TÝRKIYa PARLAMENTINING ÓTKENI MEN BÝGINI
7 mausymda Týrkiyada Parlament saylauy ótti. Saylaugha 20 partiya týskenimen, negizgi bәseke qazirgi Premier-ministr Ahmet Dauytoghlu liyderlik etetin Ádilet jәne Damu partiyasy; Atatýrik negizin qalaghan Respublikashyl Halyq partiyasy; Týrikshildik iydeyasynyn belgili ókili Alparslan Týrkesh qúrghan Últshyl Áreket partiyasy; 90 jyldary Týrkiya biyliginde bolghan Refah, onyng jalghasy bolghan Faziylet partiyasynyng keyingi buyny retinde sanalatyn Saddet(Baqyt) partiyasy jәne Kýrt qauymynyng sózin sóileytin Halyqtar Demokratiyasy partiyasy syndy bes partiya arasynda ótti.
Saylau nәtiyjesi boyynsha, biylik partiyasy sanalatyn Ádilet jәne Damu partiyasy 40,92 payyz dauys jinap Parlamenttegi 550 orynnyng 258-ine, Respublikashylar 132-ine, Últshyldar 80-ine, Demokratiyany tu etken Kýrt partiyasy 80 oryngha ie boldy. Týrkiya qoghamy biylik partiyasy sanalatyn AKP-ning búl joly 2011 jylghy saylaugha qaraghanda 9% az dauys jinaghanyn jappay talqylap jatyr. El ishindegi BAQ «Erdoghannyng kýni bitti» dep jarysa jazdy.
Biz búl rette, Týrkiya saylauynyng siz bilmeytin qyr-syryna, biylik pen búqaranyng elding erteni men endigi qadamdaryna qatysty ústanymdaryna zer saludy jón kórdik. Áueli Týrik Parlamentining qúryluynan bastayyq.
TÝRKIYaNYNG QÚRYLU NEGIZI. ATATÝRIK IYDEYaSY
Týrkiya(Türkiye) – «búl topyraqqa Týrik iye» maghynasynan kelip shyqqan atau. Týrik memleketining jariyalanuy men ayaghynan tik túruy Atatýrik esimimen tikeley baylanysty. Mústafa Kemal – (19.05.1881) Osmanly dәuirinde týrikter iyeliginde bolghan Selaniyk(Orysshasy Saloniyk. 1912 jyly Grekter iyeligine ótti. Gresiyanyng ekinshi ýlken qalasy) qalasynda ómirge keldi. Onyng qayratkerlik joly Osmanly Imperatorlyghynyng basshylyq rejiymine(Abdul-Hamid II biyligi túsy) qarsy sóz aituynan bastalady. Ystambúlda biylikting kózine ilikken ol, 1905 jyly Ystambúl Áskery akademiyasyn bitire sala Shamgha(Ol kezdegi Osmanly topyraghy. Siriya) әskery qyzmet atqarugha jiberilip, ortalyqtan úzaqtatyldy. 1907 jyly qaytyp kelgen son, «jas týrikter» tarapynan qúrylghan, Týrikshildik iydeyasyn ústanatyn Birlik jәne Ilgerileu(İttihat ve Terakki) qozghalysynyng qúrushy liyderleri Enuar Pasha, Jemal pasha, Talaat pashalarmen tanysady. Búl qozghalys Osmanly biyliginde parlamenttik basqaru jýiesin ornatyp, demokratiyalyq damu jolyn quattaydy. Osy kezende Týrikshildik iydeyasy Mústafa Kemaldyng qanyna sindi.
