Elimiz tәuelsizdigin alyp, ensesin tiktegen 25 jyldyng ishinde memleketting barlyq salalarynda týbegeyli ózgerister oryn aldy. Eldegi din salasynda jasalghan manyzdy qadamdardyng arqasynda halyqtyng diniy-ruhany bostandyghyna erkindik berildi. Elbasymyz ruhany múramyz ben últtyq qúndylyqtarymyzdy janghyrtugha, ruhaniyatymyzdyng negizi bolyp tabylatyn din mәselelerine basa nazar audaryp, halyqqa arnaghan joldaularynda búl mәselelerdi qalys qaldyrghan emes.

Din salasyndaghy qarym-qatynastardy retteytin zannyng arqasynda el ishinde kelisim men túraqtylyq saqtalyp, qanshama últ pen konfessiyanyng ókilderi yntymaqta ómir sýrude. Degenmen songhy jyldary el aumaghynda birqatar kelensiz jaghdaylardyng oryn aluy dinimiz ben dәstýrimizge jat, teris pighyldy aghymdardyng el ishine dendep engendigin kórsetedi. Osynday teris diniy-sayasy ústanymdardyng biri - salafizm iydeologiyasy desek qatelespeymiz. Saud Arabiyasy Korolidigining qúryluymen sayasy kýshke ainalghan salafizm iydeologiyasy arab elderimen shektelmey, әlemning kóptegen aimaqtaryna taralyp ýlgerdi. Salafizm kózqarastary Qazaqstan músylmandary arasynda, әsirese jastar ortasynda keninen taralyp, týsinispeushilikter men qaqtyghystargha negiz bolyp jatqany belgili. Byltyrghy jyly Aqtóbe, Almaty qalalarynda oryn alghan kelensiz jaghdaylarda osy aghym ókilderining әreketi bolatyn.

Salafizmning iydeologiyasynyng negizi bukvalizmge, yaghny Qúran ayattary men hadisterding mazmúnyn týsinbey, tura maghynasynda sózbe-sóz týsinuge, aqyl-parasatty qoldanbaugha negizdelgen. Olar astarly maghynaly ayattar men hadisterding tek sózdik maghynasyn negizge ala otyryp, ishki mәnine ýnilmesten sol kýiinde qabyldau kerektigin algha tartady. Múnday iydeyalar tarihy túrghydan dәleldengen mәzhabtar institutyn joqqa shygharyp, «әr músylman tikeley ózi Qúran men hadiske jýginip pәtua bere alady» degen ýstirt әri shetin kózqarastyng qalyptasuyna alyp keledi. Al, búl kózqaras qazirgi kezde dinishilik alauyzdyq pen pikir qayshylyqtarynyng tuyndauyna jol ashuda.

Mәzhab ústanbaytyndardyng pikiri boyynsha әrbir adam dindi, sharighatty óz betterinshe oqyp, ýirene alady. Ol ýshin arab tilin mengeru jetkilikti. Arab tilin bilgen adam Qúrandy da, sýnnetti de óz betinshe oqyp, din qaghidalaryn týsine alady. Yaghni, eshqanday mәzhabqa erudin, ústanudyng qajeti joq.

Aqyldy shektep, keninen oy qorytugha jol bermeytin salafiyler «Dindi aqylmen týsinuge bolmaydy, ol - filosofiya, yaghny adasushylyq» degen qaghidattardy qoyyp, ayattar men hadisterding negizgi mәnine, olardyng qanday jaghdayda, qashan aitylghanyna qaramastan tikeley maghynada qabyldaugha tyrysady. Aqyl qorytyp, oy jýgirtuge shekteu qoyatyndyqtan, olardyng qataryna janadan qosylghan adam erkin oilau qabiletinen aiyrylyp, mәngýrtke ainalady. Óitkeni, onday adam ayattyn, hadisting astaryna ýniluge dәrmensiz, óitkeni onyng bilimi jetkiliksiz, mәtinderdi tek salafiyler týsindirgen qalypta qabyldap alady da, basqasha oilaudy kýnә sanaydy.

Salafiylerding mәtinning tikeley mәnine jýginuining bir týri adamgha tәn sipattardy Jaratushygha telu bolyp tabylady. Islam túrghysynan alyp qaraytyn bolsaq, búl Jaratushynyng esimderi men sipattaryna baylanysty týsindirme bermey, tikeley týsinu, qabyldau jәne týsindiru әdisi degendi bildiredi.

Alayda, Jaratushy eshbir jaratylysqa úqsamaytyndyqtan, Ony qanday da bir nәrsemen salystyru arqyly týsinu mýmkin emes. Sondyqtan islam ghúlamalary «Aqylgha salyp qalay payymdasang da, Alla bәribir odan ózgeshe» dep eskertken. Mәselen, Allagha meken men uaqyttyng yqpaly jýrmeytini turaly qazaqtyng dana oishyly Abay da bir óleninde jazyp qaldyrghan bolatyn. Onda:

«Meken bergen halyq qylghan Ol Lә mәkan,

Týp iyesin kóksemey bola ma eken?

Jәne oghan qaytpaqsyng ony oilamay,

Basqa maqsat aqylgha tola ma eken?!» - delingen.

Olay bolsa, múnday kózqarastar hanafy mәzhabyn ústanatyn músylman ýmbetinen erekshelenu, músylmandar arasynda jikshildik tudyrudy kózdeu degen sóz.

Múnday bukvalistik iydeyalar kóptegen diny úghymdardyng shynayy mәnining búrmalanyp týsindiriluine, sol arqyly qazirgi kezde beleng alyp otyrghan diny ekstremizmning órshuine sebep bolyp otyr. «Jihad», «tәkfir», «taghút», «hijra», «shirk», «biydghat» sekildi úghymdardyng maghynasyn búrmalau nәtiyjesinde tәkfirshildik iydeyasyn damytugha, sonyng nәtiyjesinde óz qatarlaryndaghy adamdardyng radikaldanuyna sebep bolu arqyly eldegi tynyshtyq pen kelisimning búzyluyna jol ashuda.

Býgingi kýni teris pighyldy aghym ókilderi Qúranda berilgen «jihad» jәne «hijret» úghymdaryn óz mýddelerine búrmalap qoldanyp jýr. Olardyng búl úghymdargha bergen týsindirmesin qabyldaghan kóptegen azamattar óz elderin músylmannyng emes, kәpirding eli dep sanap, Siriya aumaghyna «hijra» jasap, qonys audarghanyn bilemiz. Búl jaghdaydyng oryn aluyna osynday teris pighyldy aghymdardyng uaghyzshylarynyng diny bilimi tolyq emes azamattardy arbap, qandy qasap bolyp jatqan Siriya, Irak elderine «hijra jasaugha» shaqyruy sebep bolyp otyrghany jasyryn emes.

  Alayda hijra jasau úranyn tu etip soghys aimaqtaryna attanushylardyng múnday әreketterining islam dini senimindegi hijramen eshqanday baylanysy joq ekeni aiqyn. Islamda búl sóz músylmandardyng dinine baylanysty ózgelerden qysym kóruine baylanysty basqa elge qonys audaruyn bildiredi. Yaghni, músylmandardyng dinderining paryzdaryn oryndauyna tyiym salynyp, meshitter jabylyp jatsa ghana basqa jaqqa qonys audaruy mýmkin. Alayda, bizding elimizde eshbir dinning nasihattaluyna qysym qoyylyp otyrghan joq. Músylmandar da qúlshylyqtaryn erkin atqaruda. Elde qanshama zәulim meshitter boy kóterip, kóbeyip jatyr. Memleket tarapynan jasalghan osynday jaghdaylardy joqqa shygharyp, «taza islam» elin ansap elden aua kóshkender - tek bardy baghalamaushylar degen sóz.

Hijra jasau turaly Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy «islamnyng negizgi rәmizderi men rәsimderin atqarugha rúqsat etilgen memleketten ózge elge kóshuge eshbir qajettilik joq» dep óz ústanymyn kórsetip berdi. Sondyqtan da azamattardyng Tayau Shyghys aimaghyndaghy soghys alandaryna ketuining islam dinindegi hijret jasau týsinigimen eshqanday baylanysy joq deuge bolady.

          «Jihad» týsinigin de teris pighyldy aghymdardyng diny bilimi tayaz azamattardy azghyrudyng bir joly retinde paydalanady. Olardyng týsinigindegi «jihad» - «kәpir» dep sanaghan adamdaryn ayausyz qyru, atu, jaryp jiberu, әielderdi, balalardy qúldyqqa salu, olardy azaptap qinau siyaqty ozbyrlyq әreketteri. Diny mәtinderdi ózderining payymy men mýddelerine sәikes búrmalap týsindirgen teris pighyldy aghymdardyng ýgit-nasihattarynyng nәtiyjesinde sanalary ulanghan sauatsyz azamattar ata-anasyn, tughan jerin tastap, Alla jolynda «jihadqa» attanuda. Al negizinde jihad úghymynyng mәni osynday ma? Áriyne, joq.

          Jihadtyng bir maqsatqa jetu ýshin kýsh júmsau, kýresu, dindi, otandy, mal-mýlikti qorghau ekenin osyghan deyingi islam ghúlamalary aityp ta, jazyp ta kele jatyr. Yaghni, jihad - eng aldymen adamnyng ózin jәne ishki jan dýniyesin týzetui degen sóz. Músylmannyng óz nәpsisimen kýresi degendi bildiredi.

Al osynday diny úghymdardy búrmalaushy aghymdardyng negizgi kózdegen nәrsesi -músylmandar arasynda jik tudyryp, olardy ydyratu. Búl ýshin olar óskeleng úrpaqtyng sanasyn ulap, olardy últtyq qúndylyghynan aiyru әreketterin qoldanady. Sanasy ulanyp, qalyptasqan qúndylyqtardan alystaghan jas buyn ókilderi kýizeliske úshyrap, erkin oilaudan qalady. Mәngýrtke ainalady. Óz tughanynan, ata-anasynan ajyrap, qoghamnan oqshaulanady.

Mine, osynday shetin kózqarastardy ústanatyn iydeologiyalyq aghymdar últaralyq, dinaralyq qatynastargha jik týsirip, últ tútastyghyna, memleket túraqtylyghyna, dәstýrli diny qúndylyqtargha ýlken qater tóndiretindikten, olardyng el aumaghynda taraluyna barshamyz bel sheshe at salysuymyz qajet. Sebebi, qazirden múnday iydeologiyanyng taraluyna tosqauyl qoya almasaq aldaghy úrpaqtyng kýni ne bolary kýmәndi. Kez kelgen últtyng ózin tarihta últ retinde saqtap qaluynyng alghysharty – ózining ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli dininen, tilinen, dilinen ajyramauy ekeni belgili nәrse. Osynday qúndylyqtarymyz ben tәuelsizdigimizdi saqtap qalu – halqyna janashyr әrbir jannyng azamattyq paryzy dep sanaymyn.

Baqytjan Satershinov, QR Bilim jәne ghylym ministrligi Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu institutynyn Dintanu bólimining mengerushisi

Abai.kz