, olar jana iydeyalar kóteredi, tyng oilar aitady. Soghan qaraghanda, bizding teledidargha, uaqytqa baylap qoyghanymyz pәlendey әser etpeydi, ziyanyn tiygizbeydi. Ol aqynnyng ózining ishki dayyndyghyna baylanysty. Bizding kóp aqyndarymyz jalqau. Aqparat jinamaydy, ony boyyna sinirmeydi. Bir jerde aitys bolady dese, shapanyn jamylyp, dombyrasyn sýiretip bara beredi. Oghan odaq ta, men de tyiym salam. Odaq kәsiby aqyndardyng odaghy ghoy, әr aqynnyng jaghdayyn, mýmkindigin biledi. Sony rettep otyrsa deymiz. Barlyq aitysqa bara bergennen keyin aqyn sarqylady. Oy adam basyna kele bermeydi, oy ishinde túnu kerek qoy. Ózining júmysyn jýrgize almaytyn sheneunikter aitys ótkizu arqyly ózderine úpay jinaydy.

— IYә, Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek «әkimder tenderge talasushy edi, qazir aitysqa talasatyn boldy» dep qaljyndaghan bolatyn.
— Ákimdikte isteytin keybir memlekettik qyzmetkerlerding tirligin týsinbeysin. Byltyr 3-4 jeltoqsanda «Altyn dombyra» jýrip jatsa, Shymkentte halyqaralyq aitys ótip jatty. Ony ótkiz dep tapsyrma bergen J.Týimebaev qoy, ótkizgen — oblystyng mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Núrbolat Ahmetjanov. «Altyn dombyramen» jaghalastyrmandar dep biz aityp jatyrmyz, «Núr Otan» eskertip jatyr. Múny qoya túryndar dep ministrlikke de qonyrau shalyndy.

— Agha, qazir aitysqa baylanysty zertteu-saualnama jýrgizip jatyrmyn, sonda saualnamagha kóbine qatysyp jatqandar jurnalister, ghalymdar, sayasatkerler. Óz oiy bar jandar. Solardyng kóbi maghan «men din aralasqannan keyin aitysty qaraudy qoydym» deydi. Sonau 2004 jyldardaghy «Jekpe-jek» aitystardy eske salady. Kórermenning osynday bir renishi bar. Diny aghymdardy osy aitystan tyi mýmkin be?
— Nege tyimasqa?! Ózining kәsiby odaghy bar, «Núr Otan» qoldap otyr, ministrlik bar, kimning qay baghytta jýrgenin bilemiz. Sony retteuge bolady ghoy. Aytys 4-5 jyl búryn diny aghymdy nasihattaugha ketip qalghan. Ony «Núr Otan» jaqsy týsindi. Bauyrjan Baybek «Núr Otan» partiyasyn basqaryp túrghan kezde meni shaqyryp alyp: «Biz osynday teris jolgha týsip bara jatqan aitysty ondaymyz, siz sәl shydanyz, biz aitysty arashalap alamyz», — dedi. Meni Astanagha shaqyryp alyp, shapan da jauyp, shyda-shyda dep aqyry sol diny baghyttardan ajyrattyq. Ketken aqyndar qazir ketip qaldy. Sol aghymnyng sonyna týskender qazir aitysta joq.
— Aytyskerlerding boyyndaghy erekshe bir qasiyet — súnghylalyq. Ol kóp adamdarda kezdese bermeydi. Sol súnghyla aqyndarymyzdyng jat aghymnyng jeteginde ketui óte ókinishti!
— Qazaq qoghamynda diny bólinu jýrip jatyr ghoy. Siriyagha da ketip jatyr, radikaldy aghymdardyng úyalary da ony kórip, bilip otyr. Bizding ÚQK bilip otyr. Qazaq qoghamy qanday bolsa, aitys ta sonday. Aytysker aqyndar arasynda da bar. Bireu radikaldy baghytta, bireu dúrys baghytta. Oghan ne isteuge bolady? Qogham onalsa, búl da ózinen-ózi onalady. Qazir qoghamda salafiylerdi anyqtap, tejeu jýrip jatyr ghoy, Elbasynyng ózi osylardy tyiyndar dep tapsyrma berdi. Osy qoghamda da tyiylsa, aitysta da tyiylady degen sóz.