German imperialisterining Patshalyq Reseyge soghys ashuymen bastalghan Birinshi dýnie jýzilik soghysta, nemister yqpalynda bolghan Týrik topyraghynyng soghys órtinen aman qaluy mýmkin emes edi. Búl tústa Podpolkovnik shenindegi Mústafa Kemal әskery ministrilikten ózi súranyp, Úly Britaniya jәne onyng otaryndaghy Avstraliya syndy birneshe memleketting Týrik topyraghyna basyp kirmekshi bolghan Gallipoli(Gelibolu) soghysynda qolbasshylyq etushilerding bireui bolady. Shanaqqala(Çanakkale) qorghanysy ýshin soghysta ózindik úrys taktikasymen strateg retinde erekshe kózge týsken jas qolbasshy Mústafa Kemal 1915 jyly Polkovnik ataghyn alyp ýlgerdi. Týrik topyraghyn qorghaudaghy týrli shayqastarda enbegi singen Mústafa Kemalgha 1916 jyly 1 sәuirde General ataghy berildi. Ol osy jyly Týrkiyanyng ontýstik shyghys aimaghyn orys otarlyghynan qorghap qaldy.
I dýnie jýzilik soghysta Ýshtik odaqtyng jeniluine say, 1918 jyly 30 qazanda Osmanly kapitulyasiyany qabyl etip, Antantamen bitimge keluge mәjbýr qaldy. Osydan song Mústafa Kemal Týrkiya Respublikasyn qúru kerek ekenin týsindi. Ystambúldaghy quyrshaq ýkimetten qashyp shyghyp, Samsunda últazattyq kóterilisterding basyn bir arnagha shoghyrlandyrghan ol, otarlaushylargha qarsy soghys jýrgizip, el topyraghyn ózgening óktemdiginen aryltyp, birte-birte elding biyligin qolyna ala bastady. Mústafa Kemal el biyligindegi Osmanlydan qalghan dinshilderding keri tartpa dýmshe sanasynan eshtene shyqpaytynyn bildi. Ózining qajyrly da, qayratty soghysynda Týrikshildik iydeyasyn tu etti. Onyng bastauymen qúrylghan Týrkiya Ýlken Últ Mәjilisi(Türkiye Büyük Millet Meclisi, qysqasha TBMM – 1920 jyly, 23 sәuirde qúryldy) 1922 jyly, 1 qarashada Ystambúldaghy quyrshaq ýkimet biyligi «Osmanly Saltanatynyn» kýshin joydy. 1923 jyly 24 tamyzda osy mekeme Týrik topyraghyna qol salyp otyrghan Úly Britaniya, Fransiya, Grekiya syndy eldermen Lozanna bitim shartyn jasasty. Sóitip, Osman Imperiyasynyng qúlaghany zandastyrylyp, Týrik Respublikasynyng qúryluyna bir jola negiz qalandy. 1923 jyl. 29 qazanda Týrkiya Respublikasy jariyalanyp, Mústafa Kemal el Preziydenti bolyp saylandy. 1934 jyly Mústafa Kemalgha Atatýrik tegi berildi. Ol ózining preziydenttik merziminde birde bir shet memleketke resmy issaparmen barmady. Týrkiyamen baylanysta bolghan elderding sayasy túlghalary Atatýrikpen sóilesuge Týrkiyagha ózderi kelip otyrghan.
Atatýrikting basty qaghidalary
Atatýrik eng әueli týrikshil. Jogharyda onyng «jas týrikter qozghalysymen» baylanysy turaly jazdyq. Ol biylikke kele sala, 1924 jylghy konstitusiyagha «Týrkiya halqy – dini men nәsiline qaramastan Týrkiya azamaty bolghany ýshin Týrik bop sanalady. (Türkiye ahalisine, din ve ırk farkı gözetilmeksizin vatandaşlık itibariyle Türk denilir)», - dep jazdyrdy.
