nemese Mýsirәli qoja Sopy әziz bayany

 Bizding aitpaghymyzdy taqyrybymyzdyng ózi de aiqyndap túr. Ony anyqtanqyrap týsindirer bolsaq, myna әfsana-shejirege qúlaq qoyarsyz.

Qazaqtyng rugha bólinu mәninde jeti atagha deyin qyz alyspay qandy taza saqtau, úrpaqty óz teginen ajyratpau, ata-baba ruhyn qúrmettep, olargha Alladan jarylqau tileu sekildi izgi niyetting jatqanyn týsindiruding ózi artyq. Arghy tegi asyl Payghambarymyzdan (s.a.s.) bastau alatyn Qojalar tarihy da osy birizdilikke negizdelgen.

Býgingi kýni ru ishinde «Kereyt qoja» degen rulyq atau bar. Ol әsirese Qyzylorda oblysynda kóbirek kezdesedi. Osyndaghy týsiniksiz nәrse, sonda olar Qoja ma, Kereyt pe? Eshkim de ózin «qoja naymanmyn» nemese «qoja qypshaqpyn» demeydi ghoy. Al, Kereytke kelgende Qojanyng qosaqtalyp jýru syry nede?

Ótken tarihtyng ón-boyyn “tintip” ómirlik aqiqatty óshirmey kelgen kóp ghúlamalardyng sózin aldymyzgha jayyp tastap biz osy súraqqa jauap izdep otyrmyz. Ghúlamalardyng qaysysyniki haq?

Ángimening әlqissasy, ýsh jýzding piri Mýsirәli qoja Sopy әzizding әfsanasy jayynda.

“Qazaq KSR ensiklopediyasynda”  Mýsirәli baba jayly bylay deydi: “Pir, dindar, azan shaqyryp qoyghan aty Mýsirәli. Ruy kereyt bolghanymen, dinge shyn berilgen sopylyghy men taqualyghyna oray Ájiqoja, al, onyng úrpaqtary Kereytqoja atanyp ketken...” (1-tom, 644-b).

Tәuelsizdigimizdi alyp, shang basqan múraghattardaghy, kýmәn basqan jadymyzdaghy jauharlarymyzdy arshyp, arystarymyz ben ayauly halyq úldarynyng tarih enshilegen mәrtebelerin ózderine qaytara bastaghan túsymyzda, sóz joq, sol túghyry biyik túlghalardyng biregeyi Mýsirәli qoja Sopy әziz jóninde de zertteuler men zeyindi әngimeler az bolghan joq. Biraq sonyng deni “Ensiklopediya” aityp otyrghanday iyini týsip, qiiy ketken mazmúngha baryp tireledi.

Birde maghan Qyzylordada túratyn tuysym Jetes esimdi elshil azamat kelip:

– Sansyzbay, “qoja” sózi atatek pe, ataq pa? – dep súrady.

Búl ózi estigen adam ә degennen týsininkirey qalatyn, biraq oy astary tereng súraq edi. Ol kisining aityp otyrghany “Ensiklopediyadaghy” “... Ruy kereyt bolghanmen, dinge shyn berilgen sopylyghy men taqualyghyna oray Ájiqoja, al, onyng úrpaqtary Kereytqoja atanyp ketken” degen derek ekenin bile qoydym. Shyn mәninde “qoja” – atatek.

Asyl payghambarymyz Múhammedting (s.a.s.) qayynatasy halif Ábu Bakir Syddyqtyng jәne tútas týrki júrtyn islam dinine kirgizushi әulie Baba Týkti Shashty Áziz úrpaqtarynyng “qoja”  atalghanyn, onyng myng jyldan asa tarihy bar tútas әuletke ainalghanyn men tәptishtep aitpasam da, kýlli qazaq biledi.

Eger, “qoja” sózi ahun, әuliye, pir degen sekildi ataq-dәrejeni bildirer bolsa, onda din músylmannan shyqqan nebir ilimdarlargha “qoja” ataghy nege berilmey qalghan. Aytalyq, 362 әuliyening basy sanalatyn Beket atagha da “pir” ataghy berilgen, biraq, onyng esimine “qoja” sózin qosaqtap túrghan eshkim joq qoy. Ataq bolsa, búl halyq Oqshy qoja, Esabyz qoja, Qaljan qoja dep din әleminde ózindik qoltanba qaldyrghan ahun, әuliyelerdi de atamas pa edi? Demek, “qoja” atauy ataq emes, atatek. Sondyqtan, Qoja Ahmet Yassaui, Mýsirәli qoja, Qosym qoja dep búl әuliye, pirlerding esimine óz tegi qosyla aitylyp túr. Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay, Qarakerey Qabanbay esimderine de osy sekildi óz atatekterining qosarlana aitylyp, kisi esimine tegi tútasa ainalghanyn aitudyng ózi artyq.

