Ay men Ýrkerding qiylysyp ótuin kóshpeli ej­elden beri qazaq júrty «TOGhYS» dep ataghan. Toghysu degenimiz - toqaylasu, ýilesu, týiisu degen maghynany bildiredi. Qazaqtyng tanymal jazushysy Múhtar Maghauinning shygharmasynda: «Shu boyyndaghy tópt halyqtyng toghysynda jenisine jol ashqan» degen sózder bar. Halyqseniminde toghys - nauryz aiynyng 14-i men 15-i kýnderi keledi. Qazaqtyng yrymy boyynsha, toghystyng aldyndaghy qysta qoydyng qúmalaghy qalyng qargha batsa, jaqsylyqqa joryp, yrysty jyldan dәmetken.

Elimizding batys óniri Manghystau, Atyrau, Aqtóbe, Batys Qazaqstan oblystarynda, kórshiles Reseyding Astrahan, Saratov, Orynbor, Qaraqalpaqstannyng qazaqtar kóp qonystanghan jerlerinde Nauryz merekesi aidyng 14-i kýninen bastalyp, «KÓRISU» (yaghni, qauyshu) salty (key jerlerde «AMAL MEREKESI» dep te atalady) bastalady. Qazaqtyng tanymal tabighat tamyrshysy Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly ózining jan-jaqty zertteu enbeginde “segiz kýndik Nauryznama ótetinin” jazghan eken (eskishe 1-8 nauryz, qazirgi kýntizbede 14-21 nauryz aralyghy). Demek, últymyzdyng kóktemdi tanuy - qadym zamannan shyndyqqa tym jaqyn.

Amal meyramynda «amal kirdi», «amal keldi» dep quanamyz. Shyghys elderindegi kýn (shәmsi) kýntizbesi boyynsha, nauryzdyng bastaluy - hamal (amal) aiynyng 1 júldyzy esepteledi.

Hamal (amal) degenimiz - Toqty shoqjúldyzynyng eski parsysha atauy. Yaghni, kýn men týn tenelip, amal kirgen sәtte Toqty shoqjúldyzy tuady.

Nauryz - parsysha - Jana kýn. Ertede qazaq búl kýndi «Nauryz» demey, «Amal» dep ataghan.

Amal merekesi nemese Kórisu dәstýri - elimizding kóp ónirlerinde ejelden saqtalghan. Shәkәrimning úly Ahattyng jazbalarynda: «14 mart - eskishe 1 mart. Ákey aitty: «Býgin eskishe 1 mart, qazaqsha Jana jyl, Úlystyng úly kýni deydi. Al jana jyldyng búrynghy aty - Nauryz, búl farsy tili. «Jana kýn» degen sóz. Qoja-moldalar «eski әdetti qaldyramyz» dep, qúrban, oraza aittaryn «Úlys kýni» degizip jibergen. Eski qazaqsha, eski týrikshe Jana jyl kýnining aty - Úlys. Jana jyl basynyng úlys ekenine mynaday dәlel bar. «Úlys kýni qa­zan tolsa, ol jyly aq mol bolar. Úly kisiden bata alsa, sonda oljaly jol bolar» - dep jazady...

Ókinishke qaray, 1918 jyldyng 24 qantarynda «Batys Europa kýntizbesining Resey memleketine engizilui turaly» V.IY.Lenin qol qoyghan dek­ret qabyldandy. Dekrette 1918 jyldyng 31 qantary­nan keyingi kýn 1 aqpan emes, 14 aqpan bolyp eseptelip, halqymyzdyng kóne dәstýrin úmyttyru ýshin otarshyl ýkimet bar kýsh-quaty men әdis-tәsilderin ayaghan joq. Dese de, últymyzdyng altyn qazynalary týbirimen qoparylghan aumaly-tókpeli zamanda da QAYSAR QAZAQ ÓZINING KÓRISU KÝNIN BÁRIBIR TÝBEGEYLI ÚMYTPADY.

Úlyq dәstýr shejireli Manghystau týbeginde myqty saqtaldy. Mysaly, Manghystau ólkesining tarihyn úzaq uaqyt boyy zerttegen orystyng ghalymy Andrey Astaviev qazaqtyng Kórisu dәstýrining ghylymy túghyrnamasyn anyqtap,“Amal merekesining tamyry monghol men tuvalyq halyqtarda jatyr” dep te qúiqyljyta jazypty.

