Ángime

Telefon shyrr-shyrr etti. Arujannyng jýregi atqaqtay jóneldi. Qonyrau dausyn estimes búryn ol tórgi bólmede qannen-qapersiz quyrshaqtar keshin úiymdastyryp otyrghan.  Telefon ýnin esty sala jalma-jan auyzghy bólmege ytqyp shyghyp, ýstel ýstinde jatqan  qalta telefonyna jarmasty.  Kýtkenindey-aq búl anasynyng qonyrauy eken.

- Allo, mama!

Jýgirip jetkendikten, әri kenetten quanghandyqtan entiginkirep  túr.

- Arujan! Oi, jaryghym menin! Jap-jaryq kýnim menin! Jarqyraghan júldyzym! Aspandaghy aiym! -dep anasy әueli perzentine teng keler әlemdegi barsha iygilikterdi týgendep shyghyp, aptyghy basylghan song ghana "jaghdayyng qalay?" dedi.

- Jaqsy.

- Ne istep otyrsyn?

-Q uyrshaqtaryma kesh úiymdastyryp otyrmyn.

Taqpaq oqyghanday mәnerlep sóileydi.

- Ózindi  saghyndym, balapanym!

- Men de  saghyndym. Qatty! Qatty!

Basyn sol jaghyna qisaytyp sol iyghyn әntek kóterip telefondy qystyra saldy da  qos qolymen keudesin qúshaqtap, saghynghanyn bildirdi.

- Men de qatty-qatty! Taghy  biraz shyday túr jaryghym, jaqynda  jetemin.

- Uff! Y-yy-yyy!- dep narazylyqtan jylana ynyrsy jóneldi.

- Qyzym-au, ne boldy?!

- Sen maghan birinshi toqsan bitkende kelem degensin. Toqsan әldeqashan bitip, sabaq bastalghaly qashaaan!- dedi kinә arta keyip.

Bir sәtke ýnsizdik ornady. Ekeui birin-biri kórip túrmasa  da bir-birinin  kózderi túmandanyp, tamaqtaryna óksik tyghylghanyn sezip túrghan. Búl mezette syrtqy esik syqyrlap ashylyp, ishke Tana apa enip kele jatqan.

- Arujan, mamanmen sóilesip otyrmysyn?

Ýn joq. Jauapty selk-selk etip teris qarap túrghan iyqtary úqtyrdy.

Tana nemeresining qolynan  tútqany alyp, ony bauyryna basugha oqtalghan. Biraq, nemeresi ózine qaray entelep kele jatqan qoldardan sytylyp shyqty da  jýgirgen boyda әke-sheshesining tósegine jete qúlap, aghyl-tegil kóz jasyna erik berdi. Eshkim estimesin dep basyn jastyqpen kómkerip alyp óksip úzaq jylady. Ábden qaljyraghan song pysyldap úiyqtap ketti. Týs әletinde ony sabaghyna  bar dep  oyatugha әjesinin  jýregi daualamady.

Qazir Arujannyng jasy segizde. Ol estigen-kórgenin lezde úghyp ala qoyatyn qabiletti, qalaghanyn oryndata  biletin  alghyr bop ósip keledi. Qol-ayaghy balghaday sýiekti bolghandyqtan syrt kózge oiyn balasyna emes, jasóspirim balagha kóbirek úqsaytyn. Áppaq dóngelek jýzi  botaday jәudiregen qonyr kózderi, úzyn-úzyn búzau kirpikteri talay jandy tanday qaqtyrghan! Iyghynan týsip beline jete bastaghan mayda qonyr shashtary ýnemi maqpalday ýlpildep túrghany. Ata-anasynyng kózderining qarashyghynday jalghyz qyzdary bolghandyqtan  qashan qarasan  hor qyzynday bop birese qyzylgha, birese aqqa malynyp jýrgeni.  Biraq, bir kem dýniyede kishkentay hanshayymnyng janyn jegidey jep, balalyq shaghyn úrlaghan bir derti bar. Ol onyng ata-anasynan jyraqta ósip kele jatqandyghy. Ár kýni bir merekege tatyrlyq shaghynda  bәisheshek ghúmyr eng sýiikti adamdarynan alshaqta sýrensiz ótude.

- Arujan túra ghoy kýnim, kesh batty.

Ol tóseginen sýlesoq túryp as ýige kirdi. Qol jughyshqa betin juyp,  sulyqqa jýzin qos qolyn shala-shúrpy sýikey sala ýstel basyna otyrdy. Dәl janyndaghy oryndyqta kózderi ot shashyp qúiryghyn búlghandatyp otyrghan targhyl mysyqty meyirlene qúshaqtap, múrnyna múrnyn tiygizip iyiskeley jóneldi. Búl ekeui bir ýiding balalarynday. Arujan es bilgeli Liza da osy ýiding bir túrghyny.  Birer jyl búryn mysyq alghash ret ýsh marghauyn dýniyege әkelgen.  Onyng ekeuin  kórshiler súrap aldy da,  bireuin  Arujan  túnshyqtyryp oinap otyryp óltirip qoydy. Lizany qylqyndyryp, onyng jandәrmen miyaulaghanyn qyzyq kóretin Arujan  jana tuylghan marghaugha da osy qylyghyn jasap kórgen. Ókinishke oray, kishkentay mysyq iyesining qol kýshine shydamay kóz júmdy.  Búl oqigha  onyng Lizany  qylqyndyryp oinauyn dogharugha sep boldy. Osy oqighadan song Lizanyng jyl sayyn tapqan  balalary ýshti-kýili joghalyp kete beretindi shyghardy.  Ár joly kishkentay marghaulardy jer-kókten izdep taba almay Arujan an-tan...

- Qarnyng ashty ghoy, qúlynym tamaghyndy iship al.

Ol qabaghyn tómen salyp kóz janaryn  kólegeylegen kýii as ishti.

Aradan apta ótti. Arujan anasyna ókpeli. Onyng әne kelem-mine kelem degen jalghan uәdelerinen mezi boldy. Songhy ret sóileskeninde: "mama, qashan keletinindi naqty aitshy. Tek, meni alday kórme, ótinemin!" dep kóz jasyn nóserletip jalbarynghan. Anasy: "bes kýnnen song kelemin" dep uәde etken. Sonda bes kýndi әzer enserdi. Biraq ol  taghy  kelmedi. Sodan beri zaryqqan bala kónili bayyz tappaydy. Ata-anasynyng qanatynyng astyna tyghylyp ap qamsyz ghúmyr keshudi ghana kóksegen qalauy qol jetkizbes armangha ainalyp, ishqúsa etti. Syrtqy әlemmen baylanysy kýn sanap kemy týsti. Eshkimmen sóilesuge qúlyq tanytpay  ýn-týnsiz oiynshyqtarymen  oinap, ne tósekte súlq týsip jatudy daghdygha ainaldyrdy. Osy kýni quyrshaqtary da bir-birimen búrynghyday  jarqyn-jarqyn  sóilespeydi. Án salyp by biylemeydi.

- Arujan, mamang senimen sóilesem deydi.

Ol eleng qylar emes. Aqyryn kýbirlep quyrshaq bolyp sóilesip otyr.

Tana apa telefondy onyng qúlaghyna tosty. Qyz alaqandarymen qos qúlaghyn basa qoydy.

- Balapanym, men ýige ertengisin jetemin, - degen anasynyng dauysyn alaqandary qalqalap qalyp edi.

Keri shegingen әjesi: "Qúday-ay, Qúday ózing jar bola gór" dep jaghasyn ústap túr.

- Arujan, mamanmen nege sóilespedin?

- Sóilespeymin! - dedi dauysy dirildep, - Ol meni aldady.

Sóitti de kónili bosap kemsendey jóneldi.

- Arujan sen estimeding tanerteng mamang keledi, - dedi.

- Erteng kelem dep ol maghan talay ret aitqan! - dausy óksikten ýzilip-ýzilip shyqty.

- Jaraydy jarqynym. Qoydym-qoydym.

Degenmen, әlgi estigen sózderi qúlaghyna mayday jaghyp barady. Mamang kele jatyr dey me? Seneyin dese kezekti ret senimin aldaudan qorqady. Senbeyin dese sengisi-aq kelip barady. Aqyry kýdikti ýmit jendi. Qiyalymen terezeden ýige bettep kele jatqan anasyn kóredi. Kóre sala osy jatqan kýiinde kýzding tanghy salqynyna qaramastan pijamamen shúlyqsyz aldynan jýgirip shyghyp qúshaqtay alady. Anasy:  "qyzym-au, jaurap qapsyng ghoy"- dep múny jerden kóterip alady. Boyy ózinen bir-aq qarys tómen bolsa da ol múny kótergenin esh auyrsynbaydy. Ayaghyna kiygen әjesining kebisi  sol túrghan jerinde qalyp qoyady. Oghan kónil bóler búlar emes. Qaqpanyng aldynda qalghan  kebisti Marghasqa tisterimen tistep әkep sholangha kirgize salady. Arujannyng quanyshyna ol da quanyp jýr. Qansha degenmen, endi onyng da ishi maylanatyn boldy. Endigi jerde kemiretini jilik, jeytini qúimaq  et, mәnti, bәlish pen qattama. Es bilgeli ol ózining osy ýiding bir mýshesi ekenin biletin. Ýy iyeleri múnymen tamaqtaryn qylday bólisip jeydi.