1933 jyly Týrkiya Respublikasynyng on jyldyghynda Atatýrik Chankayadaghy reziydensiyasynda bylay dedi: «Býgin Sovet odaghy, dosymyz, kórshimiz, ortaq seriktesimiz. Qazir osy dostyqqa degen qajettilik tuyndap otyr. Alayda, erteng ne bolaryn eshkim qazirden bastap bilmeydi. Dәl Osman imperiyasy siyaqty, Avstriya-Vengriya siyaqty ydyrauy mýmkin. Qazirgi kezde qol astynda ústap otyrghan tuysqan halyqtar taralyp, bir-bir el boluy mýmkin. Álemde jana tepe-tendikter payda bolady. Dәl sol kezde Týrkiya ne isteytindigin bilui tiyis... Bizding osy dostyghymyzdyng negizinde tili bir, dini bir óz tekti bauyrlarymyz bar. Olardy qoldap, qolpashtaugha dayyn boluymyz kerek. Dayyn bolu tek sol kýndi kýtu degen sóz emes. Qazirden bastap dayyndalu kerek. Últtar búghan qalay dayyndalady. Ruhany kópirlerdi myqty ornatu arqyly. Til kópir... Din kópir ... Tarih kópir... Týbirimizge kóz salyp, bólingen tarihymyzdyng ishinde biriguimiz qajet. Olardyng bizge jaqyndauyn kýtpeu qajet. Biz olargha jaqyndauymyz qajet ...»
Búdan syrt Atatýriktin: «Kýnderding birinde barsha týrik memleketimen birge Qytay qorghanynda kezigetin bolamyz», - degen sózi de onyng qanshalyqty týrikshil ekenine aiqyn dәlel. Atatýrik 1930 jyly, 26 qarashada Samsun liyseyinde oqushylargha tarihten dәris týsindirip, kartadan Túran topyraghyn syzyp: «búl – barshamyzdyng ata júrtymyz», - degen. Onyng Týrkiyanyng alghashqy aqshasyna kók bórining suretin bastyruy, Týrik Ýlken Últ Mәjilisining minberine de azuly bóri basyn qoydyruy kóp nәrseden habar berse kerek.
Atatýrikting búdan syrt memleket basqaruyna baylanysty respbulikashyldyq(biylikting halyqta boluy), memleketshildik(ekonomikalyq kýsh halyq iygiligi ýshin), halyqshyldyq(zang aldynda týrik azamattary dinine, tegine, tiline qaramastan teng qúqyly), zayyrlylyq(memleket basqaru isinde din men sayasattyng aralaspauy), úlys birligi(halyq pen memleketining birligi) qaghidalary bar.
TÝRKIYa ÝLKEN ÚLT MÁJILISI BELESTERI
Týrik topyraghynda alghashqy parlament Osmanly jyldarynda 1877 jyly qúrylghan Umimy mәjilisi(Meclis-i umumi - qoghamdyq mәjilis) boldy. Arada birneshe ret aty ózgerip, ashylyp jabylghan Osmanly parlamenti 1920 jyly Mondros bitiminen keyin Ystambúldyng okkupasiyasy sebebimen resmy jabyldy. Osy jyly Mústafa Kemal Ystambúldan Ankaragha taban tiregen keybir Mәjilis mýshelerinin basyn qosyp Týrik Ýlken Últ Mәjilisin qúrdy jәne ózi Mәjilis tarapynan tóragha bolyp saylandy. Atatýrik búl qyzmetti Respublika jariyalap, preziydent bolyp saylanghangha deyin atqardy.
Týrkiyadaghy tek partiyaly kezen
Týrkiya parlamenti alghashqy jyldarda tek partiyaly basqaru jýiesinde boldy. 1923-1950 jyldary biylikti Respublikashyl Halyq partiyasy(CHP) iyelendi. 1923 jyly 9 qyrkýiekte Týrkiyanyng alghashqy sayasy partiyasy - Respublikashyl Halyq partiyasy(Cumhuriyet Halk Partisi) qúryldy. Partiya atauy alghashynda Halyq partiyasy(Halk Fırkası) dep ataldy, 1924 jyly partiya aldyna Respublika(Cumhuriyet) sózi qosyldy. Partiya jarghysy retinde Atatýrik qaghidalary alyndy. Týrkiyanyng tek partiyaly kezeninde birneshe partiya qúryldy, biraq biylikten oryn ala almady. Mysaly: Respublika jariyalanghan song Atatýrikting últazattyq kóterilis kezinde ýzengiles bolghan joldastary Kәzim Qarabekiyr, Aly Fuat, Refet Bele, Rauf Orbay, Adnan Advar 1924 jyly 17 qarashada alghashqy oppozisiyalyq kózqarastaghy partiya - Ilgerileushi Respublikalyq partiyasyn(Terakkiperver Cumhuriyet Fırkası)qúrdy. Alayda, Atatýrikting halifalyqtyng kýshin jongyna qarsylyq bildirgen Sheyh Sayd býliginen song búl partiya 1925 jyly 5 mausymda jabyldy. 1930 jyly, 12 tamyzda Atatýrikting ózi, jaqyn dosy Aly Fethiyge Erkin Respblikalyq partiyasyn(Serbest Cumhuriyet Fırkası) qúrghyzdy. Eldegi demokratiyalyq óristing ekinshi talpynysy retinde sipattalatyn búl partiya ýkimetting basyna kelui ýshin ýkimetpen jәne preziydentpen qarsy keluge tiyis bolatyny bilingen song óz erikterimen 17 qarashada jabyldy. Sebebi búl partiya qúryla salyp, halyqtan airyqsha qoldau tapty. Daghdarys dәuirindegi Týrkiya ýshin biylikting auysuy tiyimsiz etti.
Týrkiya biyligi el damuynyng basty baghyty retinde óndiristi quattandyrudy qolgha aldy. Úzaq jyldarghy boyghy soghystan keyin esin endi jiyp, etegin jana týzegen elding sayasy arenasynda kóptegen jyldar boyy alauyzdyqtar bolghan joq. Atatýrik 1938 jyly qaytys bolghangha deyin parlament ony 1923, 1927, 1931, 1935 jyldary tórt ret preziydent etip saylady. Atatýrik preziydent bolghan jyldarda elding Premier-ministri qyzmetin Ismet IYnóný(İsmet İnönü) atqardy. Tek partiyaly kezende biylik partiyasy Respublikashyl Halyq partiyasynyng atqarghan negizgi júmystar: Atatýrik úsynghan reformalardy qabyldap, el ekonomikasynyng algha basuyna jaghday jasady. Eng bastysy elde transporttyq magistralidar kóptep salynyp, auyr ónerkәsip, auyl sharuashylyghy qaryshtap damydy. Kóptegen óndiristik mekemeler, bankter qúrylyp, memleket qazynasy molaydy.
1938 jyly, 11 qarashada Atatýrik qaytys bolghan son, Ismet IYnóný preziydent bolyp saylandy. Osy qyzmette 1950 jyly, 22 mamyrgha deyin otyrdy. Onyng preziydent qyzmeti kezeninde atqarghan basty júmysy Týrkiyany II Dýniyejýzilik soghys órtinen aman alyp qaldy. Fransiya otaryna 1921 jyly ótip ketken Hatay oblysyn 1938 jyly Týrkiya territoriyasyna qosyp aldy.
Týrkiyanyng kóppartiyaly kezeni
Týrkiyada demokratiyanyng shynayy qalyptasuy 1950 jyldan bastalady. 1946 jyly, 7 qantarda qúrylghan Demokratiyalyq partiya 1950 jylghy saylauda jeniske jetip, partiya tóraghasy Adnan Menderes Premier-ministr, partiyany qúrushy Jelal Bayar(Osmanly kezinde Mejlisy Mebusa parlamenti mýshesi, Atatýrikting songhy Premier-ministri bolghan, 103 jas jasaghan qayratker) Týrkiyanyng 3 preziydenti bolyp saylandy. Búl biylik buyny óz kezeginde Korey soghysynda Ontýstik Koreyagha әsker jiberu arqyly 1952 jyly, 18 aqpan Týrkiyany NATO mýsheligine qabyldatty. Premier-ministr Adnan Menderes ýkimeti 1952 jyly 13 nauryzda arnayy qarar qabyldap, Altaydan auyp, Pәkistan men Ýndistan topyraghyn panalaghan Qazaqtardy 1954 jylgha deyin týgel Týrkiyagha kóshirip aldy.
