Osy ataumen atalatyn kәsiporyn auyldyng jerin ýptep, bankke kepilge qoyyp, milliardtaghan tenge nesie aqshany qaltalaryna basyp, ózim-qayym joghalghanyn osyghan deyin de jazghan edik. Auyldaghy onsyz da túrmysy júpyny túrghyndarynyng paygha alghan jerlerin «jambastaryna» basyp, múrttary maylanghan bogviylikterding búl asyra silteulerine eshkim toqtau sala alar emes.

Ádildikting jarshysy – zang da tal týste paylarynan airylghan ýleskerler jaghynda emes. Aldynda birde auyldyqtargha «býirekteri» búrsa, endi tipten  aidy aspangha biraq shygharghan «Bogviy» kәsipornynyng soyylyn soghyp ketti. «Býiregi búrdy», «soyylyn soqty» dep jatqanymyz sottyng zang tilinde  birde ýleskerlerding esebine, endi birde qarama-qarsy taraptyng paydasyna sheshim shygharghany ghoy. Sonda zar qaqsaghan auyl adamdaryna kim arasha týsedi eken?!

Búl әste jauaby tabylmay, kýrmeui sheshilmey, arty siyrqúiymshaqtanghan   mәsele bolyp túr. Biz sóz etip otyrghan Zerendi audanyna qarasty Shaghalaly, Jamantúz, Jeltau auyldarynyng 367 túrghyny tórt jyldan beri sottan-sotqa jýginip, tózimderi әbden tausylghan siyaqty. Endi osydan ondaghan jyldar búryn marqúm bolsa da, olardyng attaryna jalghan senimhat alyp, kepilge qoyylghan jerding ýlesker iyeleri, yaghni, «óliler»  «Bogviydi» sotqa bermekshi.

Bәlkim, «óliler sotqa beredi» degen meni aljasyp otyr dep oilarsyzdar. Joq, olay emes. Janaghy «marqúmdardyn» atynan olardyng múragerleri beremiz dep otyr. Nege deseniz, auyldyng tiri túrghyndary tórt jyldan beri әdildik taba alar emes. Mýmkin, zang jәne sot oryndary «ólilerge» shyndyqtyng betin ashyp berer?! Áruaqtardy syilap, olargha «tiyesili» jerdi bankting qúrsauynan bosatar. Sebebi, «Bogviy» basqanyng jerin kepilge qoyghan kezde  búl әruaqtar bayaghyda marqúm bolyp ketken edi. Olardyng qarasy da az emes. Jogharyda atalghan ýsh auyldan osy shuly oqighagha deyin o dýniyelik bolghandar sany jiyrmadan asady eken.

Shynynda, bogviylikterdi sotqa berse  «әruaqtar» әdildikke jete ala ma? Jer basyp tiri jýrgenderge anaday әlimjettik jasasa, «ólilerge» qanday qysastyq jasalady eken. Kóreyik, artyn baghayyq. Oilanar, әdil sheshim shygharar...

Al endi osy dauly oqigha jayly sheginis jasap kórelikshi. «Atyng shyqpasa jer órte» demekshi, eldi shulatqan «Bogvy Agro» jauapkershiligi shekteuli seriktestiginde barlyghy 603 jeke túlgha qatysushy bolghan eken. Onyng 367-si janaghy ýsh auyldyng túrghyndary bolyp tabylady. Sóitip, songhylarynyng shartty jer ýlesteri 6851,1 gektardy qúraydy.

Bir ókinishtisi, osynsha jer telimin iyelengen «Bogvy Agro» seriktestigi ózining jarghylyq kapitalynda auyl túrghyndarynyng jer ýlesterin bar-joghy 55 myng 650 tengege ghana baghalaghan bolyp shyqty. Sonymen, atalghan kәsiporynnyng jarghylyq kapitalyndaghy  búl ýles 9,2 payyzben baghalansa, al, seriktestik basshysy V.Bogdanesting ýlesi 90,7 payyz etip kórsetiledi. Oghan qosa, V.Bogdanes ózining jer payyzyn seriktestik jarghysyna mýlde engizbegen. Búl atalghan seriktestikting barlyq jer telimi pay iyeleri men jeke túlghalargha tiyesili ekenin angharamyz.

