Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Talqy 4505 0 pikir 7 Qantar, 2017 saghat 15:57

QOR...TAGhY DA QORLADY

Respublikalyq Biringhay jinaqtaushy zeynetaqy qorynyng basqarma tóraghasy Ruslan Erdenaev pen onyng orynbasary qamaugha alyndy. Búl turaly «Abay aqparat» habarlaydy.

BJZQ basqarma tóraghasy Ruslan Erdenaev pen onyng orynbasaralarynyng biri qordyng 5 milliard tengesin qoldy qyldy degen kýdikke ilingen. Qazir ÚQK qyzmetkerleri búl isti tekserude.

Ayta keteyik, tekseris byltyr jeltoqsan aiynda bastalghan bolatyn. Al 6 qantarda ótken baspasóz mәslihatynda BJZQ-gha qatysty qylmystyq istin Últtyq bankting ótinishinen keyin qozghalghany mәlim bolghan.

«Zakon.kz» mәlimetterine sýiensek, 39 jastaghy ekonomist Ruslan Erdenaev pen onyng әriptesteri qordaghy 5 milliard tengeni jymqyryp ketken-mys.

Zeynetaqy qory Qazaqstan halqynyng jyldar boyy jinap-tergeni, býgingi әm ertengi zeyneti. Degenmen, búl qorgha baqylau Memleket tarapynan jýrgiziledi. Demek, ondaghy әr tiynnyng súrauy Memleketten bolatyny sózsiz. Songhy jyldary qazynasy ortayghan Ýkimet dәl osy qordyng qarjysyna birneshe memlekettik baghdarlamalardy jýzege asyrdy. Basqasyn aitpaghanda, ótken jyly EKSPO-2017 kórmesining qúrylysyna da dәl osy qordyng qarjysy tartyldy. 15 milliard tenge kóleminde. Daniyar Aqyshev basqaryp otyrghan Últtyq bankting tikeley aralasuy arqyly anyqtalghan derekterge sýiensek, qor basshylyghy da 5 milliardqa juyq ýptep ýlgeripti. Memlekettik baqylaudy dúrys jýrgize almaghan Ýkimet búl somanyng ornyn qalay toltyrady?! Halyqtyng qarjysy basshy men qosshynyng qalitasynda ketkeni qalay? Qordyng qarjysyn ondy-soldy shashqan basshylyq halyqty qorlap otyrghany ashy bolsa da shyndyq. Osy mәsele tónireginde sarapshylar «Abai.kz» portalyna pikir bildirgen bolatyn.

«Olar búl qordyng da týbine jetedi»

Erlan Sairov, sayasattanushy:

-Jasyratyna joq, keshe tirkelu turaly Zan, «propiska». Býgin Erdenaev tútqyndaldy. Kýn sayyn bir janalyq.  Biylikting aldyndaghy bәlishi býline bastaghan sekildi. Biringhay jinaqtaushy zeynetaqy qory halyqqa tiyesili birden-bir qarjy instituty. Ras, ony qarapayym halyq ózi basqaryp, baqylay almaydy. Tizgini ainalyp kelgende biylikting qolynda. Endi Osy qorgha qoghamdyq baqylau ornatuymyz kerek. Yaghni, tizgindi óz qolymyzgha aluymyz kerek. Áytpegende, olar búl qordyng da týbine jetetini anyq.

«Qajygeldinning emes, Núrekenning reformasy»

Ázimbay Ghali, sayasattanushy:

-Kezinde Qazaqstan eng bir ozyq, onshyl-liyberaldyq ekonomikalyq reforma jasady. Ol jekeshelendirudi terendetu edi. Sol ekonomikalyq reformanyng bir baghyty әleumettik reforma - biringhay zeynetaqy qoryn qalyptastyru. Búl óte ozyq ýlgidegi reforma. Tipti, Reseyding ózi búl iydeyany bizden aldy.

