MY JAYLY 10 DEREK
Adamzattyng oilau qabileti, sanaly is-әreketi tikeley migha baylanysty. San myng júldyzy sәule shashqan gharysh pen my ózderining kýrdeliligi jaghynan bir-birinen kem týspeydi. Qabilet-qarymy, mýmkindigining sheksizdigine baylanysty my ghalymdardyng ózderin de әli kýnge tanghaldyryp keledi.
My bizding jalpy salmaghymyzdyng bar-joghy eki-aq payyzyn qúraydy. Biraq onyng qan taratatyn myndaghan talshyqtary aghzamyzdaghy ottegining jiyrma payyzyn paydalanady. Tipti ash bolghan sәtimizding ózinde de, my aghzamyzdaghy qorektik zattardyng kóptegen mólsherin tútynady eken. Qajetti mólsherde tamaqtanbaghan bala salmaghynyng 50 payyzyn joghaltsa, al my óz salmaghynyng tek 15 payyzyn ghana joghaltady eken.
My eshqashanda úiyqtamaydy. Biz qalyng úiqygha batqanda miymyz tynym tabady degen qate pikir eken. Ghalymdardyng aituy boyynsha kýndizgi uaqyttan ghóri týn kezinde midyng júmys isteu jiyiligi artady.
Adam bilimpaz bolghan sayyn onyng aurugha shaldyghu mýmkindigi azaya týsedi. Intellektualdy belsendilik, auru tkanderdining ornyn basatyn, qosymsha tkanderding bólinuine at salysady.
Osy kýnge deyin istep kórmegen júmystarmen shúghyldanu – midyng damuyna әser etetin eng jaqsy tәsil. Ózinizden inttelekt boyynsha asyp týsetin adammen әngimelesu de midyng ósuine kóp yqpalyn tiygizedi.
Ýnemi Qúdaygha syiynu – dem alu jiyiligin kemitip, aghzanyng óz-ózin emdeuge kómektesetin midyng tolquyn bәsendetedi. Dәrigerge dindar adamdar basqalargha qaraghanda 36%-gha siyrek barady eken.
Migha әielderding әngimesinen góri erkekterding әngimesin qabyldu jenilirek keledi eken. Sebebi adam dauysy midyn әr bóligine әr týrli әser etedi. Áyelderding dauysy jinishke, bayau әri әuezdi týrde shyqqandyqtan ony týsinu ýshin my ózining qosymsha resurstaryn paydalanady .
My deneden kesh oyanady. Adam erte oyana salyp júmys istegenmen miynyng júmys isteu kórsetkishi tómen bolady. Sondyqtan da dene búlshyq etterine paydaly tanghy jattyghulardan bólek midy da jattyqtyru qajet. Mysalgha oyana salyp teledidar kórgennen gazet jurnal oqyp, krossvord sheshken my ýshin paydaly eken.
Er adamdardyng miy әielderge qaraghanda ýlken. Sonday –aq ghalymdardyng anyqtauynsha auyru sezimderin erkekter men әielderding miy әrtýrli qabyldaydy eken.
Ýsh jasar balada jýike jasushalary eresek adamgha qaraghanda 3 ese kóp. Eger sәbiyding mýmkindigin tolyghymen paydalanbasa , jasy kele paydalanylmaghan jasushalar óledi. Sondyqtan erte kezden bastap balalardy belsendi týrde oqugha ýiretu kerek.
Adam miy 75% sudan túrady. Onyng qalypty júmys isteui ýshin aghza sudy jetkilikti mólsherde qabyldauy kerek. Alikogolidi ishimdikterdi ishken kezde neyrondar arasynda baylanys әlsireydi.
Dayyndaghan Biybigýl Jandarbekqyzy