Qate jazylsa da kýlli elding qaperine enip, sanasyna sinise bastaghan taghy bir shejire bayanyna barayyq.

 “... Mýsirәlining shyghu tegi kishi jýzding “Jeti ru” taypasynyng “Kereyt” ruynan shyghady. Ertede Kereyt elinde Qabylbek degen batyrdyng ekinshi әieli Rabighadan bir balasy bolypty. Qabylbek batyr bir jaugershilikte balasymen ekeui birdey qaytys bolyp, 23 jastaghy Rabigha jalghysbasty bolyp qalady. Birde Rabighanyng týsine әuliyeler enedi. Olar Mekke-Mәdiynege barugha jol silteydi. Barghan song Qaghbagha kirip, ziyarat etpek bolady, biraq búghan jesir bolghandyqtan rúqsat etilmeydi. Sondyqtan, ol sol jerdegi imamnyng kómekshisine neke saldyrady. Sóitip, músylmanshylyq sapardan oralghan song kereyt elining begi Arghymaq bahadýrmen bas qosady. Olardan Kýrzihan tuady. Kýrzihannan Bozansher, odan Espenbet (Oyyq), odan Dosmanbet (Tilik), Dosmambetten Sandauyl, odan Kóne bi, múnan Dulat, Dulattan Taz, Tazdan Jәdik, Jәdikten Mýsirәli tuady...”

Qazirgi kereyt aghayyndardyng basshylyqqa alyp jýrgen bir deregi osy. Sonda qalay? Músylmanda jesirin qiyangha jalghyz jiberip, artynan qarap qala beretin dәstýrdi kórgen kim bar?

Búl shejire jazbanyng jalghasynda mynaday bir oqigha kezdesedi. Sol úzaq jolda Rabigha qúdyqtyng qasynda shóldep jatqan itti kórip, mәsisin shelek qylyp, kóilegin jyrtyp qaughajip qylyp, qúdyqtan su alyp, ony eki ayaghyn qosyp, sol qosylysqa qúiyp, itke su ishkizedi. Áriyne, qayyrym, meyirim qasiyetterine negizdelip aitylghan әngime. Alayda, qisyngha kelmeydi. Birinshiden, bet-auzyn itke jalatatyn europalyqtar emes, músylman it tili tiygen jerdi aram dep jeti ret juady. Búl qazaqta da berik qalystasqan әdet. Endeshe Rabighanyng itke ayaghyn jalatyp otyruy qalay? Ekinshiden, kóilegin jyrtyp, onan әri bayghús kelinshek qay kýide qaldy? Ýshinshiden, taghysyn, taghy...

Demek, búl oidan qúrastyrylghan anyz. Ýsh jýzding piri saylanghan Mýsirәlining arghy anasy osynday bolghan degen shejirege ony shygharushy adam  býgingi úrpaqtarynyng jýrek narazylyghymen qaraytynyn, tipti, kýpirlikke sanaytynyn bilmegen.

Ángime - әfsanyng aqiqaty Rabigha eshqashan kýieuge tiymegen, 9-ghasyrda ómir sýrgen, 23 jasynda dýniyeden pәk bolyp ótken hannyng qyzy. Sýiegi Búqarada jatyr. Múny Búqaragha óz ayaghymyzben baryp kelgen biz sondaghy barlyq qúlyptastardyng qúpiya syrlaryn bes sausaghynday biletin ghalymdardan súrap bildik.

Biz aityp otyrghan oqighalardy ózining «Kereyt shejiresi» dep atalatyn kitabynda teris keltirgen jalaghashtyq  Maydan Týiimbet sonda әlgi derekterdi qay jerden alghan? Biz alghan jerimizdi aittyq.

«Kýnәgha belshennen batqyng kelmese, biliming bolmay eshkimning ata tek shejiresine, tarihyna jolama. Shyn ghalymnyng qalamyn perishte, nadan soqyr ghalymnyng qalamyn shaytan laghna sýireydi» depti ghúlamalar.

«Ashynghannan shyghady ashy terim» demekshi, sol jazushy Maydannyng ýiine baryp kórgender onyng ashysumen әuestigi baryn aityp keldi. Esigi men tórining arasyndaghy  qoqystan attap ótken әlgi kisi «Baba shejiresin búrmalap jazugha layyqty-aq adam eken» dep ashynyp keldi.

Mine, әlgindey negizsiz әngimeler jelisine janalyq tapqanday qalamyn qayray jónelgen  osy Maydan siyaqty “jazghyshtar” tariyhqa qiyanat jasap keledi.

Mýsirәli babamyzdyng 1639 jyly dýniyege kelip, balighat jasynan islamnyng inju-marjany tógilgen ilimin boygha toqyghan, ómirin osy asyl dinimizdi uaghyzdaugha, onyng keng taraluyna sarp etken sara da dara túlgha ekenin eshqanday qisynsyzdyqqa kónbeytin әdiletti tarihtyng ózi aitsyn.

Babamyz әueli Shariyp, Kókiltash medreselerinde 12 jyl, sosyn Mirarab medresesinde 8 jyl oqyp, Sham shaharynda taghy 5 jyl din dәrisin alghan. 38 jasynda Búhar Sharipke qaytyp kelip, Mirarab medresesindegi ústazynyng tapsyrmasymen halyqty din jolyna tartu jәne shәkirt tәrbiyeleu maqsatynda Týrkistandaghy Qaziret súltangha keledi. Sóitip, Týrkistandaghy týbi bir týrki músylmangha 1677-1679 jyldary Islam filosofiyasy men tarihynan, Qúran kәrim, hadiys, fih ilimderinen dәris oqyghan.

Jalpy, Mýsirәli babamyz laduny ilimin, yaghni, Allataghala tarapynan  keletin ilimdi bilgen. Búl qúpiyany ishine býkken ilimdi bilgen kisi múghjiza, yaghni, keremetterdi jasay alu artyqshylyghyna ie bolghan. Demek, babamyzdyng atyna “Jeti ólikke jan bergen Mýsirәli” degen dәrip beker aitylmaghan.

Qúrannyng “Baqara” sýresinde “Alla hikmetti qalaghan qúlyna beredi. Al, kimge bilim berilse, oghan kóptegen iygilik berilgen bolady. Múny aqyl iyeleri ghana týsine alady” dep kórsetilgen. Yaghni, biz, jay pendeler Mýsirәli sekildi jaratylysy airyqsha kisilerge tiyisti bolghan ilimdi týsine bermeymiz. Onyng ólilermen, “tiri ghayyptarmen” qalay sóileskeni, oghan júrtty kuә qylghany, ólikti qalay tiriltkeni júmbaq, Allagha ghana ayan. Búl – Mýsirәli babanyng ilim-bilimine qatysty sóz.

Endigi sózdi babanyng asatayaghyna qatysty aityp óteyik. Mýsirәli baba qolyna ýsh músylman perisining aty jazylghan asatayaq ústaghan. Babadan balagha amanat bolyp kele jatqan osy kiyeli asatayaqty Qosym qoja balasy Sәdir qojagha bergen. Múnan әri ol Sәdir qoja úrpaghy Shabaq әjeyding qolyna tiygen. Jasy seksenge kelip otyrghan osy keyuanadan Elbasy múrajayyna qoyamyz dep aldap alghan biz aityp otyrghan «shejireshi» Maydan Týiimbetti aldyna salghan kisiler kiyeli jәdigerdi әli kýnge óz qoldarynda qaldyryp otyr. Kereyt aghayyndardyng búl isine ne joryq? Kýnim ýshin emes, dinim ýshin deytin adam osylay ister me edi? Osyny istep otyrghan kisiler kenestik zamanda oblystyq, audandyq partiya komiyteterinde qyzmet istep, qoja-moldany qudalap edi. Endi olargha asatayaq nege kerek bolyp qaldy eken?.. Mýmkin din aldyndaghy qylmystaryn jasyru maqsattary shyghar. 

Endi qyzmet jaghyna kelsek, 1680 jyly alty alashtyng iygi jaqsylary jiylyp, Kýltóbede Tәukeni han kótergenin de tarihtan bilemiz. Mine, osydan song abyz aqsaqaldar aqyldasyp, handyqty diny basqarudy oilastyryp, ilimi de, bedeli de biyik Mýsirәlini ýsh jýzge pir etip saylaghan, yaghni, babamyz qyryq jylday handyqtyng bas hazireti bolghan. Oghan “sopy әziyz” ataghy osy tústa berilgen. Osy attyng ózi aityp túrghanday, babamyz sopylyq ilimdi tereng mengergen.

Myna bir jaydyng ózi osy terendigin dәleldeydi. Ýsh jýzge pir saylarda ýsh jýzding danagóilerin synnan ótkizipti. Sonda babamyz maqtany ýrlep jandyryp, jalyndaghan ottan ózi kýimey shyghady.

Qazaq handyghynyng kóp jyl qalmaq elimen jaugershilikte ómir sýrgenin  de jaqsy bilemiz. Osy mezgilderde biraz bilgir Tәukege qalmaqpen ashyq aiqasqa shyghu kerek degen aqyl qosady. Al, han búl jayynda Mýsirәliden súraghanda: “Jiyrma jylday ashyq aiqasqa shyghugha bolmaydy. Ol halqymyzgha qauip. Onyng ornyna elshi jiberip, kelisimge kelu oryndy” dep basu aitady. Han osyghan toqtap, qalmaqqa on-onbes kisini elshilikke jiberedi. Osy kezde Mýsirәli elshilerding birine týngli shýberek ústatyp: “Eger beybit kelisim jasalmaghanday bolsa, múny qalmaqtyng hanyna ber” – deydi. Shynynda qalmaq kelisimge kelmey, shabysatynyn aitady. Sonda qazaq qazaq elshisi Mýsirәlining sәlemin beredi. Qalmaq hany týngli shýberekti ashyp qarasa, ishinde bir uys maqta, bir uys múz, bir uys shoq bar eken. Han tanghalyp, biyler men uәzirlerinen sheshimin súraydy. Ony eshkim aita almaydy. Sonda hannyng boyjetken qyzy: “Áke, men aitayyn. Qazaq eli ýsh jýzden túrady. Kelisimge kelsen, dostyghymyz aq maqtaday, kelmeseng múzday qaryp, shoqtay jandyramyz degeni”.

Han qyzynyng sózine qatty oilanyp, әri bir orauly shýberekke shoqtyng maqtany kýidirmey, múzdyng shoqty óshirmey qatar keluine tanyrqap, taghy da qyzyna qaraydy. Qyzy: “Búl sәlemdemeni jibergen tegin adam emes. Búl tek payghambar әuletining qolynan keletin is. Meni sol adamgha qosynyz” deydi. Han osy sózdi qabyldap, qalmaq qyzy músylmandyqqa kirip, Mýsirәlige jar bolghan.

Osy qyzdyng ózi de tegin emes-ti. Bizding boljauymyzsha, keyin Qosym qoja sekildi asa iri ilim iyesining anasy bolghan kisige Allanyng ayany kelgen. Onyng maqta, múz, shoqtyng syryn úghyp, ózi kórmegen adamnyng Payghambar әuletinen ekenin anyq bilui osynday oigha bastaydy.

Sonymen, Mýsirәli baba jayynda taghy da tarihy naqtylyqty aityp óteyik. Mýsirәli Sopy әziz býgingiler jansaq tanyp jýrgendey, Jeti ru kereyt te emes, Baqsayys ta emes.

Mýsirәli babamyzdyng arghy ata-babalary arabtyng Qúraysh taypasynan edi. Músylman әlemining ainasy Múhammed (s.gh.s) Payghambarymyzdyn  qayynatasy,  senimdi sahabalarynyng biregeyi, Payghambarymyzdan keyingi el basqaru tizginin qolyna alghan alghashqy halifa Ábu Bakir Syddyq bolghan. Búl kisi keyingi tabylghan shejire núsqalarynda da Mýsirәli pirding týp atasy dep sanalady. Búl shejire bylay tarqatylady.

Ábu Bakir Syddyqtyng tórt úly bolghan. Sol tórt úldyng ýshinshisining esimi Múhammed edi. Ol Sham qalasynda patsha taghyna otyrghan. Onyng úly súltan Qaghbi de Sham qalasyna patsha bolghan. Onyng úly Hamid te, onyng úly súltan Halid te,  onyng úly Haydar da,  onyng úly súltan Maulud ta Sarsar patshalary bolghan. Onyng úly Ábu Fana Antakiada patshalyghyn biylegen. Onyng úly súltan Sәlim de, onyng úly súltan Sadyq ta Antakiada patshasy bolghan. Onyng úly súltan Osman Mediynede patsha bolghan. Onyng úly Jalaladdin Konstantinopolde patsha bolghan. Onyng eki úly bolypty. Birining aty – Adhan, ekinshisning aty – Baba Tuklas (Baba Týkti Shashty Áziyz). Baba Týkti Shashty Ázizding ýsh úly bar edi. Olar: Abbas, Abdyrahman jәne Tyrma. Abbas pen Ábdirahman qojanyng denesi Qaghbada jatyr. Al, Tyrma – Edil-Jayyqta qaza bolghan. Tyrmanyng besinshi úrpaghy әigili Edige batyr edi. Baba Týkti Shashty Ázizding Ábdirahmanynan Ábdurahim tuylghan. Ábdurahimnen eki úl bolghan. Olar: Zeynel jәne Abdulla. Abdulladan – Abdul Áziyz, Abdul Ázizden – Áziz Karamad. Abdul Áziz Kereyt taypasyn islam dinine kirgizgen, kereytting qojasy atanghan kisi.  Áziz Karmadtan – Jәdik, odan ýsh jýzding piri  Mýsirәli Sopy әziz tuady.   

Búl shejireni Dәrmenqúl ishannyng úly Orymbet ishan 1855 jyly Búqar sharifte “Qojalar shejiresi” atty kitaptan óz qolymen jazyp alghan. Shejire shaghatay, parsy tilinde jazylghan. Shejireni shaghatay, parsy tilderinen audarmalaghan ishannyng úrpaghy, imam Iniyattullaúly Abdulla.

Búl shejire derekterining Baba Týkti Shashty Ázizge deyingi túsy taghy bir shejirede ainymay qaytalanady. Búl әigili Edige by shejiresi.

Mýsirәli baba qartayghan shaqta Áyteke by oghan: “Bizding elge barayyq” dep qolqa salady. Sonda Mýsirәli: “Jas úlghaydy, pirlikke jastyghyna qaramay myna Qosym da jaraydy” dep kenje úlyn Áytekening qaramaghyna jiberedi. Mine, osylaysha Qosym ózining iri ilimi, kóripkeldigi, әuliyeliligin tanyta bilip, kishi jýz Jetu rudyng piri bolady.

Al,  babanyng ózi jolyn ústanghan Qoja Ahmet Iassauigha qaray emes, Baba Týkti Shashty Ázizding basyna qaray búrylyp, ómirining aqyryna deyin tikeley babasynyng sharaqshasy boluy onyng osy tekten ekenin taghy bir dәleldey týsedi.

Mýsirәli babany óz kitaby arqyly kishi jýzding Kereyt ruynan edi dep dәleldegisi kelgen Maydan Týiimbet osy dәiekti derekterdi bile me eken? Mynanday mysal oigha oralady.

Alty myng hadis jetkizushi Ál-Búhary birde múnan da kóp hadis biledi dep estigen bir ghúlamany izdep keledi. Sóitse әlgi ghúlama qolyndaghy ishinde jemi joq dorbasymen atyn aldap shaqyryp túr eken. Sonda Ál-Búhary janyndaghy serigine jemi joq dorbamen januardy aldap túrghan adamnyng bizge sahiq hadis aituy mýmkin emes» depti de, teris búrylypty. Qasiyetti babalar jóninde shejire jazamyn degen  Maydan Týiimbetting әreketi de osyghan úqsas.