Auyl túrghyndaryn aldaghan «Bogviy» ýleskerler jerin bar-joghy 55 myng tengege baghalasa da, bankke kepilge qoyyp, nesie alu kezinde búl ýles jerding qúny qalaysha milliardtaghan tengege biraq sharyqtady eken deysin. Qúityrqylyqtyng da, auyldyqtardy bopsalaudyng da astary qanday ekenin osyndan-aq kóruge bolady.

Ýleskerlerdi jabyrqatqan jaghday qansha jyldan beri óz paylaryna jylyna bir qap ún alatyndyghy edi. Bir jaghynan, auyldyng bar jerin jambasyna basyp alsa da, júmysshylargha jarytyp jalaqy tólemey, elding әleumettik  jaghdayyna kóz qiyghyn salmaghany ókinishti-aq. Tipti, qystyng qytymyrayazdy, borandy kýnderinde joldy tazalaudyng ózin úmytqan.

Mine, «Dayrabaydyng kók siyrynyng dauy» da osy tústa qylang berdi. Jer ýlesi iyeleri osylay atalghan seriktestik qúramynan shyghugha aryz berdi.

Sóitse, atalghan auyl túrghyndarynyng jer ýlesteri tolyghymen olardyng kelisiminsiz  bankke kepildikke qoyylghan bolyp shyqty. Zangha jýginsek, múnday jer kepildigi turaly mәsele qatysushylardyng jalpy jinalysynda sheshiluge tiyis eken. Al, auyl túrghyndary onday jinalystyng ótkeninen habarsyz. Múnday basqosudyng bolmaghanyn aitady.

Kerisinshe, seriktestikting 2008 jylghy 25 shildedegi jinalysy hattamasymen payshylar atynan S.IY.Jelavskaya degenge senimhat berilip, bankke jer telimderin qoIY kezinde sol ýleskerlerdin  mýddelerin úsynghany anyqtaldy. Bir atap óterligi, keyin búl mәsele sotta qaralghanda S.IY.Jelavskayanyng senimhatty qanday notariustan alghany dәiek tappady. Búl sottyng súrauy boyynsha  Burabay audanynyn  memlekettik múraghaty bergen jauapta da basy ashylyp aitylady.

Seriktestikting jalpy jinalysy qatysushylardy on bes kýn búryn baspasóz arqyly habardar etkennen keyin  ghana ótkizilui tiyis. Shynynda, seriktestik onday habarlandyrudy «Akmolinskaya pravda» gazetining 2008 jylghy 10 shildedegi №86 sanynda jariyalaghan. Biraq, aryzdanushy tarap jalpy jinalystyn  ótkizilu uaqyty da óreskel búzylghanyn aityp otyr. Qarapayym adamdardyng qúqyghyn ayaqqa taptaghan jalpy jinalys habarlandyru shyqqannan keyin on tórtinshi kýni ótkizilgenin de nazargha aludy súrapty jer iyeleri.

Jalpy jinalysta jerdi kepildikke qoi mәselesi qaralghanda qatysushylardyng birauyzdan sheshimi shygharyluy tiyis. Jaraydy, jinalys payshylardyn  qatysuynsyz ótsin-aq delik, biraq onyng sheshimimen júrtty habardar etuge tiyis edi ghoy. Búl jayynda olar arada birneshe jyl ótkesin ghana bilip otyr.

Sóitip, jer iyeleri 2013 jyldyng 24 shildesinde  jergilikti qarjy polisiyasyna aryz týsiredi. Biraq, qúqyq qorghau organy  búl oqighanyng astarynda azamattyq-qúqyqtyq dau-damay bar degendi jeleu etip, «Bogviydin» basshylaryna qylmystyq is qozghaudan bas tartady.

Al, Aqmola oblysy prokurorynyng orynbasary Marat Maghjanov qylmystyq is qozghau turaly atalghan materialdy qaray kelip, qarjy polisiyasynyng qaulysyn ózgertuge jәne qylmystyq is qozghaugha sheshim shygharady. Búl sheshimde «Bogvy Agro» seriktestigining lauazymdy túlghalary tarapynan alayaqtyq fakti oryn alyp otyrghany da joqqa shygharylmaydy.

Aqyry, japa shekken auyl ýleskerleri sotqa aryz týsirdi. Aqmola oblystyq mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq sotynyng 2014 jylghy 30 qantarynda shygharghan sheshimine ýnilip kóreyikshi.

Sot prosesinde  jauapker seriktestik ókilderi bas kórsetpese de, sot seriktestikting 2008 jylghy 25 shildedegi jalpy jinalysynyng zang talabymen ótkendigi jóninde qauly shygharady.

Bir qyzyghy, aryzdanushylar osy joly seriktestikting basty qojayyny V.Bogdanesting 2010 jyly bankke kepilge qoyylghan jer telimderine nesie jelisi merzimin úzartyp, zayymshynyng óz mindettemelerin oryndamaghan jaghdayda qarjy mekemesi atalghan jerdi sot sheshiminsiz satugha rúqsat beretin kelisim-shart jasasu jónindegi jalpy jinalys hattamasynyn  zandylyghyn da atap kórsetken edi. Ókinishtisi sol, bankting «Bogviydin» úsynysyn qabyl alyp, qosymsha  kelisim-shart jasaghany anyqtaldy. Sonda bank nege atalghan seriktestikke osynsha emeuirin tanytyp, býiregi búra tartty eken deysin.

Ony aitasyz, V.Bogdanes osy oqighadan eki jyl ótkende, yaghni, 2012 jyldyng 2 qazanynda «Bogvy Agronyn» bank aldyndaghy bar qaryzyn «Aqjar-Nan» degen seriktestikke beru jóninde bankpen qosymsha kelisimge otyrghany da belgili boldy. Sonymen, atalghan sot songhy kelisim-sharttargha negiz bolghan jalpy jinalys  sheshimderin negizsiz dep tapty.

Arada tórt ay ótkende búl is Aqmola oblystyq sotynyng apellyasiyalyq sot alqasynda qaraldy. Búl joly ýleskerlerding atynan senimhat negizinde әreket etken S.Jelavskayanyng qaraketi de aighaqtarmen rastalmaghany dәlel retinde úsynyldy. Bank te S.Jelavskayanyng әlgindey senimhaty men ýleskerlerding jazbasha kelisimining bar-joghyn dәleldey almady. Sottyng búl satysy isting paydasyn ýleskerler jaghyna sheshti.

Órmekshining torynday әbden shiyrlanghan búl is 2014 jyldyng 4 jeltoqsanynda oblystyq sottyng kassasiyalyq  alqasynda qayta qaralyp, aldynghy sot sheshimi ózgerissiz qaldyryldy.

Osymen búl oqighanyng songhy nýktesi qoyyldy dep oilaghamyz. Olay emes eken. «Halyq bank» Jogharghy sotqa quynu aryzyn joldady. Bir qyzyghy, Jogharghy sot tómendegi birneshe satyda qaralyp, shygharylghan sheshimderdi ózgertip, 2015 jyldyng 15 shildesindegi óz qaulysymen  Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyq prosessualdyq kodeksining 387 babynyng 3 bólimine sәikes qadaghalau tәrtibine engen sot aktileri materialdyq, ne prosessualdyq qúqyq normalary búzylghan jaghdayda qayta qaralugha jatady degen tújyrymgha keldi. Jogharghy sotqa osynshalyqty sottyng birneshe satysynda qaralghan sheshimdi búzugha ne týrtki boldy degenge kelsek, tómengi sot satylarynda kepilge qoyylatyn mýlik kólemine qatysty jaghday tekserilmegen delinedi. Ýleskerler atynan  seriktestikting jalpy jinalysyna qatysqan S.Jelavskayanyng da senimhat aluy turaly notarius derekteri zerttelmegen. Búl is jaghdayyn birjaqty baghalaugha әkeledi. Sondyqtan, janadan qaraugha sheshim shygharylghany aitylady.

***

Ýleskerler ýshin biylghy jyldyng basy taghy sotqa jýginumen bastau aldy. Biraq, Aqmola oblystyq sotynyng azamattyq ister jónindegi sot alqasy aryzdanushylardyng ótinishin qanaghattandyrghan joq.  Onyng aldynda el Preziydentinen bastap, barlyq zang organdaryna jazbasha shaghymdanghan edi. Esh nәtiyjesi joq. Endi olar  ondaghan jyl búryn, búl dauly oqigha әli tuyndamaghan kezde «qaytys bolghan» ýleskerler atynan sotqa aryzdanbaqshy. Desek te, tirilerding qúqyghy ayaqqa taptalghanda, «ólilerge» qúrmet kórsetedi deu qiyn.  Olay bolsa, sottyng «ólilerdin» qúqyghyn qaraghan sheshimin kýteyik!..

Baqyt Smaghúl, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz