Imanghaly Tasmaghmbetovtyn  Resey Federasiyasyna tótenshe jәne ókiletti elshi qyzmetine attanuy baspasóz ben әleumettik jeli lerding kesheli bergi taqyrybyna ainaldy.  Taqyrypqa ainaluynyng basty sebebi – Tasmaghambetovtyng asa tanymaldylyghynda ghana emes, taghayyndaudyng tosyndyghynda  bolsa kerek. Ras, búl el ishi, tipti, biyliktegi aq jaghalylardyng ortasy kýtpegen taghayyndau boldy. Óitkeni, Saghyntaev Ýkimetindegi әleumettik mәselelermen shúghyldanatyn viyse-premierding atqarugha tiyis sharuasy shash etekten-di. Onyng ýstine atqarushy biyliktegi búl sala kópten beri Tasmaghambetov siyaqty isker basshyny, isker bolghanda el mýddesin kóbirek eskeretin basshy-túlghany kýtip qalghan-dy. Atalghan salada qordalanghan mәselenin  de úshy-qiyryna jetu qiyndap ketken. Sonyng biri, mysaly, últtyq iydeologiya júmysy edi. Últtyq iydeologiya degendi últtyng maqsat-múratyn mansúqtau, qazaqty qatardan qaldyra túru dep týsinetin iydeologtar «it basyna irkitti tógip-aq» keldi. Kóshe tilimen aitqanda, kartopty jaruday-aq jardy. Sonyng biri, mәselenki, «Últ birligi» doktrinasy bolsa, biri «ýsh túghyrly til», «qazaq kóshin toqtatu», «Ontýstik Qazaqstan oblysynda tabighy ósimdi shekteu», qazaqstandyq BAQ basshylyghyna reseylikterdi qonjitu, t.b. bolyp jalghasyp kete beredi. Mine, osynyng bәrin Saghyntaev pen Tasmaghambetov tandemi dúrys jolgha qoyady, retke keltiredi, tigisin jatqyzady dep kýtildi. Áriyne, atalghan jayttardy Baqytjan Ábdirúly jayyna qaldyryp,  jaybaraqat qarap otyrady dey almaymyz, biraq, Premier-ministrge endi eks-viyse-premierding aqyl-kenesi, erik-jigeri, sheshimpazdyghy jetpey túratyn bolady.

Jә, delik. Ilkiden beri belgili, biz sekildi jazu-syzudyng ainalasyndaghy aghayyn bylay túrypty, qarapayym el ishi Preziydent Nazarbaevtyng Imanghaly Núrghaliyúlyn qaydaghy qiyngha salatynyn jaqsy biledi. Búl rette Tasmaghambetovty  Nazarbaevtyng  desanty dersiz.

1999 - 2000 jyldary Tasmaghambetov  Atyrau oblysynyng basshysy qyzmetine taghayyndaldy. Ol kezde Atyrau qalasy – zamanauy iygiliktterden shet qalghan, eskirip-tozghan, qúlazyghan shaghyn qalashyq-túghyn. Qalanyng sondaghy kelbetin kórgen adam ony Qazaqstandaghy eng bay oblystyn, Qazaqstan ekonomikasyna qan jýgirtip túrghan oblystyng ortalyghy dep әste oilay almas edi. IYmekeng bardy da aldymen qalanyng tazalyghyn qolgha aldy. Búryndary «Ýishik» dep atalghan Atyrau kóshedegi ýiindilerden arylyp, ajaryn ashty. Qanday alpauytpen bolsa da tabandasyp sóilese alatyn Tasmaghambetov Atyraudaghy ken oryndaryna tas kenedey jabysyp, «qara altyndy» qúlash-qúlash qúbyrlarmen qorqyratyp soryp jatqan Batystyq investorlardy iyip әkelip oblystyng әleumettik túrmysyn jaqsartugha júmyldyrdy. Qatarynan birqansha memorandumdargha qol qoyghyzyp, Qazaqstan ekonomikasynyng aldyndaghy jauapkershiligin kýsheytti. Osy jәne ózge de sharuany pәrmendi týrde qolgha ala bastaghan   isker әkem tap sol kezde Eloradagha shúghyl shaqyryldy.

Tasmaghambetovtyng tanday qaqtyrghan taghy bir qyzmeti Almaty qalasynyng әkimdigin basqarghan jyldary boldy. Búnda da IYmekeng júmysty qalanyng tazalyghynan bastady. Hrapunovtyng kezinde «Makar ataydyng mal qorasyna» úqsap әbden ybyrsyghan, sasyghan, qolansa iyisi qolqandy qabatyn Almaty ainaldyrghan birer jyldyng sheginde ilgeridegi «gýl qala, arman qala» qalpyn qayta tapty. Jolayryqtary kóptep salyndy. Kósheler kólikterding keptelisinen aryla bastady. Almaty júrt qyzyghatyn, turister tamsanatyn, últtyq boyau naqyshyn әigiley týsken, mәdeniyeti ozyq jandardyng qalasy  bolyp qaytadan týlep, qaytadan jaynap shygha keldi. Sóitkende... Shanyraq, Baqay dauy tútandy... «Sol dau qaydan shyqty, nege solay boldy?» dep  erkin bir súhbattyng sәtinde súraq qoyghan osy joldardyng avtoryna bizding býgingi keyipkerimiz: «Mening elge jaulyq oilau ýsh úiyqtasam týsime kire me? Álgi audandarda jer asty gaz qúbyry ótip jatqan nysandardyng ýstine, topyraghy bos, qúlamaly, susymaly jerlerge ýy salyp alghandar bar. Sol adamdar tyng jerge kóshsin nemese әkimshilik úsynghan pәterlerge baryp ornalassyn dedik» dep jauap berdi. Ázirge, Shanyraq, Baqay dýrbelenine kópshilik Tasmaghambetovty kinәli sanaydy. Óitkeni  búl da bizdegi memlekettik qúpiyalardyng biri retinde «qúlpyn ashyp», qúryq boylatugha  bolmaytyn oqigha.  Sondyqtan biz «ýilerdi kýrep tastaugha saqaday-saylanyp shyqqan traktorlar, ýy búzghyshtar –  Tasmaghambetovtyng erkinen tys kýshterge úqsaydy» deytin boljammen ghana shektele túramyz.

Almatydan Astanagha auysqan Imanghaly Núrghaliyúly «Sitiy-mitiydin» siqymen kýn keshken, turasyna kóshsek, qay elding qalasy ekendigi belgisiz Elordagha últ ruhyn sinirip baqty. Qalagha qazaqy kelbet darytty. Tasmaghambetovtyng túsynda BAQ-ta jariya bolmaghanymen statistikalyq mәlimetterden kórinip qalghan bir derekke sýiensek, Astana qalasynda jergilikti últtyng jan sany eselep artty. Ol uaqyt Qazaqstan halqynyng sany "anyqtalmay" Aq Ordany әuirege salyp jatqan kez. Esterinizde shyghar, 2009 jylghy sanaqtyng qortyndysy 2010 jyldyng ayaghynda әreng jariyalanyp edi ghoy. Nege deseniz, biylik qazaqtyng qarap jýrmey kóbeyip ketkeninen shoshynyp, sony bireu-mireu estip qoymasyn dep qatty abyrjyp otyrdy. Sonday abyrjuly tústa Tasmaghambetovtyng Elordagha qazaqty qapatatyp jibergeni «súmdyq» is edi. Onyng ýstine kezekti qarjy daghdarysynyng qara qúiyny soghyp, Astanadaghy qúrylys oryndary qanyrap, kerik moyyn krandardyng túmsyghy әuelep qalghan. Tasmaghambetov sol kerik moyyn krandardy júmysqa saldy. Qala túrmysy ózining qúrylysqa beyim qalpyna oraldy. Sóitkende qala әkimi bir kýnning ishinde Qorghanys salasyna ketti...

Qorghanys salasynyng tirligin týzep, Ýkimetke, ózining jany sýiip әri qúlshyna isteytin sharuasyna kirisken IYmekeng aqyrynda RF elshiligine attandy. Taghy da qiyngha, qiyangha ketti. Nege deseniz, qazir Resey jan-jaghyna qoqan-loqqy jasap, agressiyalyq qimyldargha oilanbay baratyn, mazasyz, tynshsyz, tiymsyz elge ainalyp barady. Ukrainadaghy separatisterdi qoldap soghys ashyp otyr. Qyrymdy tartyp aldy. Gýrji eline tarpa bassalugha dayyn. Kavkazdy uysynan shygharmaudyng bar әreketine dayyn. Batys elderimen arasy suynyp ketti. Resey әskeri  Siriyadaghy qan qasaptyng ortasynda jýr. Týrkiyamen de ilinisip qalady. Resey sayasatkerleri qay-qashannan beri qazaq jerin jyrymdap әketuding josparyn aityp, sarnap otyrady. Sol sarnauyqtardyng qatary keyingi jyldary mýlde kóbeyip barady. Kóbeyip, órshelenip barady. Sonday elge kәtepti qara narday  IYmekeng ýlken missiyamen attandy. «Eldestirmek – elshiden» degen dana babalarymyz. «Elshilik qyzmet ayaqtalghan kezde soghys bastalady» deydi býgingi Batys sayasatkerleri. Bizding qazirgi jaghdayymyzda Reseymen eldik, elshilik qarym-qatynastyng qauipsiz jaghy qamtamasyz etile túruy tiyis. Qalghanyn, kemelimizge kelip, keneremiz tasyghan kýnderde kóre jatarmyz...

Jasyratyny joq, Tasmaghambetovtyng Ata zanymyzgha taghy da ózgeris enip, biylik bólinisi talqygha týsken almaghayyp tústa Reseyge elshilik qyzmetke attanuy – elden alastatyluy dep jatqandar da bar. «Alastatylu»  - auyr sóz. Sypayylap aitsaq, Tasmaghambetovtyng elden qol ýze túruyna, elden alshaq jýre túruyna Nazarbaevty ainalasyndaghy qarjylyq toptar men sayasy kýshter mәjbýr etkenge úqsaydy. Sebebi, Tasmaghambetov – óte harizmatikalyq túlgha. Onyng ótkir sózi,shalt qimyly, turashyl  is-әreketi birden kózge týsip  jatady. Sondyqtan da biylikte onyng baqtalastary men bәsekelesteri  az bolmasa kerek. Ótkende mysaly jap-jas basymen Aysúltan Rahatúly Nazarbaev jasy alpysty alghan aghasyn, qala berdi atasynyng eng senimdi serigin – Tasmaghambetovty esh shimirikpesten «halyq jauy» dep atady! Taghy bir «halyq jauy» - Ádilbek Jaqsybekov Preziydent әkimshiligin basqaryp otyr. Bәlkim, osynday «halyq jaularynan» arylu ýshin de Aysúltannyng naghashy atasy Núrsúltan «ózining ónimin» hәm senimdi serigin RF-gha elshi etip jibergen shyghar. Búl – el auzyndaghy sózding bir parasy. Al biz Imanghaly Núrghaliyúlynyng elshilik qyzmetti de abroymen atqararyna bek senimdimiz. IYmekeng elshilikte qarap otyrmaydy. Ol elde bizding ata tarihymyzdyng tasqa týsken izi jatyr, qúndy múralarymyz jatyr, qara ormanday tútasyp otyrghan qazaq deytin eli bar, ol qazaqtyng múndaghy bir adam bas kóterip súramaytyn túrmys-tirshiligi, tili, mәdeniyeti bar. Onyng syrtynda bizding ekonomikalyq mýddemiz bar. Euraziya ekonomikalyq odaghynyng shenberinde nege qazaq kәsipkerleri Resey naryghyna úmtylamuy kerek? Nege biz Kremliding auzyna qarap otyrumyz kerek? Qala berdi «aqyryp tendik súraytyn» bir adam nege shulaghan  orystyng ortasynda jýrmeui kerek?

... dep kelgende jogharyda biz Tasmaghambetovtyng RF-gha tótenshe jәne ókiletti elshi bolyp taghayyndalaghyny baspasóz  ben әleumettik jelilirding kesheli bergi taqyrybyna ainalghanyn jazdyq. Sonymyz ras. Mysaly, abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan «Tasmaghambetov qyzmetinen ketti» atty maqalagha oray oqyrman qauym tómendegidey pikir bildiripti. Sol pikirlerding bir-ekeuin júrt nazaryna qayyra úsynghandy jón kórdik.

Dәuren Quat

Abai.kz    

Qaymana qazaq:

Býgingi biylik ishinde qazaqqa jaqyny Imanghaly Tasmaghambetov edi. Halyq arasynda da onyng bedeli joghary túghyn. Qanday isti qolgha alsa da tynghylyqty, jauapty. Ómirbayanyna qarap otyrsaq, әr týrli lauazymdy qyzmet atqarghan eken. Qazaq mәdeniyeti men tarihyn, tilin jetik biletin jan. Kóp qazaqtar IYmekeng siyaqty adamdar túrghan kezde qazaq mýddesin qorghaytyn biylikte әiteuir bir adam bar dep ózderin júbatatyn. Últqa tirek kóretin. Endi kim qaldy, últqa býiregi búratyn, jany ashityn? Búl taghayyndaudy diplomatiyalyq saladan tәjiriybe jinaqtau (jalghyz osy salada ghana júmys jasamaghan eken) dep ong qabyldaugha da bolar edi. Biraq, elshilikke ketken biylik ókilining joghary satygha qayta qaytyp oraluy siyrek. Halyq eki oily bop qaldy. Búl qadam sayasy bәsekelesin beytaraptandyru ma әlde uaqytsha ýzilis pe? Auyr salmaqty sayasy túlgha bop sanalatyn Tasmaghambetovtyng júldyzy pәs týse bastaghany deydi key sarapshylar. Biyliktegi bolashaq ózgerister túrghysynan alsaq, IYmekene oryn joq edi. Onyng figurasyna layyq qyzmet tabu da qiynnyng qiyny. Biraq onyng memleket pen qogham ýshin jasaghan qyzmetin eshkim joqqa shyghara almaytyny anyq. Rahmetin aityp, ýlken orden ne medali berip baryp elshilikke shygharyp salugha da bolar edi. Endi ghana últ ýshin jospar jasap bir tirlikti bastayyn dep túrghanda ishki sayasy ómirden ketui qazaqtargha týsiniksiz bop qaldy. Búl onyng sayasy aqyry, mansabynyng sony, bitkenining belgisi me әlde...? Batys aimaghynyn, kishi jýz qazaqtaryna da onay tiymesi anyq. Ýkilep ýmit artqan jalghyz túlghasy edi. Musin birjolata ketti. Endi tek aqtóbelik Tәjin qaldy, biraq onyng qanshalyqty taypalastary men jerlesterine býiregi búratyny belgisiz. Qazaqshylyghy shamaly deydi biletinder. Kóbi ony tehnikalyq figuragha baghalaydy. Júmys atqarugha ghana layyq, derbes әreketke barugha qabiletisiz kabiynettik sheneunik dep. Al Tasmaghambetovting salmaghy men bedelin halyq joghary baghalaytynyn el auzyndaghy әngimelerden jii estiytinbiz. Qazaqtardy tynyshtandyru ýshin Kósherbaevty joghary biylikke alyp kelu kerek. Qazaqshagha jýirik sheneunik. Shýkeevting de saudasy bitti dep estidik. Atyraulyq filosof dosym qazaqtar býgin jetim qaldy, kileng últqa ógey basshylar ghana qaldy ghoy dep pikirin bildirip jatyr. Qazaqtar jeltoqsandaghyday sayasy ústanymyn bildire ala ma deydi. Búl eki dýnie dedim, onda biylikke ózge últ ókilin әkeldi. Qazir Aqorda da otyrghandar kileng qazaqtar desem, olardyng qazaq degen aty ghana, últtyq ústanymnan júrday, salmaqtary joq peshkalar ghoy deydi. Ne aitarymdy bilmedim. Búl qadamnyng syryn politologtar, sarapshylar týsindirip berer. Jay halyq әzirge úqpady.

Bekjan:

Birinshi orynbasary Tasmagambetovtyng bedeli premer-ministr Saghyntaevtyng erkin júmys jasauyna qolaysyzdyq tudyrghan boluy mýmkin. Sosyn Últtyq Bank tórghasynyng  da qysymgha úshyryp otyrghany aityldy. Qazkom men Halyq bank qosylu jolynda, osylay etu Últtyq Bank jobasy ekeni týsinikti. Qazkom bank iyesi Tasmaghambetovtyng tughan kýieubalasy ekenin eskersek, Akiyshev qysymdy sol jaqtan kórgenge úqsaydy. Halyq Bank bolsa Darigha jaghynynki jәne Aysúltannyng Tasmaghambetoav jayly aitqandary sol eki bankting qosyluyn jaqtaghany dep bilemin. Osynday birneshe sebeptermen Tasmaghambetov ynghaysyz jaghdayda qaldy jәne ózi de uaqytsha Reseyge elshi bola túrudy jón kórgen bolar.  

Qaryndas:

Imash agha, qayda jýrsende tek aman bolshy, qalyng qazaqqa ýlken tireusin, uayymdap týn úiqymyz tórt bólindi...Sol jogharydaghy qarapayym qazaqtyng óz elshisi(posol) Siz ediniz! Basynyzgha amandyq, myqty densaulyq tilemiz!