Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Bú ne mazaq? 4497 0 pikir 7 Qantar, 2017 saghat 11:59

QAShANGhY BYYREKTEN SIRAQ ShYGhARA BEREMIZ?

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi,

Til komiytetining basshylaryna ashyq hat

 

Qúrmetti til mamandary, últtyq Ana  tilimizdin  memlekettik  dәrejege iye  boluy – quanyshymyz  ben  jauapkershiligimizdi  arttyryp  otyrghanyn týsinemiz. Soghan   baylanysty  әrtýrli   júmys-sharalardyng   jasalyp jatqanyn da bilemiz. Bitken   isting  mini  joq  desek te, birer  pikirimizdi qoghamdyq-azamattyq paryzymyz dep eseptep otyrmyn.

Sizderding tapsyrmalarynyz boyynsha  «Aruna»  baspasynan /Almaty, 2010 j./ shyqqan «Sózdik, slovari»  mening qolyma jana ghana tiyip otyr. Múnda: «programma», «prosent», «klass» – degen sózder alyp tastalynypty. Búl  sózder  70-80 jyldary tildik qorymyzgha enip, sinisip, ýilesip, birigip, kirigip ketken  sózder  edi  ghoy. Olar tildik qazynamyzda tarihy múraghat mýlki  bolyp  ketti. Býkil  qazaq tilining jartysy shet elden engen sózder men terminder. Sol terminderding ornyna  týgeldey  qazaqtyng  maghynasy dәl bayyrghy  sózin tauyp  qoyamyz deu mýmkin be, mýmkin emes?!

Jamap-jasqap osy ýsh sózdi auystyrghanymyzgha nazarlarynyzdy salynyzdarshy?

270-bette «Klass» - I -1. synyp; 2. dәreje,  mashina   predstaviyteliskogo klassa; joghary dәrejeli mashina. Klass - II -tap. Klassifisirovati-súryptau, toptau, toptastyru; klassicheskiy – klassikalyq; Klassicheskaya   boriba - klassikalyq kýres. Klassnyy – 1. synyp, synyptaghy; 2. razg. tamasha, óte jaqsy - dep  jazylghan. Búl  audarma - dәleldeuler  «synyp»  sózining  maghynasyn  «klass»  sózining maghynasyna tenestire  almay túr. «Klass» (ne?) - zat esim. «Synyp» (qaytip?)  syndy   bildirip   túrghan   etistikting   kósemshe  týri.  Synyp    sózining sinonimderi: syn, synyq, synyp, jik, bólik, aralyq, shek, ara jәne t.b. Synyptyng týp negizi – syn. Sóz tabynda  zat esim dep  qaraghannan  góri, búiryq rayly etistik ekeni  dausyz. Kósemshening  -yp, -ip, -p  júrnaqtarynyng  -yp  júrnaghy jalghanyp (qaytip?) degen súraqqa jauap berip, kósemshe bolyp túr. Kósemshe zattanbaydy.

Mysaly: Kýn synyp, aspan aiyqty. Aspan qaytyp aiyqty? Kýn synyp. Kýrekting saby synyp, qúr qol qaldyq. Mәpish  Shәripqyzynyn  «Ay sәulesi» kitabynan: «Basy synyp keterdey, qúlaghynda shuyl.(202 bet)

Kónil synyp qalady jabyrqasam,

Suyq tartyp týnerip jaryq ghalam. (128 bet)

 

Til tapqangha әr orta – túnyq meken,

ýirene almay men jýrmin synyp shekem.

Men, asyly, kýnimnen búryn, sirә.

Beyimdele almaudan qúryp ketem.

                                                   (F.Ongharsynova //Saryarqa Samaly 11.11.12 j)

Núrtas Ondasynovtyng «Arabsha-qazaqsha týsindirme sózdiginde: «Almaty. Mektep» 1989 jyl. Bylay týsinik berilgen: syn-sipat, syn-sypat, synyf, syna. (247-265 b. 2t.)

Rushdi synyf (arabsha) 5-7 klastar kólemin oqu dengeyi, iyghdady synyf 8-9-10 klastar shamasyndaghy oqu týri degendi bildirgen, yaghny bilim bólikterining ara jigin  kórsetken  jәne ony   «synyf»  dep  kórsetken, bir әriptin, bir dybystyng  qanday  ózgeriske  úshyratatynyn  da  úmytpauymyz  kerek.

Arab, parsy, shaghatay tilderin ana tilindey mengergen Ybyray, Abay, Mәjhýr Jýsip, Shәkәrim  jazyp  keter  edi  ghoy.

Klass  [lat.classis  razryad] - gruppa  uchashihsya v  nachalinoy, v  sredney shkole, podbiraemyh  sootvetstvenno po vozrastu y poznaniyam. Resmy tilimizde aiqyn aitylyp otyrghan  osy anyqtamadan artyq bar ma, joq!

Qarapayym әdis – eki sóilemdi qatar jazyp, kezek-kezek oqiyqshy. Qaysysynda ómir tirshilik bar?

5 - klass túr, 6 - klass ketti, 7 - klass qaldy.

5 - synyp túr, 6 - synyp ketti, 7 - synyp qaldy.

Birinshide ómir, tirshilik, adam әreketi bolsa, ekinshide jappay  qirau, jayylu. Tek dauys  ekpininin  kýshimen ghana balama úghymgha kelesin.

3 - bette Programma – baghdarlama  delingen.

«Qyly adam eki kisini  aldaydy  degendey»,  «programma» - dúrys oi, tura qarasa, «baghdarlama» – búiryq  rayly  bolymsyz  etistik - baghdarlamay  adasyp, aidalagha  qaraydy. «Bayqama, payymdama, aldy-artyna  qarama, betaldy jýre ber»  dep túrghan son, endi  qaytsin?        Ekeui  eki  týlik sóz, qalay birinin  qyzmetin  biri minsiz atqara  alady? Osy qatelikterdi avtorlar: Bayan, Elivira, Gýlbahira  bilmeydi  emes, biledi. Biraq, bir myqtylardyng búiryghy  solay  bolyp  túr ghoy. Birynghay  qazaq sózine kóship, orys  sózderin  qúrtu. Búl  orys  sózi  emes. Latyn  sózi – termiyn. Kenes ýkimeti   qúrylghannan   beri  barlyq  iste, birinshi   kezekte qoldanylyp, búltalaqsyz  is-jýzege  asyrylyp  otyrghan   sóz.

Avtorlar  bylay  jazypty:

52-bette: Baghdar I - 1. napravleniye, kurs, oriyentasiya, oriyentiyr;

2. perenapravlenie (razvitie chego-libo);

II – ukrashenie (na serebre).

Baghdarla 1. dati napravleniye, ukazati kurs, oriyentirovati na chto-libo;

2. nabludati, slediti za napravleniyem (razvitie chego-libo).

Baghdarlama – programma.

Mine, keremet! Baghyt-baghdarymyz mýlde basqa dýniyege ainalyp kete bardy. Negizsiz, zansyz ózgeris. Baghdarlama jogharydaghy tәrtippen audarylghanda «ne nabludati», «ne slediti za napravleniyem» bolar edi. Búl qanday zan? «Kýshtining arty diyirmen tartady?» degen osy!

Búiryq rayly bolymsyz etistikting týri substantivtenui – zattanuy degen bolady. «Ne?» degen súraqqa jauap berip, atau túlghada túrady. Búl jerde onday ózgeris joq.

Mysaly: kór+me, bayanda+ma, tapsyr+ma, qapsyr+ma, qayyr+ma, býr+me, ýiir+me, ayalda+ma – búl sózder ne degen súraqqa jauap berip, kórme, bayandama, tapsyrma, qapsyrma (әielder qamzolynyng ónirin bekitetin qysqysh sartana), qayyrma (әnning qaytalanatyn bóligi), býrme (Aq kóilegim býrmeli), ýiirme, ayaldama maghynalaryn berip túr. Eger qiyr shegi kórinbeytin tenizge alyp jaryq sham qoyylsa, mine, sony baghdarlama deuge bolar. Biraq ony «mayak» deydi ghoy. Bolymsyz etistikting bәri birdey zattana bermeydi. Mysaly: jola+ma, sandal+ma, jarala+ma, jaula+ma. Búlar zattanyp túrghan joq. Súrauy «ne?» emes, «qayt pe?».

Búl júmys, qylyq – úyat, terendetse – qylmys.

Programma [gr. programma, obiyavleniye, predpisaniye; 1. plan namechennoy deyatelinostiy]

Aydan anyq aitylyp túrghan dýniyeni búldyratyp, búrmalap, týsiniksiz etip, nege qatelikke úryndyramyz? Ózimizdi ózimiz aldap, basqalardy nege adastyramyz? Keybir bilgishter kommunistik partiyanyng kósemderi Lenin men Stalin sóilegen sóz. «Oghan jolamau kerek» - dep apattan saqtandyrady. (Qalay kýlmeysin)

349-bette prosent – payyz dep, al 151-bette payyz – prosent delingen. Osylay audarghanda avtorlardyng qanday dәlelderi bar? Kim bolsa da bir negizge sýienui kerek qoy.

Mysaly: Almaty «Dayn – Press» 2008 jylghy «Qazaq tilining týsindirme sózdigining 665 betinde «payyz» - payyz tapty, taghat etti delingen. 100 bette «Bayyz» - bayyz tappady, degbiri qashty, sabyry ketti dep týsindirilgen. Búl sózder keshe men býgin aspannan týsken, auyp kelgen nemese jerden shyqqan sóz emes, qazaqtyng atam zamannan beri qoldanyp kele jatqan sózderi. Osy payyz sózin jerden jeti qoyan tapqanday 680 bette moynyndy búryltpay prosent, payyz dep qosarlandyryp jazyp, prosentting anyqtamasyn bergen. Jazghan avtor emes, suyq qoldyng isi ekeni kórinip túr.

N.D. Onbasynovtyng týsindirme sózdiginde: faydun,  payyz – 1. tasyp tolu, kemerinen shyghu, molshylyq; 2. jomarttyq, myrzalyq, qoly ashyqtyq, iygilik, qayyrymdylyq (qúdaydan), auys, kórkemdik, әsimdilik.

«Jel degenin tek biraq,

Oygha – qyrgha shapqylap,

Payyz tappas aua ghoy. (M. Álimbaev)

Ádilim aitsaq, osy kitap jariyalanghannan keyin Ermúqan Bekmaqanúly bir jyl ma, bir ay jazu stolynda payyzdap otyryp, qalypty jaghdayda júmys istey alghan joq.

(Medeu Sәrseke. «Qanysh eli» kitabynan, 104-105 bb.)

Mәshhýr Jýsip Kópeev shygharmashylyghynda «Yshqyshbap sapary» óleninde:

Qaraydy bazar barghan qaltasyna,

Sýisiner toghay barghan baltasyna.

Otyrdyq biraz kirip payyz alyp,

Jar salghan ishandardyng alqasyna (I t. 112 bet)

 

Pirlerden zat ediniz tiygen nazar,

Tamasha jýrgen jering bolghan bazar.

Qasiyet ghariplikten payyz tauyp,

Tabib boldyng dauasyz dertti jazar.

 

Búiryqty túz, nesibe adamdy aidar,

Barady kýn-kýn ótip jyl men ailar.

Tabylar barsang payda izdegenmen,

Payyz abad, patih abadtay shәrip jaylar.

(Mәshhýr Jýsip II tom, 34 bet)

Mәshhýr Jýsip (1858-1931) erte tuyp, erte ólse de, Múzafar Álimbaev, Medeu Sәrsekeler tiri ghoy. Solardyng kózin baqyraytyp qoyyp, auyzdarynan sózin barymtalap alyp, saudagha salamyz ba? Úyat qoy! Kәsipke ainaldyryp, payda tabamyz ba?

Qúrmetti basshy, til mamandary, osy men aityp otyrghan jaydy elding bәri biledi, «aytyp jaman atty» bolghysy kelmeydi. «Aytqanmen tyndap jatqan eshkim joq, kýl bolmasan, býl bol, ólmeseng órem qap!» - dep, teris ainalady.

Men 86 jastamyn. Ónerim tasyp, filologiya ghylymynan kandidattyq qorghayyn dep otyrghan joqpyn. Dúrys týsininizder! Bolashaq úrpaqty aqymaq qylyp, aldaudyng obalynan qorqamyn, arymnan úyalamyn. Erteng eseyip, aqyl toqtatyp, kózderi jetkende, bizdi oqytqan ústazdarymyz qanday qaranghy bolghan, ózderi týk týsinbeytin nadan bolypty ghoy demesin degendik.

Jas úrpaqtyng obal-sauaby múghalimderding moynyndaghy paryz. 43 jyl múghalimdik ómirimning 36 jylyn mektep diyrektory bolyp enbek istegende, barlyq tilegimiz jasúrpaq tileuine auysyp keti ghoy. Sondyqtan Sizderding mazalarynyzdy alghanyma keshirim súraymyn.

Zekebay Soltanbaev, Pavlodar oblysy, Bayanauyl audany, Qúndykól okrugi, Egindibúlaq auyly

Abai.kz 

 

0 pikir