Qasiyetti babamyzdyng tegin bile túra búrmalap jýrgen qyzylordalyq Kereyt aghayyndar  Qazaqstannyng birneshe oblysynda, Ózbekstanda, Reseyding Omby, Chelyabi, Astrahan oblystaryna taraghan baba úrpaqtarynyng kelisimin súramastan, eldi mekenderde meshitter túrghyzyp, oghan baba esimin teludi dәstýrge ainaldyrdy. Áriyne, meshitting kóbeye bergeni lәzim. Biraq biz әrbir salynghan meshitti Mýsirәli baba esimimen ataugha qarsylyq bildiremiz. Júrtshylyq ony myna túrghydan týsinui tiyis. Din basqarmasy (QMDB) tarapynan bir kisining esimin meshitke eki ret beruge tyiym salynghany turaly pәtua qayda , sonda? Álde ol Kereyt aghayyndargha qatysty emes pe? Olardyng búl әreketteri Mýsirәli baba esimin Jetiru Kereytke birjola shegendep tastaymyz degen pighyldaryn tanytyp-aq túr. Naqty mysal keltireyik: Qyzylorda oblysy  Jalaghash audanynyng Enbek aulyndaghy, Qarmaqshy audanynyng Aqay aulyndaghy, jaqynda Enbek Eri Abzal Erәliyev saldyrghan Qyzylorda qalasynyng ortalyghyndaghy – ýsh  meshit Mýsirәli baba esimine berilgen. Kereytterding ishindegi kezinde taqqa minip, býginde attan týsken keybir kisilerdin  baba esimin әri tart ta, beri tart qylyp jýrui úrpaq aldyndaghy jýzimiz jarqyn bolsyn deytin esepteri emey, ne? «Bolmayyn deydi qay kisi, boldyrmaydy tәnrisi» demekshi, olar endi qansha jerden Mýsirәli babanyng úrpaghy bolghysy kelgenimen bola ala ma? Óz teginde dәl osy dәrejedegidey bolmaghanmen el jaqsylary az ba edi? Solardy dәriptese, Allagha jaqpay qalamyn dey me, búl Kereyt aghayyndar. Osy uaqytqa deyin búlardan basqa óz tegin ýsh qaynasa qosylmaytyn shejirege әkelip shatastyrghan bireudi estimeppiz.

Eger Kereyt ózining qaydan shyqqanyn bilmese, biz aityp bereyik.

Sizder, әsirese  әsireqyzylgha malynyp, ózin shejireshi kórsetip jýrgen jalghanshy Maydan Týiimbet «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemelerinin» 1- tomyn týgel oqymasanyzdar da, bir kóz salyp ótinizder. Onda «Kereyt» emes, «Kerey» dep anyqtama berilgen. «Qazaq halqynyng Orta jýzi qúramyndaghy irgeli taypa. Sonday-aq, Kishi jýz qúramyndaghy Kereyt taypasy da osy úlystyng júrnaghy».  Sonymen birge túrghylyqty jeri Orhon, Tuyl ózeni men Qanghay tauy jotasy dep kórsetilgen. Osy kitapta kóne monghol tilinde «t», «d» júrnaqtarynyng kóptik maghnany bildiretinin aitqan. Sonda Kerey+t sózi Kereyler bolyp shyghady.

Al, shejireshi Maydan, óz ruynynyzdyng nelikten eki jýzding tobyna bólinip ketkenin zerttey beriniz. Sonda ghana siz úrpaqtan alghys alarsyz dep oilaymyz. Eger qiynsynsanyz, baghyt bereyik.

«...Sodan keyin Kereytting Jiqa Qambuy darqattardan bólinip,  Shynghys qaghangha nókerlesuge keledi. Merkitter onyng búl ketkeninen ósh alu ýshin soghys bastaydy, biraq Shynghys qaghan men Jiqa Qambu ekeui olarmen soghysyp, jenedi. Sodan keyin týmen týbegen olon toghayt, bytyraghan Kereyt eli  Shynghys hangha kelip qosylady...» ( Búl biz aitqan enbekting 2- tomyndaghy derek) Ary qaray óziniz zerdelersiz.

Búl jerdegi derek bizdinshe 1200-shi jyldarghy uaqighalargha negizdelgen. Jazyp otyrghan biz de emes, siz de emes, ejelgi shejire. Sonda sizder ózderinizdi osy tarihtaghydan tórt jýz jyldan asa uaqyttan keyin ómirge keletin Mýsirәli babadan qalay taratyp otyrsyzdar, aghayyndar-au. Qisyngha da bir shyndyq syisyn da.

Soqyrdyng kózin ashyp, mylqaudy sóilettim degendey, qansha bir qisynmen kereyt boldyru Mýsirәli Sopy әzizding qoja әuletinen ekenin qúpiyalap qala almaydy.

Eng abzaly, babany ýsh jýzding piri dep tanyghan úrpaghymyzdyng ar-ojdanyna syzat týsirip, tanymyn teris búrmaghanymyz dúrys. Tarih aldynda da, ata-baba aldynda da jýzimizding jarqyn, arymyzdyng taza bolghanyna ne jetsin.

Biz búl syn-zerdeleudi jazghan kezde, arghy tegimizden airylyp qalarmyz degen kýdikte emes, aqiqatqa arasha týsu niyetinde boldyq.

Sansyzbay QÚRBANQOJA NYZANÚLY, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty, professor, akademiyk, shejire zertteushisi

Abai.kz