1960 jyly, 27 mamyrda úsaq shendi ofiyserler astyrtyn týrde memlekettik әskery tónkeris jasady. Tónkeriske el basqarudaghy «zayyrlylyq» auytqulary syltau etip kórsetildi. Tónkeris jasaghan 37 әskery adamnyng biri belgili týrikshi, polkovnik shendi Alparslan Týrkesh edi. Tónkeris nәtiyjesinde Jelal Bayar jasyna baylanysty qamalyp, Adnan Menderes asyp óltirildi. Osy tónkeristen keyin biylik jii auysyp, biylikte túraqsyzdyqtar oryn aldy. Arada әskeriylerding biylikke ýstemdik etetin sәtti jәne sәtsiz birneshe әreketteri boldy. Olardyng biri 1971 jyly, 12 nauryzdaghy әskeriylerding ýkimetti otstavkagha ketirui. 1980 jylgha deyin Respublikashylar jәne Sýleymen Demiyrelding Ádilet partiyasy auysa biylep kelgen Týrkiya ýkimetinde ýshinshi ret әskerlerding biylikke ashyq aralasuy (1980 jyl. 12 qyrkýiek) boldy. Búl uaqyt aralyghyndaghy ýkimetterding 1974 jyly Býlent Ejevit ýkimeti kezinde Kiprge әsker kirgizuinen basqa aitarlyqtay qyzmeti bola qoyghan joq. Sondyqtan kóp toqtalmaudy jón kórdik.
1980 jyly әskerler qolyna alghan biylikke 1983 jyly ghana «Anaotan partiyasymen» Túrghyt Ózәl keldi. 1989 jylgha deyin ýkimet basynda bolghan ol, sol jyldan 1993 jylgha deyin el preziydenti boldy. Qazaqstan tәuelsizdigin alghashqy bolyp moyyndaghan Túrghyt Ózәl Qazaqstangha arnayy saparynda jurnalisterdin: «Týrkiyada qansha qazaq bar?» degen súraghyna, - «Meni qosqanda 70 million qazaq bar» dep jauap bergen edi.
1993 jyly Tura Jol partiyasymen Týrkiyanyng alghashqy әiel Premieri Tanysu Chiyler biylikke keldi. Týrkiyada 1980-1990 jyldary radikal onshyldardyng yqpaly artty. 1995 jylghy saylauda Nejmettin Erbaqannyng Refah partiyasy ýlken jeniske jetti. 1997 jyly biylikke radikal dinshilder aralasty dep tapqan Últtyq Qauipsizdik kenesi Erbaqandy biylikten taydyrdy. Týrkiyanyng qazirgi preziydenti Erdoghan osy Refah partiyasynyng mýshesi retinde qoghamdyq túlgha bolyp tanylghan. 1960 jyldan 2002 jyly Ádilet jәne Damu partiyasy biylikke kelgenge deyin ýkimet jii auysty. Mezgilinen búrynghy saylaular kóp boldy. Keyde ýkimet basyna bir partiya ghana kelip otyrsa, keyde koalisiya qúryldy. 1961-1980 jyldary Týrkiya parlamenti Respublika Senatynan jәne Mәjilisten túratyn qos palataly parlament boldy. 1961 jyly qúrylghan Respublika Senaty mәjilis siyaqty emes 40 jastan joghary jas shektemesi bar, joghary bilimdi adamdardan qúraldy jәne olardyng 150-in halyq úsyndy, 15-in preziydent taghayyndady. Týrkiya Ýlken Últ Mәjilisinde alghashqyda 436 deputat(Milletvekili) boldy. 602 deputat jinaghan kezderi bolghan Týrik Parlamentinde 1995 jyldan beri qaray túraqty 550 deputat saylanyp keledi. Týrkiyada parlamentten oryn aluy ýshin saylaugha týsken partiyalar eng azy 10 payyzdyq mejeden artyq dauys jinay aluy kerek.
2015 JYL, 7 MAUSYM SAYLAUY. PARTIYaLAR BÁSEKESI
AKP – Ádilet jәne Damu partiyasy
Adalet ve Kalkynma (Qysqasha AK partiya) – 2000 jyldardyng basynda birikken janashyldar partiyasy. Partiyany qúrushy Erdoghan turaly búghan deyingi maqalamyzda jazghanbyz. Ol Refah partiyasynyng mýsheligimen 1994 jyly, 17 nauryzdaghy jergilikti saylauda 25,19% dauys jinap, Ystambúl әkimi bolyp saylandy. 1998 jyly 16 qantarda Refah partiyasy Konstitusiyalyq sot tarapynan taratyldy. Búl partiyanyng jalghasy bolghan Faziylet 2001 jyly, 22 mausymda Konstitusiyalyq sot tarapynan jabylghan son, partiya ishindegi qayratkerler últtyq kózqarasy men janashyldyghyna qaray ekige jiktelip, eki partiya qúrdy. Últtyq pikirdegi topty sonyna ertken Rejay Qútan Saadet (Baqyt) partiyasyn, Rejep Tayiyp Erdoghan basqaruyndaghy janashyldar 2001 jyldyng 14 tamyzynda Ádilet jәne damu partiyasyn qúrdy. Jәne búl partiyanyng alghashqy arnayy kongresinde Erdoghan tóragha bolyp saylandy. 2002 jylghy, 3 qarashada ótken saylauda 34.29% dauyspen jeniske jetken AQ partiya biylikten oryn ala bastady. Alghashqyda halyqtan ýlken qoldau tapqan partiya sayasaty 2009 jyly kýrtterge erkindik beretin «Kýrt ashylymyna» jol bergeni ýshin halyq synyna ilige bastady. Týrkiya biyligin iyelengen Erdoghan jәne partiyasynyng halyqqa jasaghan kóptegen iygilikteri bar. Dinge degen kózqarasy arqyly halyqtan ýlken yqylas kórgen Erdoghannyng paydaly enbekterin bylayghy júrt jaqsy biledi. Biz onyng songhy saylauda toghyz payyz dauys joghaltuyna sebep bolghan sayasattaghy janylys qadamdaryna zer salayyq.
Eng әueli Erejep Tayyp Erdoghan búghan deyingi әskerler tarapynan birneshe ret biylikting tónkeriluinen útymdy sabaq alyp, biylikke kele salyp jogharghy әskery shendilerding orynyn óz sózin tyndaytyn adamdarmen auystyrdy. NATO-nyng eng kóp әskeri bar mýshesi bolghan Týrkiyanyng әskery tәrtibin әlsiretti. Búghan narazylyq retinde bilikti әskery mamandar otstavkagha ketti. Erdoghan biyligi nyghayghannan keyin konstitusiyany ózgertuge talpynyp, Atatýrikting atazandaghy qaghidalaryna qyryn qarady. Atazandaghy týrikshildik joyylugha baghyttaldy. Týrkiya azamattarynyng barshasy týrik sanalatyn Atatýrik jazdyrghan arnayy baptyn(Búghan deyingi Atazandarda sózderi ózgertilgenimen kýshin joymaghan 1 tarau, Týrik azamattyghy, 66 bap) kýshin joyyp, Týrkiya azamattaryn týrik emes Týrkiya respublikasy azamaty dep ataghysy keldi. Sol siyaqty Týrik bayraghy Týrkiya bayraghy dep jazyluy tiyis boldy. «Týrikpin degenge ne jetsin(Ne mutlu Türküm diyene)» deytin Atatýrikting úlaghatty sózi qoghamdyq oryndardan alyna bastady. Kýrtter erkinsip, kýrt ekenin maqtanyshpen aitatyn boldy(Zangha say Týrkiya azamattarynyng bәri týrik bolatynyn jogharyda aittyq).
Batystyng shoq saluymen oilastyrylghan «Ýlken Tayau shyghys(Büyük ortadoğu projesi- Greater Middle East)» baghdarlamasynyn(1980 jyldan bastap qoldanysqa týse bastaghan termiyn. Arab elderin, Tayau Shyghysty, Iran, Týrkiya, Aughanstan, Pәkistan, Týrkimenstan, Kavkaz, Soltýstik Afrika elderin qamtyghan otarlanushy territoriyanyng Izrail men AQSh tarapynan biylenui) teng tóraghalarynan biri retinde ózin ataghan Erdoghannyng sózi halyqty alandatty.
Siriya dýrbelenine halyq erkinen tys kirgen Týrkiya sayasatynyng saldary el ishine 2 millionnan astam bosqynnyng josyp keluine әkep soqty. Búl óz kezeginde Týrkiyadaghy júmyssyzdyq pen qymbatshylyqqa zardabyn tiygizdi. Bosqyndar tarpynan bolghan búzaqylyq qylmystardyng jiyileui jergilikti júrttyng narazylyghyn tudyrdy. Týrkiyanyng óz ishinde 11 payyzgha jaqyn júmyssyzdyq bolghanyna qaramastan, Siriyalyq bosqyndargha el budjetinen Týrkiyadaghy tómengi jalaqygha teng jәrdem kórsetiluin halyq mýlde qabylday almady.
1990 jyldary Týrkiyada diny radikaldar kýsheiine baylanysty mәjbýrlikten 1999 jyly Amerikagha ketip, ýstinen 2000 jyly is qozghalghan, 2008 jyly Erdoghannyng aralasuymen Últtyq Qauipsizdik Kenesi jaghynan aqtalghan, әli kýnge AQSh-ta túryp jatqan diny qayratker, Týrkiyadaghy yqpaldy adam Fethullah Gýlenmen Erdoghannyng arasy songhy jyldary salqyn tartyp, Týrik biyligi Gýlendi Interpolmen izdeuge deyin bardy. Ekeuining arasyndaghy qaqtyghystan Týrkiyadaghy kóptegen sot, qúqyq qorghau organdary qyzmetkerleri otstavkagha ketuge mәjbýr boldy. Islam dinine kózqarasyn tu etip, bir shepte sap týzegen túlghalar qaqtyghysynan qoghamdyq pikir ekige jaryldy.
Týrkiyada on jyldyq Premierlik qyzmet atqarghan Rejep Erdoghan eldegi biylikti óz qolyna shoghyrlandyra bastady. Keybir qúqyqtyq mekemeler men bedeldi qoghamdyq úiymdar tikeley Premierge baghynyshty boldy. Memlekettik óndiris oryndary men qoghamdyq qyzmet atqaratyn qúrylymdar, atap aitqanda Týriktelekom syndy beldi kompaniyalar jekeshelendiruge ketti.
Erdoghannyng biylikke keluimen jogharyda aitqanymyzday Atatýrik qaghidalary biylik prinsiybinen alshaqtap, Týrikshildik ornyna «Neo Osmanjylyq» belgileri kórine bastady. Búghan dәlel: Búghan deyingi Týrkiyada Týrik tuystas Qazaqstan, Qyrghyzstan siyaqty memleketterden kelgen studentterge «Týrik tektes» dep airyqsha yqylas tanytylyp, zang jýzinde Týrik azamattarymen qatar qúqyqtyq mәrtebe kórsetiletin. Erdoghan biyligi búl zannyng kýshin joydyryp, Onday mәrtebeni búrynghy Osman Imperiyasynda bolghan memleketter studentterine tanyta bastady. Ekinshi dәlel: AKP atynan qatysqan keybir deputattar saylau aldyndaghy ýgit-nasihatynda Osmanly kiyimderin kiygen sureti basylghan plakattar ildi.
