Keshe kórnekti jazushy, audarmashy Kenes Yusupov dýnie saldy. Qazaqtyng әdeby audarma salasyna zor enbek sinirgen, qalamgerligimen qazaqqa tanylghan aituly túlghanyng qazasyna baylanysty otbasy, tughan-tuys, dos-jaran, zamandastaryna kónil aitamyz!

Belgili aqyn Úlyqbek Esdәulet ózining facebook-tegi paraqshasyna Kenes Yusupov turaly «Kemeshimen qoshtasu» atty estelik jazypty. Estelikti qaz-qalpynda oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

«Kenes Yusup aghamyz dýnie saldy!» degen suyq habardy estigende aldymen esengirep qalyp, ózime ózim kelgende ol kisimen alghash tanysyp, aralasqan jyldarym kóz aldymnan qayta bir «zyr» etip, zymyrap óte shyqqanday boldy.
Óskemen degen óndirshektey tas qala... 17 jasymda oblystyq gazetke qyzmetke alynghanym... sondaghy ózimdi jatsynbay, jatyrqamay bauyryna tartqan qalamdas aghalarym... Bәri-bәri bir sәtte ghayyptan qúiylghanday jadyma jetip keldi...
Biz, aqyn Zәutdin Shәmshiyev ekeumiz birge otyramyz, kóbine júp jazbay birge jýremiz. Altaydyng qaharly qysynda ekeumizding qara bazardan kiygen qúlaqshyndarymyz úqsap ketipti. Basymyzda aq týlkining eltirisinen tigilgen Sibirding әppaq-әppaq bir-bir senseng malaqayy. Kýnde ókirtip óleng jazyp, keudemizge qaraday nan pisip, buymyz búrqyrap jýrgenbiz. Sol kýnderde Kenes aghamyz Zәutdin ekeumizding týr-túrpatymyzgha qarap túryp, «týrikpen tektes bauyrlar» degen at qoydy. Týrikpenge ýsh qaynasaq sorpamyz qosylmaghanmen, ol kisining auzynan shyqqannan keyin bizge de únap qalghanday boldy.
«Týrikpen tektes bauyrlar!» dese, ekeumiz de jalt qaraymyz. Onyng ýstine qalamdas aghalarymnyng ózderi qalyptastyrghan ghúryptary boyynsha ekeumiz de «agha» atanyp shygha keldik: «Zәutdin – Zәu-agha, Úlyqbek – Úly-agha!» Zәutdindi bilmeymin, men ózim biraz uaqytqa deyin qarshaday bolyp agha atanghanyma ýirene almay, qysylyp- qymtyrylyp jýrgenim esimde. «Qysylatyn nesi bar,-deydi aghalarym,- mineki, Kenes – Ken-agha, Toqtarbek - Toq-agha, Mýsilim – Mýs-agha, Serik – Seri-agha! Biz bir-birimizdi "agha" deymiz. Sender de agha bolasyndar! Mysalgha, Quanbaydy – Qu-agha, Jýnisti - Jýn-agha degennen seni Úly-agha degen әldeqayda jaqsy ghoy!»- desetin...
Kenes agha sol kezding ózinde óte bipaz, biyazy, sypa, asa kishipeyil, baysaldy, bappen sóileytin, bekzat bolmysty jan edi. Mәdeniyettiligi sonday, telefonmen sóileskende trubkany arghy jaqtaghy tildesken kisisinen búryn ornyna qoymaytyn. «Jalyn» jurnalynda «Bәdәuiy» degen әserli әngimesi jarq etip, әdeby qauymdy jalt qaratqan 29-30 jastaghy kezi. Zaysanda túratyn Bәdәuy degen qúdamyz bolatyn edi, búl onymen attas basqa keyipker eken.
Mening jaldaghan pәterim Kenes aghamen esiktes bolyp shyqty. Eki kýnning birinde basymyz toqaylasady. Sol 1971 jyldyng ózinde Kenaghanyng oqu-toquy myqty, bilgen –týigeni eren, bilimi tereng bolatyn. Ýiining bir qabyrghasyn tútas alyp, 200 tomdyq «Álem әdebiyetining kitaphanasy» siresip túr. Qolymyz jetpeytin atyshuly kitaphanany túnghysh ret sol ýiden kórdim. Kózimdi satyp, tәnti boldym. Ózim de bala kezden kitapqúmar edim, shynyn aitsam, múnsha baylyqty alghash kórgende kózim túnyp, shalqamnan týse jazdadym. Shyrghalap, shygha almaymyn. Ózi bolsa shetinen kemirip oqyp jatady. Maghan da oqugha rúqsat. Átten, sol kezde oryssham kemshin. Ár klassikting kitabyn bir shalamyn. Úghym-týsinigim jetisip túrghany shamaly.
Ken-agham mening tanday qaghyp, tamsanghanymdy kórip: «Osy kitaptardy neshe jyldan beri jazdyryp alamyn dep býiirim shyqpay jýr. Redaksiyadaghy keybir qúrdastarym: «Ózing jarymay jýrip, sonsha qymbat kitap jighan ne sәnin?» dep kýledi. Kýlse-kýlsin, biraq, baghasyn bilgenge naghyz baylyq osy ghoy» dep qoydy.
«Osy 200 tomnyng eki tomyn bizding Múhtar Áuezovtyng «Abay joly» alyp túr! Qara, kór, әlemning basqa klassikterining kóbi bir-bir-aq tomnan! Búl bizding qazaq әdebiyetining keremettigin kórsetpey me?» degeni bar.
Ken-agha birde mening qaghazgha shimaylay salghan suretterimdi kórip, únatyp, maghan til-әdebiyetke de, jurnalistikagha da emes, arhiytekturagha oqugha týsuge aqyl berdi. Orys poeziyasynyng ozyghy Andrey Voznesenskiyding arhiytektor ekenin, onyng ólenderinde sәuletkerlikting saltanat qúratynyn aityp, biraz qyzyqtyryp baqty. Biraq men matematikadan maqúrymdyghymdy algha tartyp, basymdy alyp qashqanym bar.
Ken-aghanyng Ardaq, Aybek degen qyz-úly onda әli kishkentay. Ekeumiz týn ortasynda asýide kofe soraptap, әngimelesip otyrghanda keyde, «sen myna kitapty oqy túr» dep, bilegin sybanyp jiberip, vannagha baryp, Aybekting jórgegin ózi juyp tastaytyn edi. Ony ersi kórgenimdi sezgendey maghan: «Ekeui de mazasyz. Jengeng úiqysy qanbay sharshap jýr, janym ashidy, qol úshyn bermesem bolmaydy, obal ghoy» dep aqtalghanday bolatyn. Reti kelgende, ol jengemizding Sosialistik Enbek Eri, ataqty metallurg Jәpek Aldabergenovtyng tughan qaryndasy ekenin qúlaqqaghys qylghan...
Keyde maghan óleng oqytyp qoyatyn. Pikirleri asa payymdy, salmaqty keletin.

Surette: jazushy Kenes Yusupov jәne aqyn Úlyqbek Esdәulet

Sonday týnderding birinde aghamyz «Jelqayyq» atty jana әngimesin oqugha berdi. Sóilemderining әredik-әredikte qystyrma sózben kóz kýrmeytin qúrmalastyghyna qaramastan bir demmen jútyp saldym. Maghan qatty únady. Baqsam, Kenes Yusup aghamyz ózen parohodstvosy uchiliyshesinde oqyp, keme jýrgizushi mamandyghyn alghan kәsiby kemeshi bolyp shyqty. «Ózenshi» degen mamandyq joq, sondyqtan bizdi «tenizshi» dep ataydy» dep, júmsaq jymighany esimde. (Kóp jyl ótken song Ken-aghanyng 70-ke tolghan toyynda men oghan «Múhitshy» degen óleng arnauymnyng sebebi osynday). Artynsha sol «Jelqayyq» hikayasy «Jalyn» jurnalynda jariyalanyp, ýlken rezonans tughyzdy. Ádeby qauym, keybir synshylar Shynghys Aytmatovtyng odan kóp keyin jaryq kórgen «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet» atty povesin oqyghan kezde Kenes Yusuptyng «Jelqayyghyn» birden eske alyp, tilge tiyek etip, Shyqannyng osy taqyrypty jazuyna týrtki bolghan shygharma desip jýrdi. Ken-aghanyng «Qarashadaghy kóktem» povesi de biz bayyptay bermeytin, biraq ózi únghyl-shúnghylyn jetik biletin ózen kemeshilerining ómirin ózek etuimen erekshe.
Kenes Yusup audarghan Gabrieli Garsiya Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghyn» bas almay oqyghan shaghym da bir lәzzatty kýnder eken. Avtory bir jarym jylda jazyp shyqqan osy ýzdik romandy layyqty qazaqshalau ýshin aghamyz erinbey-jalyqpay eki jylyn júmsaghanyn aita ketken jón shyghar. Qas zergerlerge tәn kemel qasiyetti boyyna sinirgen Ken-agha jazushy atanghan ekenmin dep, ondy-soldy búrqyratyp kóp jazghan joq. Sarang qalam siltep, saralap, súryptap, sausaqpen sanarlyq sapaly, shúrayly, shyrayly shygharmalar berdi.
«Nege az jazasyz?» degen súraqqa birde ózi: «Bir babamnyn: «Bolsam da ózim mergen az atamyn, Shýregey ýirek emes, qaz atamyn» degen sózi bar eken» dep syrbaz jauap bergen.
Osydan birneshe jyl búryn ekeumiz Týrkiyagha, Ankaragha sapar shektik. Men túraqty kenesining mýshesi bolyp tabylatyn Evraziya әdeby jurnaldary Kongresine qatysyp, bayandamalar jasap, jaryssózderge aralastyq. «Foliant» baspasy janynan shyghatyn «Álem әdebiyeti» jurnalynyng bas redaktory retinde sóz alghan Kenes Yusup sol bas qosuda ózining tereng mәndi, saliqaly oi-pikirlerimen 30 shaqty elden kelgen qalamgerler qauymyn birden baurap alyp, ýlken qúrmet-bedelge ie bolghanyna kuәmin.
Odan keyingi әr jylda sol Kongreske barghan sayyn maghan «Kenes Yusupke sәlem ait!» deushiler az bolghan joq. Bir kezdeskende «Densaulyq bolmay jýr. Ornymdy jastargha berdim. Duman Ramazan degen jas peri jalghap jatyr» dep edi. Ol bastap shygharghan «Álem әdebiyeti» jurnaly Otandyq baspasózden óz ornyn oiyp aldy. Búl kýnde asa qajetti osy bir tamasha jurnaldy qarjylandyrudy memleket toqtatqan son, jabylyp qaldy. Orny oisyrap túr. Ayauly aghamyzdyng da peshenedegi búiryqty uaqyty jetipti. Onyng da orny oisyrap qalghanyn sezingen sayyn ishim uday ashyp otyr. Jurnaly qayta shyghar, kitaptary da qayta basylar, biraq osy bir oily jan endi qaytyp kelip, bizding sәlemimizdi almaydy-au, degen oidyng ózi jegidey jep barady...

«Ay núryn ústap minip» qusaq ta jete alarmyz ba sonynan? Ómirge óz núryn berip, kózi júmylghan júldyz ghoy ol... Biz ony joghaltqanymyzdy jәne qanday qaytalanbas túlghadan airylghanymyzdy әli tolyq sezine almay jatyrmyz-au!..
«Kemeshi kelse - qayyqshy sudan shyghady» deushi edi. Al, mine, sol kemeshi qaytpas sapargha ketti...
Baqúl bolynyz, bekzat agha! Qosh, әdebiyet dariyasynyng ardaqty kemeshisi! Peyishte núrynyz shalqysyn!..
 

15.01.2017. Almaty