Arujan týnimen kirpik ilmedi. Qiyalyna berilip senip qalghany sonsha bir sәtte múnyng bәri tek oidan shygharylghan dýnie ekeni esine týsip ketip, óz qiyalynyng tym úshqyrlyghyna qapalandy. Taghy da kelmese she? Endi kózderinen jas ta shaghar emes. Qúrghap qalypty. Týn balasy tósegine syimady. Jaryqty jaghayyn dese ne boldy dep әjesi jetip keleri belgili. Songhy kýnderi anasyna renjigeli әjesinen bólektenip, ata-anasynyng tósegine jatudy әdetke ainaldyrghan. Múnysy týnimen jastyghy sulanghanyn  kórsetkisi kelmegendikten. Osylaysha kýdik pen ýmit saghynysh pen qorqynysh aralasqan taghy bir azapty týnning kóbesi  sógilip keledi. Kýnshyghys jaq agharandap, "tang atyp qaldy!" dep  tauyq  shaqyra bastady. Arujan jýregi dýrsildep kýnning shyghuyn alasúra kýtedi. Ne de bolsa osy tandy úiqysyz atyrmaq. Keledi-kelmeydi dep sarsangha týsken kónilin birjaqty etpek. Biraq, tang syghalay bastaghannan jylau men úiqysyzdyqtan zil tartqan denesi maujyray berdi. Kýndi kózimmen atyram dep qansha tyrashtanghanymen  úiqynyng úiyghyna tartylyp bara jatty.  Aqyrynda tang salqyny sharpyghan tәnin kórpemen qymtap alyp, tәtti  úiqynyng beygham әlemine eriksiz sýngip kete bardy.

Týs kóripti. Týsinde mamasy kep tura kórpesimen qosa qúshaqtap jatyr. Aqyryn ghana  oyatyp almayyn dep qos betinen kezek-kezek sýiedi. Yp-ystyq jastary aghyp-aghyp múnyng betine moynyna tamyp túr. Jýzin jughan jasty anasy jalma-jan qol oramalymen sýrtip alyp  jatyr. Búl jorta ókpelep  kózin ashpaydy. Talay ret kelem dep aldaghandyqtan ony osylay jazalamaq. Qanday raqat týs edi! Úzaqqa sozylsa eken dep tileydi. Oyanyp ketse shynymen de týsi eken. Jana ghana meyirlene qúshaqtaghan anasy joq janynda. Bólmede jalghyz ózi jatyr. Yzadan jylap jiberdi. "Mama taghy da kelmeding be, mama! Bilip edim kelmeytinindi!" dep kómeyi býlkildep, ishtey keyidi. Kenet, kózi tósek janyndaghy tumbochkanyng ýstindegi ýr jana ýlken qorapqa týsti. Ertegidegi Uiniks perishteleri. Alty perishte qyz ózine qarap kýlimdeydi. Jalma-jan baryp qorapty qúshaqtay aldy. Ýmit oty jylt ete qaldy. Búl qaydan kelgen quyrshaqtar? Álde...

- Arujan! Dep esikten anasy kirip kele jatyr. Týsim be ónim be dep quyrshaqtaryn qúshaqtaghan kýii sileyip túryp qaldy. Múrnyna tanys iyissudyng iyisi jetkende  ghana múnyng týs emes ekenine kóz jetkizdi. Quyrshaghymen birge qúshaqtaghan ana qúshaghy bosatar emes.

