Aqpannyng 22-i men 24-i kýnderi Núrmúhan Jantórin atyndaghy Manghystau oblystyq muzykalyq drama teatrynda últ kósemi Álihan Bókeyhanovqa arnalghan “Amanat” atty piesa qoyylmaq. Jana qoyylymnyng aldynda dramaturgiyagha alghashqy qadamyn jasaghan akter Nartay Saudanbekúlyn az-kem әngimege tartqan edik. 

– Nege birden Álihan Bókeyhanov turaly piesa jazdynyz? Asa iri memleketshil kóshbasshy, taghdyry auyr túlghany sahnalaugha jýreksinbediniz be?
– "Amanatqa" deyin “Shemen” atty drama jazgham. Shoqan Uәlihanovqa arnaghan osy tyrnaqaldy piesamdy alghash oqyghandardyng ishinde talghamy biyik rejisser, Manghystau oblystyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi, «Tarlan» syilyghynyng iyegeri Gýlsina Miyrghaliyeva da boldy. Gýlsina piesagha qatty qyzyqty. Tipti “saxnalaymyn” dep te aityp qaldy. Biraq bir jaghdaylarmen onysy iske aspady. Alayda jazu stiylimdi únatqan Gýlsina maghan “Bes arys” turaly piesa jazugha úsynys tastady. Oilana kele, bas tarttym. “Bes arystyn” әrqaysysy bir piesa túrmaq, ondaghan romangha layyqty túlghalar. Olardy qalay bir jarym saghattyq dýniyege syidyram? Búl Á.Bókeyxanovtyng 150 jyldyq mereytoyy kirip jatqan shaq. “yNESKO kóleminde atalyp ótiledi” degen qúlaqqaghys tastalghan. Belgili akter Nýrken Óteuilov “Álixan Bókeyhanov turaly piesa jazshy, ony men oinayyn, sebebi últ kósemi turaly esh piesa joq” dedi. Gýlsinanyng ótinishi de sanamnyng bir búryshynda búghyp jatyr. Sodan, nartәuekel dep, bir Allagha siynyp, bastap kettim. Álihantanushy Súltanhan Aqqúlyna jolyghyp, últ kósemi turaly 6 tomdyq jinaq aldym. Sodan eki ay boyy material jinap, últ kósemin oqyp, tanumen boldym. Keyinnen bayqadym, aqparatty artyq jinau jazuyma kedergi keltirdi. Esesine, taghy bir piesa jazatynday mәlimetim bar. Al “asa iri últ kósemin sahnalaugha jýreksinbediniz be?” degen súraqqa aitarym, Álihan Bókeyhanovty keyipker retinde suretteuden qoryqqanym ras. Biraq osynday túlghany jay jazushy emes, akterdyng jazghany erekshe bolar dep sheshtim. Sebebi, saxna kórinisin jazbas búryn ony aldymen ózim oinap alam. Búl bir keremet izdenisti shygharmashylyq boldy. Bir jaghynan piesa jazyp otyrsam, ekinshi jaghynan rólide oinap, obraz izdeumen jýrdim. 
– Sizdi júrt teatr jәne kino әrtisi dep biledi. Akterlyqtan dramaturgiyagha kónil bóluinizding sebebi nede?