Ómirsheng óner talay mәselege qozghau saldy

— Aytysta kóterilgen mәsele qoghamda qanshalyqty talqygha týsedi?
— Búl — ýlken mәsele. Aytystyng negizgi missiyasynyng ózi sol. Keyde menen osy aitys arqyly qanday mәseleni sheshtinder dep súraydy. Aytystyng mindeti mәseleni sheshu emes, mәseleni qong, qoghamnyng ortasyna oy tastau. Qysylghan kezde men mynanday mysaldar keltirem, mysaly, «Almaty aqshamy» gazeti aitystyng arqasynda shyghyp jatyr deymin. Kenesting kezinde «Vecherniy Almaty» deytin gazet shyghatyn, kezekke túryp alatynbyz. Sony aitystyng ýstinde «búl Almaty Alashtyng astanasynda nege qazaqsha keshki gazet shyqpaydy. Myna megapolisting mәselelerin qozghaytyn últtyq gazet nege joq?» dep aqyndar kóterdi. Sol aitysqa qatysyp otyrghan ortalyq partiya komiytetining iydeologiya bólimining mengerushisi Joldasbekov ornynan túryp: «búl dúrys kóterilip otyrghan mәsele, biz búl mәseleni qaraymyz, sheshemiz» dedi. Ýsh aidan keyin «Almaty aqshamy» degen jalpyúlttyq gazet shyqty. Mine naqty nәtiyje kerek bolsa. Ekinshi mysaldy aitayyn, ana jyly Semeyding Abay audanynda aitys ótkizdik. Oblys әkimi Saparbaev edi. Sosyn Semey men Qarauyldyng arasyndaghy jol nashar eken. Aqyndar «mynau jol qansha aitsa da týzelmeydi, búl Abaydyng jolyn týzeu «Abay jolyn» jazghannan qiyn boldy ghoy» dedi. Sosyn Saparbaev týregelip: «Men uәde beremin, joldy jóndep beremin», — dedi. Sosyn joldy jóndetip, jasap berdi. Búl — naqty nәrse. Ayta bersek kóp, biraq aitystyng negizgi mindeti ol emes. Biz ózi jap-jas memleketpiz, 25 jyl degen tarih ýshin qas qaghym sәt. 25 jylda búl memleketting mәseleleri sheshilmeydi. Biz on-solymyzdy endi tanyp jatqan últpyz. Qúndylyqtarymyzdy ornyna qoyyp, nening qadirin bilu kerek, neni kýstәnalau kerek, kóp qoy. Osy mәselelerdi izdep jatqan jas últtyng taghdyrynda neshe týrli qolbaylau mәseleler bar emes pe? Sonyng bәrin kózge shúqyp aityp, halyqqa kórsetip, pikir tughyzu — aitystyng mindeti.
Aytys 80-90 jyldary halyqtyng sanasyn oyatyp, tәuelsizdikke dayyndady. Endi qazir sol tәuelsizdikke qyzmet etip jatyr. Aytys óneri ne kórmey kele jatyr? Búl auyz әdebiyetining janry órkeniyet dәuirinde de damyp jatyr, arabtarda aitys ólip qaldy, týrikterde, nemisterde de ólip qaldy. Qazaqta ólmeydi, qayta órship kele jatyr. Nege? Sebebi búl qoghamgha paydaly qyzmet atqarady. Qayta tirilip aldy. Ony tiriltip bergen myna men. Aytpaymyn eshkimge, biraq ishim sezedi, osyny men qolgha alyp istemesem, tarih qoynauyna ketip edi ghoy. Negizgi sebep jogharydaghy tylsym әkep maghan qozghau salghyzdy. Býkil taghdyrymdy arnadym, aqyndyghymdy tastap, 1974 jyldan beri 43 jyl boldy osymen ainalysqanyma. Búl ómirsheng óner, halyqqa qyzmet etude.

— Aytystan keyin qoghamdyq pikir qanshalyqty zertteledi?

— Men oghan jauap bere almaymyn. Qazir neshe týrli instituttar bar emes pe, halyqtyng pikirin zerttep otyrghan, strategiyalyq zerttep otyrghan instituttar ainalysu kerek qoy. Bizding kýnin kóre almay otyrghan Odaq múnymen ainalysa almaydy. Bizding Odaqqa Darhan Mynbaydyng túsynda 1 ret 5 mln. tenge berildi. Odaq sol qarjygha mynau jinauly túrghan qyzyl kitap «Qazirgi aitys aqyndary» degen kitap shyghardyq. Sol jyly biz Qyzylordada bir ret, Tarazda bir ret aitystyng problemalaryn qarastyrghan respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizdik. Osymen ainalysatyn ghalymdardy alyp baryp, bayandamalar jasatyp, pikir almastyryp degendey. Odan basqa on ret aitys turaly treningter ótkizdik. Aqyndardy ýiretu kerek, oqytu kerek. Ólenning úiqasynan bastap, sayasy kózqarasyna deyin ýiretu, jetildiru kerek. Bizde 84 jyldan bergi aitystardyng viydeosy bar, sony kórsetip qoyyp, kemshiligi qaysy, jetistigi qaysy, oqytamyz. Áytpese aspannan aqyn salbyrap týspeydi ghoy. Olardy tәrbiyelep, úshtap, birimen-birin aitystyru kerek.

Múhtar men Bolatbekting jekpe-jegin qayta jasaymyz

— Kórermendi bylay qoyynyz, aitys-kerlerding ózderining qazylargha kónili tolmaydy. Renjip jatady. Qoghamnyng býgingi qazysy qanday bolu kerek? Almatyda ótken «Altyn dombyra» aitysyna eki ret qatystym. Byltyr Aspanbek jenip alghanda dәl biylghyday narazylyq bolghan joq. Halyqtyng ózi Aspanbek alghanyna quanyp, sahnagha deyin shyghyp ketti. Songhy «Altyn dombyrada» kerisinshe bolady. Qazylyq etken aitysker aqyndardan keybir әriptesterim baryp pikir súraghanda, mýldem jauap bermey, «anadan súra, sol biledi barlyghyn» dep ózgege siltegender boldy.

— Maghan kim qazy boldy degennen góri, kim qazy bolmady degen súraqqa jauap beru onay. Qazaq ónerin, sózin úghatyn mýiizi qaraghayday azamattardy qazylyqqa kirgizip kelemin. Qazir biz «әdil» degen sózdi alyp tastaghanbyz. Qazy dep qana aitamyz. Aytystyng kýrdeli problemalarynyng biri bolyp túr. Aytystan, bayqap otyrsan, jazba aqyndardy kórmeysin. Al qazy qylsan, jetip keledi. Aqyn degen ólenning jaratyluyn kóru kerek qoy. On ball berip jatqanda, taqsyrlarynyng aituymen segiz degen bagha beretinder bar. Qazylardyng arasynda aitysty zerttegen ghalymdar myqty edi: Myrzabek Dýisenov, Mýslim Bazarbaev, Raqmanqúl Berdibaev, Túrsynbek Kәkishev, Rymghaly Núrghali. Al songhy «Altyn dombyragha» baylanysty súraqqa qysqasha ghana jauap bereyin. Men Múhtar men Bolatbekting aitysyn qayta jasaymyn. Jekpe-jek aitys bolady. Ekeui de súrapyl aqyn. Keshe Bolatbek alyp ketse, Múhtar almady dep shulaytyndar shyghatyn edi. Halyqtyng pikiri songhy pikir emes. Aytystyng ýstinde qanday kýrdeli oilar aityldy, qanday mәseleler kóterildi, qanday kórkem obrazdar jasaldy degennen góri «mynanyng bәigesin kim alyp ketti» degen mәsele halyqty qatty alandatady.

— Súhbatynyzgha raqmet!

Súhbattasqan —Bauyrjan Karipov

"Qazaqstan Zaman" gazeti