14 nauryz kýni kóktem kelip, japyraqtar býrshik atyp, kókek qúsy qúiqyljyta әn salady. Kýn men týnning tenesui toylanady. Shyghu tórkini terende jatqan aituly kýn alash balasyna etene jaqyn.

Amal merekesi - jana ómir, jana jyl, jana kýnmen kórisu degen maghynany bildiredi. Qystyng yzghary ketip, shuaqty kóktem bastalghan Amal tanynyng aldynda adamdar ýy ishin juyp, tazalap, aulany retke keltirip qoyady. «Búl kýni basymyzdan Payghambar sipaydy» degen nanym-senim de bolghandyqtan, bir kýn búryn keshkisin adamdar mindetti týrde bastaryn juap, tazalanady. Jana kiyimderin әzirleydi.

Tang sibirlep atysymen әr oshaq erte túryp, elen-alannan esikterin ashyp qoyyp, Kórise kelgen adamdy qabaq shytpay kóterinki kónil-kýimen qarsy alyp, múntazday taza ýiindegi mol dastarhangha shaqyrady. Búl kýni kýn shyqqanda esigi ishinen qúlyptauly túrghan ýy bolmaydy, eshkim úiyqtap jatpaydy.

Tarihynda kóshpeli ghúmyr keship, sheti men shegi joq dalada taryday shashylyp, kiyiz ýide túrghan qazaq halqy qar erip, jer jiby bastaghanda tughan-tuys, jaqyn-júraghatyn izdep, ýskirik ayazdy alty ay qystan mal-janynyng aman-esen shyqqanyna shýkirshilik qylyp, bir-birimen kórisken. «Bir jasqa shyghuynmen!» degen tilekting artynda«Qystan aman shyghyp, jana jylgha qadam basuynmen!» degen tilek-tәubә jatyr.

Eng bastysy, Kórisu - adamdardyng bir-birine amandasyp, jaqsylyq tileytin qauyshu merekesi әri jasy kishilerding ýlkenderge izet kórsetip, iltipat bildiretin dәstýrli salty. Kórshi-qolan, dos-jaran, qúrby-qúrdas bir-birine«Qosqan jasyng qútty bolsyn!», «Ghúmyryng úzaq bolghay!» degen aqtaylaq niyetin aitady.

KÓRISU KÝNI - ÝLKEN MEN KIShINING ARASYNDA SYILASTYQ PEN SYPAYYLYQ ORNATATYN IMANDYLYQQA NEGIZ SALGhAN MEREKE.

Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) hadisterinde bir-birine sәlem bergen eki adamgha da sauap jazylatyny, sonyng ishinde, birinshi sәlem bergen adamgha kóbirek sauap tiyetini aitylady. Demek, osynau orasan izgilikke toly kýni eski ókpe-renish keshirilip, tatulasyp-tabysady, arazdyq úmytylady. Er adamdar qúshaqtasyp, tós týiistiredi; әielder betterinen sýiip, kórisedi. Ózara mal-janynyng amandyghyn súrasyp, qystan aman-esen shyqqandyqtaryna tәube keltiredi. Qazaqtyng әdeptilik dәstýri boyynsha, tek kelinderge atalarymen jәne qayyn aghalarymen kórisuge bolmaydy. Aghayyn-tuys, qúda-jekjat, dos-qúrby syily adamdaryna jibek shapan, kóilek-jaulyq syigha tartady. Jastar aqsaqaldardyng aq batasyn alugha asyghady. Búl kýni eshkim eshkimge renjimey, jaydary jýredi. Kórisken aghayyn bir-birining otbasyna, aghayyn-tuystaryna amandyq-saulyq, qút-bereke tileydi. Qaryzy bar kisi osy kýnge deyin boryshynan qútylsa, qúba-qúp.

Shattyq pen quanyshqa, aq bata men molshylyqqa toly mәre-sәre búl meyram qazaqtyng bauyrmaldyghynyng bir kórinisi.

«Jyl boyy balalarymyz toq, dastarhanymyz mol bolyp, aramyzgha syzat týspesin» degen aq niyet joralghymen mal soyylyp, qystan qalghan sýr qosylyp, qazan toltyrylyp et asylady. Mal soymaghandar saqtap qoyghan shújyghy men ýlpershegin salyp, qazan kóteredi.

Ýlpershek - mal jýregining syrtyndaghy qapshyghy. Qazaq ýlpershekting eki jaghyndaghy qúlaqshany kesip alyp, qany әbden sorghyghan jýrekting jinishkeleu jaghyn tilip, ishine úsaqtap turalghan et pen ishmay tyghady. Sosyn, tilingen jaghy múqiyat tigedi de, shújyq siyaqty dәmdi tagham dayyndaydy. Qazangha salyp ýstine su qúiyp, túz qosyp qaynatady da, suyghasyn qiyalap turap, tabaqqa salyp, betin kók juamen әsemdeydi.

«Kók qargha kelmey kóktem shyqpaydy» deytin Amal kýni - sýbe qabyrghasymen tútas ishekke tyghylghan qazy, sonau kýzding basynda shyjghyryp shyny ydysqa qúiyp saqtaghan, týsi sap-sary boyauday qanyq sary may - Kórisuge kelgenderding bir sybaghasy. Keybir ýiler qazangha may qatyp kýrish, jarmasyn salyp, jeti týrli dәm qosyp, nauryz kóje asyp qoyady. Tary qaynatylyp, biday quyrylyp talqan men jent jasalady. Árbir otbasy jeti shelpegin pisirip, iyis shygharyp, bauyrsaghyn pisiredi. Óitkeni, Samarqannyng kóktasy eriytin Úlystyng úly kýni - kýn men týnning teneletin bizding týrki júrtynyng ortaq meyramy - Jyl basy, Jana jylymyz, últtyq merekemiz.

«Týs bolyp qaldy, ýsh ýiding esigin ashugha ýlgermey qalasyn» (manghystaulyqtardyng keybiri 40 ýiding esigin ashu kerek dep esepteydi) - dep asyghatyny da bar.

Manghystaulyq bauarlarymyz Amal merekesin Otpan tauynda toylaydy. Atalmysh meyram «Otpan tau» tarihiy-mәdeny kesheninde ótedi. Manghystaudyng biyik shoqysy - osy Otpan tauy - Baltyq tenizi dengeyinen 532 metr biyiktikte ornalasqan. Taudyng basynda Aday batyrgha arnalghan 37 metrlik eskertkish ornatylghan. Boy kótergen eki stelada Aday atanyng (Aday ruynyng babasy) eki úlyn (Qúdaybeke men Kelimberdi) beyneleri. Úly qanshyq qasqyrdyng mýsini de menmúndalaydy. Anyz boyynsha, qasqyr – býkil týrki halqy ýshin kýsh pen ruhtyng erkindigining beynesi. Bir kezde Otpan tauy jau shapqanda elge belgi beretin bekinis bolghan, yaghni, onyng basynda janghan ot qater jayly eskertetin. Býgingi beybit kýni úlyq taudyng basynda Amal meresin toylau kezinde ghana ot tútatylady...

...Qasat qar erip, kóktemning iyisi búrqyrap, shy­byn-shirkey, qúrt-qúmyrsqa, jan-januar, tirshilik atauly úiqylarynan oyanghan sәtte qys boyy úiqyda jatqan balpaq oyanyp, inining auzynan dalagha qaraydy. Balpaqtyng basyn qyltityp ininen shyqqanyn 14 nauryzda qazaqtyng keng dalasynyng qúmdauyt qyrattarynda kóruge bolady. Ata-balarymyz: «Pendening auzy - aqqa, maldyng auzy - kókke tiydi» dep, adamnyng - adammen, jyldyng - jylmen kórisetin kýnining ertenin, yaki, 15 nauryzdy «Qys júldyzy bitip, jaz júldyzy tudy» dep aidarlaghan. Sondyqtan, Kórisu kýni - qazaqty yntymaq-úiymshyldyqqa, bereke-birlikke bastaytyn ghibratty dәstýr.

Kórisu kýnining negizgi sharttary - ýlkendi syilau, kishige qamqorlyq, әlsizdi demeu, jarlyny jarylqau - izgilikting bastauy. Tós qaghystyryp, qol alysu, ýlkenderden bata alu, adamdar arasyndaghy syilastyq, qauyshu – Kórisu kýnining keyingi úrpaqqa sabaq bolarlyq qasiyetteri.

Jyldyng basy - Áz-Nauryz - Amal kýninen keyin jylymyq sәuir kirgende bәbisek shaqyrady. Sapala týsti, úzyn sipaqty, aidarly kókek tәrizdes kishkene qústyng nәzik ýni jylulyq pen jaqsylyqtyng belgisindey әuezdi estiledi. Al, dәp Amal kýni Nauryzdyng júmsaq aqshaqary jausa, ejelgi júrtymyz «Jana jylda jaqsylyq kóp bolady», dep ýmittengen. IYә, ýmitimiz azaymasyn!

Qajymúqan GhABDOLLA

Abai.kz