– Jalpy, dramaturgiya jazba ónerining eng kýrdeli janry. Bizde, qazaqta poeziya jaqsy damyghan. Proza da jaman emes. Publisistika da óz ornynda. Zamanyna qaray búl janrlar shama-sharqynsha qúbylyp, kóshke ilesip keledi. Al kәsiby akter retinde aitarym, dramaturgiya turaly jyly pikir aitu qiyn. Dúrys týsininizder. Bizde “jana drama” joq dese de bolady. Shiyrshyq atqan, oqigha jelisi ýdegen ýstine ýdey týsip, akterdy “jútyp jiberetin”, eng bastysy kórermendi baurap alatyn dýnie joqtyng qasy. “Mýlde joq” dep qu shóppen auyzdy sýrte beru de jaramas. Rahymjan Otarbaev, Dulat Isabekov aghalarymyz әli de jazyp, bererin berip-aq keledi. Degenmen, onyng ózi azdyq etedi. Taghy bir ashy shyndyq ol — teatrlar “tapsyryspen” spektakli qoyatyn “dertke” shaldyqty. Teatrgha esh qatysy joq, typ-tynysh jýrgen bir kókemiz kýnderding kýni aspandaghy aidy alghanday, piesa jazyp әkeledi. Oghan deyin ol birli-ekili esse әlde, maqala jazghan da shyghar. Biraq, piesa jazu onay úryp alatyn nәrse emes qoy. Kósheden qosylghan sonday avtorlardyng shalajansar dýniyelerin teatrlar talapaylap alyp, sahnalap jýr. Jetiskeninen qoymaytyny anyq. Kóbinese, onday dýniyeler “tóbeden” búiryq bolyp týsedi. Nemese avtory bir “avtoriytet”. Bәlkim, deputat, odan qalsa, biznesmen. Álde taghy basqasy. Osy mәseleni «Teatr qayratkerleri odaghynyn» kezekti jiynynda Tóleubek atty akter jigit ashyna aitty. “Qashanghy arzanqol, dýmshe dýniyelerdi oinay beremiz? Sharshadyq! Tózimimiz tausyldy! Kómektesinizder!!!” dedi. Akter retinde ózim de birli-ekili sonday jaghdayda boldym. Yaghni, saxna zandylyghyn bilmey, qútty bir keremet tuyndy jazghanday tómengi synypqa arnalghan “sketchterin” kóterip jetetinderding jazbasyn adam tanyitynday týzegenbiz. Jetiskennen týzep, kýzemedik sony. Ózimiz oinaytyn bolghan son, amalsyz ózgertip, týzettik. Mine, sonday sәtterde ózimning tәp-tәuir jaza alatynymdy týsindim. Sosyn, qoryqpay biraz piesalardy audaryp kórdim. Osynday jaghdaylar dramaturgiyagha keluimdi jedeldetti. “Jedeldetti” deytinim týbi búl salagha keler edim. Tek ózim bolyp, piesa jazugha jýregim daualamay jýrdi. Onyng sәtin Alla ynghaylap qoyghan eken. Júmyssyz qaldym. Tәp-tәuir qyzmet etip, ortagha sinip, әjeptәuir rólider oinap, key rejisserlerge piesa “kýzeuden” qolghabys etip kele jatqan meni jyly ornym — Q.Quanyshbaev teatrynan esh sebepsiz Talghat Temenov agham shygharyp tastady. Aryzdanyp qudalanbadym. Aldyna baryp, jalynbadym. Bosaghan ornyma “sәbiz eksin” dep kete berdim. Sodan, qansha uaqyt bos jatugha bolady? Ishim tolghan sher. Ony shygharu qajet. Kýndiz-týni ýiden shyqpay jatyp alyp, “Shemen” atty psixologiyalyq drama jazdym. Akter, rejisser, aqyn-jazushy jigitterdi jinap, oqyp bergen edim, jaqsy baghalady. Eger Talghat Temenov aghamyz meni sebepsiz júmystan shygharyp jibermese, “Shemen” men “Amanatty” jazar ma edim? Dramaturgiyagha qadam jasar ma edim? Osyny oilasam, T.Temenovke shapan japqym kelip túrady. 
– Byltyrghy Á.Bókeyhanovtyng 150 jyldyq mereytoyynda rejisser Ersayyn Tóleubaydyng piesasy sahnagha shyqty. Osy piesadan siz jazghan qoyylymnyng nendey aiyrmashylyghy bar? Janashyldyq kórsete aldynyz ba?
– Ersayyn (Tóleubay) aghamyzdyng piesasyn estigenim bolmasa, әzirge kórmegen edim. Sondyqtan ol turaly eshtene aita almaymyn. Últ túlghasyna bir piesa jetedi degen týsinik bolmauy kerek. Keninen alyp qarasaq, Qazaqstan tәuelsizdigining negizin qalaghan Alash ýkimetining kósemi Álihan Bókeyhanov turaly 25 jylda bar-joghy eki piesanyng jazyluy azamattyghymyzgha syn! Ózim piesany jana kózqaraspen jazdym. Biz ótkenimizdi sovettik idiologiyadan tazartuymyz kerek. 
– Jogharydaghy bir sózinizde piesa jazushylar kóbeyip ketti dediniz. Onyng sebebi nede? Álde drama jazu tabys kózi me?
– Teatrgha qatysy joqtardyng erikkennen piesa jazuy “toyyp sekirudin” kebi. Qaltasynda aqshasy, ataq-mansaby bar jandardyng ermegi. Al óz basym “Shemen” men “Amanatqa” bir tiyn qalamaqy algham joq. Óz erik-jigerimmen, jan dýniyemning qalauymen jazyp shyqtym. Piesa jazyp jan baghu órkeniyeti týzu elde mýmkin shyghar. Al Qazaqstanda ashtan ólip qalasyn. 
– Qoyylymdy ózi jazyp, ózi rejisser bolyp, ózi basty rólde oinap jýrgender barshylyq. “Amanatta” Álihan Bókeyhanovtyng rólin nege óziniz oinamadynyz?
– Áriyne, oinaghym keledi. Alayda ózime syn kózben qaraymyn. Búl Álekendi somday almaymyn degen qorqynysh emes. Jasym sәikes kelmeydi. Álekeng atylyp ketkende jetpis jastan asqan edi. Men qazir qyryqtamyn. Eluden asqan akterding oinaghany anaghúrlym әserli bolyp shygha ma dep tartynshaqtaymyn. 
– Teatr sahnasynda akter retinde óz rólinizdi taba aldynyz ba?
– Akter retinde óz rólimdi taba almadym. Qúday biledi, sony taba almay ótip te ketetin shygharmyn. Baqytty akterlar bar. Nýrken (Óteuilov) siyaqty. Gamletti, Abaydy, Don Juandy taghy da basqalaryn oinady. Ózimdi baqytsyzdar sanatyna qospaymyn. Biraq jolym Nýrkenderdiki siyaqty bolmady. Dónkiygen boyyma (1 metr 95 sm) qarap, bir tipti handar, batyrlar siyaqty rólderdi bere beredi. Shamam kelgenshe, solardan qashyp, qalaghan rólderimde oinaugha tyrystym. Odan baghym sonshalyqty janbady. Aldymyzdy boljay almaymyz. Mýmkindik bolsa, arman-qiyalymdaghy oinaytyn rólder jetedi. Sonyng biri – osy Álihan Bókeyhanovty oinau. Bәlkim, sonda óz rólimdi tauyp, akter baqytyna bólenermin. 
– “Amanat” nege Astana, Almaty ne Shymkentte emes, Aqtauda qoyylyp jatyr?
– Negizi “Amanat” byltyr, jazylghan jyly qoyyluy kerek edi. Yaghni, babamyzdyng 150 jyldyghynda. Amal ne, últ kósemi Bókeyxanovtyng mereytoyy jetim qyzdyng toyynday júpyny ótti. Jazghanymdy eki-ýsh teatrgha úsynyp ta kórdim. Eshqaysysy selt etpedi. “Nartay Saudanbekúly? Kim ol?” degen shyghar. Meyli. Ókpem joq. Al Aqtau qalasynda qoyyluynyng sebebi — teatr basshylyghy men újymy janashyldyqqa qúmar. Ýnemi izdenis ýstinde jýredi. Batyl, batyrlyghy jәne bar. Bizding buyn. Ýndes qalamger. Shygharmalyq erkindikti qadirleytin, izdenisti serik etkender. Bar sebebi osy. 
– Ángimenizge raqmet. Isinizge sәttilik!

Súhbatty jýrgizgen Ruslan ERBOTA

Týp-núsqadaghy taqyryp: "Álihan Bókeyhanov turaly 25 jylda bir piesa jazylghan joq"

"Jas Alash" gazeti