Al endi sol reformalardy údayy qalpyna keltirip, týzetip, damytyp otyru kerek qoy. Ókinishke oray, bizdegi sol  ozyq reforma ayaqsyz qaldy. Shyndap kelgende әleumettik әm ekonomikalyq reforma jasalmady. Ekonomikalyq qiyndyqtar ornap, múnay baghasy qúldyraghan kezde әkimshilik jolmen әlgi zeynetaqy qorynyng qarjysyn memlekettik maqsattargha paydalana bastady. Búl naryqtyq prinsipterge qayshy edi. Óitkeni ol siz ben bizding aqshamyz. Halyqtyng aqshasy. Al endi kýshtik qúrylymdarda isteytin adamdardyng aqshasyn memleket ózi qalyptastyrady. Áli de solay.  Biraq, olardan «búl aqsha seniki emes, sen bir tiyn qosqan joqsyn. Qazir memleket paydalanady. Sosyn qaytarady» dep tartyp aldy. Is jýzinde búl aqshany inflyasiya joydy. Jinaqtaushy qordaghy zeynetaqy qorynyng aqshasy qoldy bola bastady. Sol kezdegi qalyptasqan aqshany dollargha aiyrbastau kerek edi. Óitkeni inflyasiya kýsheygen ýstine kýsheye berdi.  Sosyn investisiyalyq jolgha salynuy kerek edi. Búl da qolgha alynbady. Sóitsek, memlekettik maqsattargha paydalanyp jatyrmyz dep, jeke maqsattargha paydalanghan eken. Eng sorlaghanda,  әkimshilik jolgha týstik.  Shyn mәninde qazir kóp adamda aqsha qalghan joq. Jinaqtaushy zeynetaqy qory bos jatyr.  Sosyn bizding ekinshi auruymyz – korrupsiya. Ekonomikalyq prinsipterge negizdelgen reformalardy korrupsiya toqtatty. Keremet degen reformadan (jinaq qory) týk te qalghan joq. IYdeya óte jaqsy edi. Bastalghanda da jaqsy bastaldy. Qordy memleketting qolyna berdik, sosyn talan-tarajgha saldy. Memlekettik baqylaugha halyq óz erkimen bergen joq. Tipti, súraghan da joq. Búl ekonomikalyq damudy tejedi. Endi Erdenaevqa kelsek, búl kinәli. Qylmystyq kodekste kórsetilgendey, әrbir adam qansha úrlasa, sonsha jauap berui tiyis.  Biraq, ol barlyghy ýshin jauap bermeydi. Búl úrlasa, sonyng bir bólshegin ghana aldy. Menedjment nashar boldy. Keri әleumettik reforma jasady.  Búnyng zardabyn qazir kórip otyrmyz.

Búl ekonomikalyq reformany «Qajygeldin reformasy» dep aitady. Shyndap kelgende búl Núrekenning reformasy. IYdeyany Batystan aldy. Óte jaqsy bastady. Ayaghyna kelgende býldirdi.

«Búl halyqtyng memleketke degen senimsizdigin tughyzady»

Qayrat Moldashev, sayasy ekonomika mamany, PhD:

-Birinshi mәsele búryn bizde jeke qorlar boldy. Olardy baqylaytyn Últtyq bank edi. Qarjyny jәne basqa da baghaly qaghazdardy ainalymda ústaytyn jekelegen qorlar tek Últtyq bank tarapynan qadaghalanatyn. Al qazir baqylaushy, investisiyany qúishy barlyghy bir jerge jiylyp qaldy. Bәri bir qolda. Syrttan baqylaushy joq. Búl mәselede aliternativti úsynys - jeke qorlardy qayta qúru. Onyng da óz erejesi bar. Mysaly, 60-70 payyz aksiyasyn tәuekeldiligi tómen investisiya kózine bóledi. 20-30 payyz tәuekeli joghary bolady. Osy sekildi jýie jasaugha әbden bolady. Olar da óz kezeginde jaqsy jerge investisiya salugha úmtylady.  Eger jeke qor dúrys júmys istey almasa, halyq ózi basqa qorgha auysady. Yaghni, halyq óz qarjysyn ózi basqarady. Búl jerde adam ózi tandaydy qordy.  Eng bolmaghanda tandaugha qúqyghy bolady.  Qazir tandau joq. Sondyqtan memleketke narazylyq tuyndap otyr.  Mysaly, jeke qorgha kóbirek erik beru arqyly, payda tabugha bolady. Sosyn, búl jerde  bәsekelestik bolady. Bәsekelestik arqyly sapany arttyrugha bolady.  Qazir siz qarjynyzdy Últtyq bankke berip qoydynyz. Sosyn qoghamdyq baqylau saylaysyz. Oghan kim kiredi. Olardyng qanday qúzyreti bolady?! Búl taghy bir mәsele. Eger baqylau kerek bolsa, birden bir baqylau jasauy mýmkin ol – parlament. Eger oghan qazir halyqtyq senim bolghanda , qoghamdyq baqylaudy úsynbas pa edi?!  Bәlkim, qarjy jaghynan komiytet qúrylyp, solar búl isti qúzyretine almasa, qoghamdyq baqylaudy úiymdastyru qiyngha soghuy mýmkin. Búl mehanizm týsiniksiz.  Olardyng adal bolatynyna kim kepildik beredi degen mәsele taghy bar.

Múnday nәrsede búrynghy jeke qordyn  formasy dúrys edi. Al qor qarjysy memlekettik maqsattargha paydalanyldy degenge kelsek, eger EKSPO nemese basqa da nysandargha alynyp, onyng ýstinen qanday da bir mólsherde payda kórilip jatsa, nege paydalanbasqa?! Songhy 5 milliardqa kelsek, esh júmys istemegen, әsheyin tirkelip qoyghan kompaniya dep estigenmin. Ol jaghyn anyq-qanyghyn bilmedim.  Investisiya dep qúiylghan aqshanyng ishki ekonomikagha әseri boluy mýmkin. Jana júmys orny, ýstem payda degendey. Al songhy 5 milliardqa kelsek, búl jemqorlyqqa úqsas. Múnyng ýlken minusy bar. Búl adamdardyng erteng salyq tóleuge, jalaqysyn tolyq kórsetuden bas tartugha, memleketke degen senimsizdik tughyzugha tiygizetin әseri bar.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir