Songhy uaqytta Qazaqstannyng tiyisti organdary әleumettik jelini qatang baqylaugha aldy. Áleumettik jelide oilanbay jazghan bir sózi ýshin temir tordyng ar jaghynan shyqqan azamattardyng sany kóbeyip ketti, - dep jazady QazAqparat.

2016 jyldyng songhy eki aiyn alyp qarayyq: Soltýstik Qazaqstan oblysynyng 22 jastaghy túrghyny әleumettik jelide últaralyq shiyelinis tudyrdy degen kýdikpen 3 jylgha sottalsa, osy oblystyng taghy bir túrghyny Qazaqstandy Reseyge qayta qosu kerek degen jazbasy ýshin 5,5 jylgha sottaldy. Shuchinsk qalasynyng túrghyny internette terrorizmdi nasihattaghany ýshin alty jylgha týrmege qamaldy. Búl әriyne, alang tudyratyn mәsele. Ásirese, oqushylar men jastar ýshin. Áleumettik jelide «erigip» otyrghan olar, oilanbay jazghan bir sózi ýshin ómir boyy opyq jeui mýmkin.

Sondyqtan, «QazAqparat» agenttigi Ishki ister ministrliginen resmy mәlimetter súrata otyryp, әleumettik jelidegi qanday әreketter ýshin qanday «jaza» kózdelgenin taldady.  

130-bap.

Jala jabu Qylmystyq kodeks boyynsha, jala jabu, yaghny basqa adamnyng ar-namysy men qadir-qasiyetine núqsan keltiretin nemese onyng bedelin týsiretin jalghan mәlimetter taratu degen sóz. Kópshilik aldynda sóz sóilegende, әleumettik jelidegi jazbasynda nemese búqaralyq aqparat qúraldary arqyly jala japqan adam 2000 AEK kóleminde (shamamen 4 mln 538 myng tenge) aiyppúl tóleydi, nemese osy aiyppúl kólemine teng týzetu júmysyna tartylady. Bolmasa, 2 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylady.

131-bap.

Qorlau, yaghny basqa adamnyng ar-namysy men qadir-qasiyetin әdepsiz týrde kemsitken adamgha sot 200 AEK kóleminde  (453 800 tenge shamasynda) aiyppúl sala alady. Nemese, 180 saghatqa teng qoghamdyq júmysqa tartylady. Ayyppúl tóley almasa, aiyppúl qúnyna para-par týzetu merzimine kesiledi.

147-bap.

Adamnyng jeke jәne otbasylyq qúpiyalaryn zansyz jariya etu Ózining lauazymyn paydalana otyryp, jeke adam turaly jәne onyng otbasy turaly mәlimetter jinaghan, otbasynyng qúpiyasyn búzghan adamgha Qylmystyq kodeks 5 jyl týrme jazasyn kesedi. Búnday qylmys jasaghan azamattar sol lauazymdy 2-5 jyl uaqytqa deyin atqara almaydy. Al, qúpiyany jinap qana qoymay, jariya etken (әleumettik jeli arqyly da) adam 7 jylgha sottaluy әbden mýmkin.

161-bap.

Basqynshylyq soghysty tútandyratyn nasihat jýrgizu jәne jariya týrde shaqyru. Basqynshylyq soghysty tútandyratyn nasihat jýrgizip, jariya týrde soghysqa shaqyrghan adam 3 jyldan 7 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylady. Jәne belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyrylady (3 jylgha).

174-bap.

Áleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik nemese diny arazdyqty qozdyru Áleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik, diny arazdyqty nemese alauyzdyqty qozdyrugha, azamattardyng últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetin ne diny sezimderin qorlaugha baghyttalghan qasaqana is-әreketter jasaghan adam eki jylgha deyingi merzimge týzeu júmystaryna ne jeti jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

179-bap.