Bir aptanyng ishinde Arujannyn  sabaghy edәuir rettelip qaldy. Kýndeligine  kýnine birneshe tórttikter men bestikterdi  qonjityp әkeledi. Kónil-kýii de kóterinki. Keyde sabaqtan song ýige qúrbylaryn erte keledi. Olar da múnyng ýlken qorapqa syimay túratyn oiynshyqtarymen oinaugha әues. Ádette, teledidardan jana ertegi kórsetse  kóp úzamay sol ertegining keyipkerleri Arujannyng ýiinen tabylatyn. Apaly sinlili Anna men Eliza; keshe ghana anasy syilaghan  qanatty perishte qyzdar: Flora, Muza, Tehno, Stello, Leyla, Blum; "Monstr Haydyn" qorqynyshty qyzdary, sәndi kiyingen barbilar, qazan bas dýrdik erin Bratz arulary.  Quyrshaqtargha arnalghan ýiler, qorghandar, kiyimder. Oiyn jasyndaghy qyz bala ýshin kerektining bәri de bar. Qúrbylaryna maqtanyp qyryq shaqty quyrshaqtarynyng birin qaldyrmay kilemge jayyp tastaydy. Kózderi jarq ete qalghan qyzdar Arujangha qyzygha da qyzghana qaraydy. Múny sezgendey ol da tanauy jelbezektene týsip, ortagha shyghyp, Anna men Elizanyng әnin salyp beredi:

 Atpustiiiiy y zabuuudi, chto prashlo uje ne vernuti. 

Atpustiiiy y zabuuudi, novyy deni ukaajeeti puuuti.

NE boysi nichego uje, pusti bushuet shtorm-

Holod vsegda mne po dushe, - dep dәl ertegidegi Elizasha eki qolyn erbendetip, bólme ishinde oiqastay jýgire jóneledi. Án sala jýrip әli tabany qara jerge tiyip ýlgirmegen su jana aq tufliyimen maqtanyp qalu ýshin jer syzghan kógildir  kóilegining keng etegin әdeyi búlghandatyp,  ózine enteley qarap otyrghan qyzdargha masattana kóz qiyghyn tastap qoyady. Án ayaqtalysymen qúrbylary qol shapalaqtap qoshemetteydi. Arujan tizesin býgip, basyn iyip  kórermenderge taghzym etedi. Dәl qazir onyn  balalyq shaghynyng eng bir baqytty kezenderi ótip jatyr. Anasy  janynda. Aynala toly quyrshaqtary men qúrbylary. Bәri búghan tamsana qaraydy. Ánine de quyrshaqtaryna da ózine de. Ándete jýrip búl quanyshty kýnder eshqashan ayaqtalmasa eken dep tileydi.  Keyde oiyna anam taghy da qalagha ketip qalsa she degen súmdyq kirip, ishin múz qaryp ótedi.

Arujan býgin mektepke barmady. Onyng birdene isterdey kónil-qoshy joq. Lizany qúshaqtap qana terezege qarap oilanyp otyr.  Keshki asty erterek qamdap jýrgen anasynyng da jýzi synyq.

- Arujan kel, qúlynym tamaq iship al.

- Endi qashan kelesing mama?!

- Bir aidan son. Taghy bir ay aqsha tauyp, kelesi aida papan, aghang ýsheumiz birge kelemiz. Jana jyldy tórt kózimiz týgel otyryp qarsy alamyz.

- MHh!, - dep Arujan auzyn ashpaghan kýii auyr kýrsindi. Anasy onyng jibektey júmsaq shashtarynan iyiskep, bauyryna tartty. Ayqasqan qúshaqtar mәngilik jazylmaugha bar-dy.

Sol kýni keshki as erte ishildi. Ýidegi ýsheu jylqynyng sýrlengen qazysy qosylyp asylghan bir tabaq etti kerenau qimylmen jep otyr. Qúddy bireu mәjbýrlep jegizip otyrghanday.

- Arujan ósip qaldy. Qazir mamasymen qoshtasqanda jylamaydy, - dedi әjesi as ýstinde.

- IYә, mening qyzym aqyldy, - dedi mamasy da ony qostap.

As qayyrylyp, dastarqangha bata oqylghan song anasy tezdetip ýstel ýstin jinap aldy. Ydys-ayaqty judy. Sýt pisirim uaqyttan song bir sómke zatty kóterip, ýsheui ýlken jolgha bettedi. Arujan ýn shygharar emes. Auzyn ashsa  óksip jiberemin be dep qorqady. Álginde aitqanday búl endi ýlken qyz boldy. Jylasa úyat bolady.  Taksy kýtip túrghanda mamasyn belinen qúshaqtap, kókiregine betin basyp túr. Onysy jylarman bolghan jýzin kórsetpeuding amaly. Eski mashina shandatyp kelip toqtaghanda ana men balanyng qúshaghy ajyrady. Qos betinen kezek-kezek  sýigen son  jas tolghan janaryn qabaghymen kólegeylep "qyzym men jana jylgha qarsy kelemin. Sabaghyndy oqy. Meni kóp oilama" dedi de anasy kólikke minip kete bardy. Jetimsirep búl qaldy. Osy kez anasynan basqa eshbir jandy kerek etpeytin auyr týsindi. Eshkimdi de eshteneni de!  Ishtey: "Mama! maghan senen basqa eshkim de eshtene de kerek emes!" dep bar dausymen shynghyryp egiledi.  Biraq, qansha ishtey jylaghanymen sheri tarqamaydy. Kómeyine túryp qalghan tas erimeydi. Tughan anasyn qasyna syighyzbaghan tar dýnie armansyz jylauyna da mýmkindik bermeydi. Qúddy bir múnyng kólenkesindey bop ózin bir sәtke  de jalghyz qaldyrmay, qas-qabaghyn andyp otyratyn әjesi dәl qazir  búghan kedergi keltirip túrghanyn sezbeydi de. Endi mine, qolynan tas qyp ústap apty. Jol boyy ol  Tananyng aitqandaryna  bas iyzep ne bas shayqap jauap bergeni bolmasa júmghan auzyn ashpady. Dәl osy sәtte ol tek enirep jylaudy ghana ansap, bulyghyp әzer keledi. Janyndaghy  qyraghy kózderden juyq arada onashalana almasyn bilgen son, qaqpadan kirgen boyda ishim auyrdy degen syltaumen auladaghy aghash dәrethanagha bettedi. Sodan Tana apa siyr sauugha shyqqansha sol jerde edәuir kidirdi. Ol qolyna jelim shelegin ústap mal qoragha bettegen  sәtte ghana esik sanylauynan syghalap túrghan Arujan   dәrethanadan úrlana shyghyp, mysyqtabandap ýige kirdi de әkesi men anasynyng kereuetine qoyyp ketti.  Búlauday bolghan bet-auyzyn jasyru ýshin júqa aq jaymany basynan asyra jamylyp, úiyqtaghan bop jorta pysylday jóneldi.

Aradan aigha juyq uaqyt ótti. Búl kýnderi Arujan sabaqqa barady-keledi. Ýy tapsyrmasyn oryndaghan bop kitap dәpterin jayyp tastap otyrady da qoyady. Kózi kitapta oiy anasy jaqty kezip jýr.   Kýn artynan kýnder ótip jatty. Ol qonyraugha jauap berudi  de siyretti. Sheshesining qanday oiynshyq әkeleyin degen súraghyna әueli  "Qoshqar men Tekeni" tauyp keluin búiyrghan. Abdyrap qalghan  anasy búl  oiynshyqtardyng dýniyejýzinen tabylmasyn aitqan son, onda "Qúlan men Týlen" quyrshaqtaryn әkel dedi. "Kýnim-au, Qúlan men Týlen degen shaytandar emes-pe? Shaytandargha qyzyqqanyna jol bolsyn?"-degen Gýlmira odan әri abyrjydy. Biraq, Arujannyng qarsy aitar uәji dayyn edi: "Meyli, bola bersin. Mendegining bәri shetinen hanshayymdar men perishteler. Perishte jýrgen jerde shaytan da qatar jýredi dep әjem aitqan". Ne aitaryn bilmegen anasy balasynan basqa oiynshyqqa tapsyrys beruin súrady. Sóitip,  "әiteuir bir әdemi oiynshyqqa" tapsyrys aldy. "Mama"-dedi degenmen, ókinishin jasyra almay-"mening quyrshaqtarymnyng eshqaysysy qazaqsha týsinbeydi tek oryssha sóileydi.   Al, men qazaq quyrshaqtarymnyng da bolghanyn qalaymyn".

Songhy kýnderi Arujan ózining nelikten ata-anasynan jyraqta ómir sýrip jatqandyghynyng sebebin oilap bas qatyratyndy shyghardy. Áke-sheshesi aitqanday  mardymdy júmystyng joqtyghynan  auylda kýn kóre almaytyndary oghan bayaghydan mәlim bolatyn. Egerde, әkesi Ayazbay ata sekildi tauyq fermasyna  júmysqa túrsa aiyna elu myng tenge jalaqy alady eken. Biraq, búl  elu mynnyn  óte az aqsha ekenin jaqsy biletin. Jazghy demalysta Astanagha barghanda anasy iri sauda ortalyghynan  "Monstr Hay" quyrshaghyn satyp әpergen. Sonda qorapqa jelimdengen jiyrma myng tenge degen baghany kózi shalghan.   Arujan  auyldaghy kórshi  Aytbaydyng qyzy Mәliykede nelikten bir de bir quyrshaq joq ekenin sol jelimdengen sandardy kórgen mezette-aq týsindi. Aytbay tauyq fermasynda júmys isteytindikten onyng Mәliykege quyrshaq aluyna aqshasy jetpeydi eken ghoy.   Oilana kele  ol ata-anasynyng qalagha júmysqa  ketuine  ózining quyrshaqtaryn kinәli dep tapty. Olar búghan әdemi oiynshyqtar әkep beru ýshin Astanagha baryp júmys isteytindey kórindi. Men quyrshaqtargha qúmar bolmasam anau Mәliykeshe bir-de bir oiynshyqsyz jýrer em. Esesine, ata-anam da janymda bolar edi dep tolghandy.    Sodan sýiikti quyrshaqtaryna kónili suy bastady. Anasy әne kelemin mine kelemin dep uәdesinen tanghan sayyn quyrshaqtarynyng shashtaryn júlyp, qol-ayaqtaryn syndyryp tastaghysy keledi. Tek, olay etsem anamdy renjitip alarmyn dep qoryqqandyqtan ghana olargha ziyan keltiruge qoly barmaydy. Saghynysh pen kýtuding azabynan jýregi shaylyqqan ol endigi jerde kýn men týndi sanap janyn azaptaghansha uaqytty bilmey jýre berudi jón sanady. Býgingi kýn aidyng qay júldyzy ekenine mәn bermeuge tyrysady. Jeltoqsan kelip, tәuelsizdik kýnin toylaghanda bir quandy. Áyteuir, jana-jyl jaqyndap keledi. Demek, qauyshu kýni de alys emes. Sonyng ózi kónilge medeu. Teledidardan jana-jyl jayly kinolar kórsetile bastaghannan jýregi atoylap sala beredi.

Jeksenbining kezekti bir tany kishkentay hanshayymgha baqyt alyp keldi. Sol kýni úiqydan oyansa qylqynyp qala jazdap jatyr eken. Kózin ashyp qarasa qasynda ózin qapsyra qúshaqtap anasy jatyr. Birden-aq qúshaqqa qúshaqpen jauap berdi. Qauyshudyng lәzzatyn tatyp jatyp әldeneden ýmittenip moynyn ong jaqqa búrghany sol ýmiti aldamaghanyn kórdi. Tumbochkada hanshayym men hanzada túr eken. Últtyq kiyim kiygen qyz ben jigit. Quyrshaqtarynyng babyn tabam dep tilin oryssha búrap qinalynqyrap jýrgen Arujan búghan dәn riza boldy. Mine, әkesi de kirip keledi. Ýsheui júmsaq tósekte qúshaqtary aiqasyp jata berer me edi, as ýiden: "Áy, kelinder shay iship alyndar! Endigi, mauyqtaryng basylghan shyghar" degen әjesining dauysy estilmegende.

Jana jylgha sanauly kýnder qaldy. Qonaq bólmege hosh iyisti shyrsha ornatyldy. Onyng qylshyqty myng san qoldaryna әr týrli әsem bilezik-saqinalar taghyldy. Arujannyng kónili  ghajayyp sezimge tolyp,  búlttardan biyikte qalyqtap jýr. Qúddy bir Ayaz ata kelip, ózining bar qalauyn oryndaytynday. Biraq, búl ayaz atanyng shyn ayaz ata emes, tarih pәnining múghalimi Óstemir aghay ekenin biletin. Onyng dorbasyndaghy tәttilerding de oqushylardan jinalghan aqshagha Áliya apaydyng dýkeninen alynghanynan habardar. Sonda da bir jyldyq jana kýntizbe bastalar tústa qara jerdi kómkergen aqsha qargha da kýndelikti tútynyp jýrgen  as sugha da kez-kelgen zattar men týsinikterding bәrine siqyr daryp ketkendey kórinedi búghan. Jalpy Álem jappay meyirim men mahabbatqa bólengendey! Jeltoqsannyng otyz birinde japalaqtap qar jaudy. Anasy tang atqannan kesh batqansha tynym tappady. Qúimaq bauyrsaq, qattama-nan, pirog, samsa, neshe aluan salattar jasap, kesh týse dastarqandy jaynatyp tastady. Teledidardan bayau esilgen әsem әn ýy ishine kóterinki kónil-kýy syilap túr. Arujan mamasy әkep bergen әuege úshatyn  shamdy tezdetip úshyrghansha asyq. Búl shamdy úshyratyn adam oghan tilegin aitady eken. Egerde, sham qúlap qalmay kókke úshyp ketse tilek oryndalady desedi. Shamnyng syryna qanyqqan song qaraday qarap degbirsizdenip, aqyry shydamay aghasynyng bileginen sýirep  syrtqa shyghardy. Qolynda әlgi qaghazdan jasalghan sham men sirinke. "Mynany úshyrayyq" dedi súq sausaghymen shamdy núsqap. Aghasy eppen qimyldap, bir-birine jabysyp túrghan qaghazdardy aqyryn ajyratty da onyng tómengi jaghynda temirge ilingen balauyzgha ot jaqty. Balauyz biraz janyp, ot laulay týskenshe ekeui qaghazdyng eki shetinen ústap túrdy. Ortasyn ot kernep, dóngelete jabyq tigilgen qaghazdar kerile týskende aqyryn joghary kóterip,  shamdy aspangha jibere qoydy. Qaghaz sham bayau qalyqtap jogharygha órlep bara jatty. Arujan odan kóz almay qarap úzaq túrdy. Ol Qúdaydan endigi jerde anasy ekeuin eshqashan aiyrmauyn tiledi. Sham qysqy týnde múnyng tilegin kókke jetkizuge asyqqanday úshar biyikke samghap barady. Biyikke kóterilgen sayyn kólemi kishireye týsip, әuelgi túrpaty astauday sham bara-bara kesedey bop, sosyn týimedey qalypqa týsip, aqyrynda  iynening jasuynday bolghanda aspangha sinip kózden ghayyp boldy.

Saghat tili on ekini soqqanda staqandargha shampan qúiyldy. Arujan  shyryn qúiylghan bokalyn ýlkenderdikimen toghystyryp, qarnynyng toyyp túrghanyna qaramastan qyp-qyzyl anar shyrynyn syzdyqtata iship  tauysty.  Sonsong ýy ishi týgeldey syrtqa shyghyp, ot shashudan shashu shashty. Aspan men jerding arasyn jaltyraghan týrli-týsti jaryqtar әrlep jibergen. Uaqyt patshalyghynyng taghyna otyrghan jana 2017-shi jyldyng aspany osy bir óliara shaqty dýrlige kýtip, dumandatyp qarsy alghan dýrbeleng Álemge jay ghana túnjyrap oilana kóz salyp túr. Syr úghar jangha qart aspan:     "Áy, tirshilik iyeleri! Kóp daurygha bermey әr sәtti qadirlender. Aua jútqan әrbir uaqytyng sanauly" dep janashyrlyq tanytyp  túrghanday.

Jana jyldy  kónildi qarsy alghan otbasy abyr-sabyrmen qaytadan dastarqan basyna jinaldy. Al, - dedi әkesi- "jana kýntizbemen de qauyshtyq.  Qantardyng onyna deyin jaqsylap demalayyq. Sosyn qayta qalagha ketemiz.   Firmany salymshylar qysyp, tezdetinder dep jatyr." Arujannyng óni búzylyp ketti. Biraq, búl joly bәrine kóndikken synay tanytyp eshtene aitpady. Osy sәtte  ol óz baqytsyzdyghynan ózin-ózi qútqarmasa basqa eshkim de, tipti, anasy da qútqarmasyn bildi. Jan azabynan qútyludyng jalghyz ghana joly - mahabbattan  arylu  ekenin jedel týisindi. Ol endigi jerde  anasyn saghynyp qayghyrmas ýshin ony jaqsy kórmeuge tastýiin dayyn edi. Balasynyng súp-súr bolyp syzdaghan jýzin kóru Gýlmiragha da onay soqpady. Álginde ghana jarqyldap qanatsyz qalyqtap jýrgen perzentining qazirgi baqytsyz qapaly, tipti, kekti bop kóringen kespirine qarap jany shyrqyrap bara jatty. Esine  Arujandy qúrsaqta kýtip jýrgen kezi týsti. Ol kezde kónili shat bolatyn.  Birde, azyq-týlik alu ýshin dýkenge barghanda jol jiyegindegi dýngirshekten  " Predskazaniya Orakulanyn" kezekti sanyn qarmay ketken. Sәuegey-gazetten belgili astrolog Andrey Yavnyidyng shayan belgisindegi әielderding keler jyly dýniyege keler balalary baqytsyz bolatynyn eskertip, saqtyqqa shaqyrghan  joramalyn oqyp, tiksinip qalyp edi. Sol bir auyz sóz jan tynyshtyghyn búzyp, kónilin kýpti etken. Kókiregine ýrey úyalap, jatsa-túrsa Qúdaydan  deni sau perzent әkeluin tilep jalbarynyp jýrdi. Ay-kýni jetip densaulyghy kinәratsyz sәbiyin  dýniyege әkelgen sәtten qorqynyshy seyile bastady. Bara-bara әlgi sóz de úmytyldy. Al, qazir arada jyldar ótken song sol sóz qaytadan esine týsip otyr. Dәl osy mezette ol óz perzentinin  baqytsyz ekenin ishtey moyyndady. Búlar onyng "qashan kelesin?"-dep baybalam salyp jylaghanyn sholjandyqqa balap jýripti. El arasynda qalyptasqan "bala ata-anasyn eki kýnnen song úmytady, janynda kim bolsa soghan bauyr basyp  ketedi" degen jansaq pikirge  ilanyp, eki jasqa tolysymen-aq Arujandy әjesine qaldyryp,  "jarqyn bolashaq ýshin!" dep joryqqa attanyp kete barypty. Anyghynda, senbese de  solay ynghayly bolghandyqtan ózderin  kýshtep sendirgen.  Biraq, ol jarqyn bolashaqtyng jýiriktigi sonday qughannyng bәrin jetkize qongy ekitalay eken. Perzentim jaqsy as iship, dúrys kiyim kiysin dep janyn jaldap jýrip, sol perzentining baqytsyzdyq shegip qinalghanyna da kóz júmypty . Ádeyi istemeseng de búl da bir óz  balana jasaghan qiyanatyng ekeni dausyz! Gýlmira múnyng bәrin osy qazir ghana ayaq astynan týsine qoyghan joq. Ol   múny qashannan sezip jýrdi. Jyraqta jýrip jýregi syzdap jýrdi. Biraq, moyyndamady! Anyghynda, múny moyyndau-qymbatqa  týser edi. Bir adamnyng tabysy azayyp, otbasy qazynasy ortayar edi. Sondyqtan, jorta týk sezbegensip, "Otbasynyng jarqyn bolashaghy ýshin!" bәrine kóndigip jýre berdi. Al endi, ol dәl osy sәtten bastap ózinin  búdan-búlayghy jerde  perzentining bir tamshy kóz jasyna shydap jer basyp jýre almasyn sezdi. Búghan deyin óz balasyn baqytsyzdyqtan qorghay almaghanyna nalydy. Endigi jerde eshqashan Arujanymnan alystap ketpeymin degen sheshimge keldi.     Arujannyng oiyn anasynyng dauysy búzdy. Tómengi jaqta otyrghan ol shәinektegi  qoi  shәidi keselerge qúiyp tarqatyp shyqty da az-kem uaqyttan song bayypty ýnmen - "men eshqayda barmaymyn-dedi-endi qyzymnyng janynda bolamyn". Sóitti de ýi-ishin janarymen bir sholyp shyqty. Ýi-ishi ýn-týnsiz shәilaryn soraptaumen әlek. Tek Arujan ghana búghan barlay qarap qapty. Kóz jazbay biraz qaraghan son  ózin  ýnemi  inkәr etip kelgen  qonyr kózderding qarashyghynyng salmaqtylyghyn baghamdap, anasynyng aqtyq sheshimin aityp túrghanyna kýmәn keltirmedi. Sodan song esine birdene týskendey  qolyna birinshi bop ilingen әkesining syrt kiyimin jelbegey jamyla sap syrtqa ytqyp shyqty. Shyqty da túmandanghan qysqy  týnning aspanynan ólimsirey kóringen júldyzdargha jasauraghan janarlarymen meyirlene qarady. Ár-jerden әlsiz jaltyraghan júldyzdar arasynan әldeneni izdeytindey. Sóitti de: "Siqyrly shaaa-a-am! "-dep aighaylady bar dausymen. -"Raqmeee-et saghan, siiy-qyyrlyy shaa-aam! ". Qar týstes aq kóilegining etek-jenin jel keulep,  basyndaghy tәji elektr jaryghyna jaltyraghan hanshayym kókke qarap qol búlghap túr. Jýzin jas juyp ketipti. Búl joly baqyttan.

Meruert Altynbekova

Abai.kz