Qazaqstan Respublikasynyng konstitusiyalyq qúrylysyn kýshpen qúlatugha nemese ózgertuge ne onyng aumaqtyq tútastyghyn kýshpen búzugha shaqyru. Áleumettik jeli arqyly osynday әreketke barghan adam 5 jyldan 10 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylady.

180-bap.

Búqaralyq aqparat qúraldaryn nemese әleumettik jelini paydalana otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng tútastyghyn búzudy nasihattaghan nemese jariya týrde soghan shaqyrghan adam 5 jyldan 10 jylgha deyin týrmege qamalady.

207-bap.

Aqparattyq jýiening nemese aqparattyq-kommunikasiyalyq jelining júmysyn búzu Aqparattyq jýiening nemese aqparattyq-kommunikasiyalyq jelining júmysyn búzugha baghyttalghan qasaqana әreketteri ýshin adam  eki jylgha deyingi merzimge belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyra otyryp nemese onsyz, 2000 AEK (4 mln 538 myng shamasynda) mólsherde aiyppúl salugha ne eki jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne dәl sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.   

256-bap.

Terrorizmdi nasihattau nemese jariya týrde terrorlyq akt jasaugha shaqyru Búnday әreket jasaghan adamdar ýshin mýlkin tәrkiley otyryp, 7 jyldan 12 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyru jazasy kózdelgen.

274-bap.

Ádeyi jalghan aqparat taratu Qoghamdyq tәrtipti búzu nemese azamattar men úiymdardyng qúqyqtary men zandy mýddelerine ne qoghamnyng nemese memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerine eleuli týrde ziyan keltiru qaupin tóndiretin jalghan aqparat taratqany ýshin adam 5000 AEK kóleminde (11 mln 345 myng tenge) aiyppúl tóleydi nemese osy aiyppúl kólemine teng týzetu júmysyna tartylady. Bolmasa, 2 jyldan 5 jylgha  deyingi aralyqta bas bostandyghynan aiyrylady.

373-bap.

Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydentin - Elbasyn kópshilik aldynda qorlau jәne onyng abyroyy men qadir-qasiyetine ózgedey qol súghu Búnday әreket ýshin adam 3000 AEK kóleminde (6 mln 807 myng tenge) aiyppúl tóleydi nemese osy aiyppúl kólemine teng týzetu júmysyna tartylady. Bolmasa, 3 jylgha bas bostandyghynan aiyrylady.

375, 376, 378-baptar.

QR Preziydentinin, QR Parlamenti deputatynyn, biylik ókilining ar-újdany men qadir-qasiyetine qol súghu jәne qyzmetterine kedergi jasau Qazaqstan Respublikasy Preziydentin jariya qorlau nemese onyng ar-újdany men qadir-qasiyetine qol súqqany ýshin azamat 3000 AEK deyingi mólsherde (6 mln 807 myng tenge) aiyppúl tóleydi nemese 3 jylgha bas bostandyghynan aiyrylady. Deputatqa toqtalar bolsaq, Qazaqstan Respublikasy Parlamentining deputatyn jariya qorlaghany ýshin azamattar 2000 AEK kóleminde (4 mln 538 myng tenge) aiyppúl tóleydi. Tipti, 2 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyryluy mýmkin. Ýkimet ókilin qorlaghan adam 300 AEK kóleminde (688 myng tenge) aiyppúl tóleydi nemese osy aiyppúlgha teng týzetu júmysqa tartylady. Sonday-aq, 240 saghatqa teng qoghamdyq júmysqa tartyluy mýmkin. Nemese, 75 tәulikke qamaugha alynady.

402-bap.

Sot zansyz dep tapqan kóterilisti jalghastyru ýshin adamdy aidap salatyn әreket Búnday әreketi ýshin adam 1000 AEK kóleminde (2 mln 296 myng tenge) aipypúl tóleydi, nemese osy aiyppúlgha teng týzetu júmystaryna tartylady. Sonday-aq, Qylmystyq kodekske sәikes, sot osynday әreketke barghan adamdy 1 jylgha bas bostandyghynan aiyra alady. 

Abai.kz