Erdoghan preziydenttikke saylanghannan keyin partiyalyq saylaularda tarapsyz bolatynyn mәlimdegen edi. AKP tóraghasy qyzmeti qazirgi Premier Ahmet Dauytoghluna jýktelgen. Partiyanyng búl saylaudaghy basty úrany «Jana Týrkiya jolynda». Basty nysanasy «Týrkiya 2023». Lozanna bitimining 2023 jyly kýshin jongyna qarsy Bosfor búghazynyng egemendigi týgeldey Týrkiyagha ótip, kemelerding Qaratenizge kiru-shyghuyn Týrkiya týgeldey óz qolyna alady. Soghan say Bosfor búghazyndaghy manyzdy megapolis Ystambúlgha arnap AKP kóptegen ýlken jobalardy qolgha aldy. Olardyng bireui qazirde qoldanysqa berilgen Aziya qúrlyghy men Europany jalghaytyn teniz asty metro jelisi Marmaray. Sonday-aq qúrylys júmystary bastalyp ketken eki qúrlyqty jalghaytyn ýshinshi kópir jәne auyr jýk tasityn kemelerding Qaratenizge kiruine arnalghan Bosfor búghazyna balama «Kanal Ystambúl» jobasy, sonymen qatar әlemdegi eng ýlken әuejay bolatyn Ystambúldyng ýshinshi әuejayy Týrkiya ekonomikasyna ýlken tabystar әkelip qana qoymay Týrkiya damuynyng jana satysyn kórsetetin bolady. Osynday jobalardy qolyna alyp otyrghan AKP búl jolghy saylauda parlamentten 3/5 oryn iyelenetin bolsa, olardy Týrkiyanyng jana konstitusiyasyn referendumgha jiberu júmysy kýtip túr edi. Búl konstitusiya boyynsha Týrkiya parlamenttik basqarudan preziydenttik basqaru jýiesine kóshui tiyis bolatyn.
CHP – Respublikashyl Halyq partiyasy
Júmhriyet Halyq partiyasy – sózsiz Týrkiya tarihynda ýlken orny bar partiya. Atatýrikting ózi qúryp, halyqtyng sayasy sauatyn ashqan tamyrly, týbirli partiyanyng qúryluy turaly jogharyda jazdyq. Týrkiyanyng alghashqy 18 ýkimetinin, jiyny 24 ýkimetining biyligin qolynda ústady. Partiya tuyndaghy alty oq – Atatýrikting alty qaghidasyn menzeydi. Songhy ýsh retki parlament saylauynda Respublikashylar 20-25 dauysqa ie bolyp, parlamentte otyrdy. Týrkiyanyng eng ýlken oppozisiyasy bolyp sanalatyn Respublikashylardyng qazirgi tóraghasy 2010 jyldan beri Kemal Qylyshdaroghlu.
RHP-nyng negizgi qoldaushylary Batys Týrkiyanyn, Ege bólgesining halqy bolyp sanalady. 2015 jylghy saylauda búl partiya «Bolashaghy myghym Týrkiya(Yaşanacak Bir Türkiye)» úranyn qoldandy. Negizgi partiyalyq baghyt retinde elding demokratiyasyn eng jogharghy dengeyge jetkizudi, barsha baylyqty halyqpen bólisip, teng dәrejede ómir sýretin qogham qalyptastyrudy maqsat etti.
MHP – Últshyl Áreket Partiyasy
Milletshi Hareket Partiyasy – Panturkizmge negizdelgen partiyany 1969 jyly Kipr tumasy Alparslan Týrkesh(Azan shaqyrylyp qoyylghan esimi Húseyin Feizullah (Hüseyin Feyzullah)) qúrdy. 1970 jyldary Týrkiyada júqpaly indettey taray bastaghan kommunizm men Sovettik iydeologiyagha qarsy shyqty. Partiyanyng negizgi qaghidasy Alparslan jazghan «Toghyz sәule doktrinasy(Dokuz ışık doktrini)» bolyp tabylady. Alparslan Týrkesh otstavkadaghy әskeriylerden qúrghan jәne tikeley óz әmirimen júmyldyrghan «Yzghar jasaghy(Rüzgâr Birliği)» Qarabaq dauynda týrikshildikting tuyn kóterip, Ázerbayjan tuystaryna kómektesti. Sonday-aq Túranshylyq iydeologiyasyn barsha Týrik әlemine jaidy oilastyrghan «Yzghar(Rüzgâr)» shtabyn Ázerbayjanda qúrdy. Búnda әskery jәne sayasy bilim berilip, 2000-gha juyq adam oqytylghan. Yzghar jasaghy 1994 jyly Alparslan Týrkeshke jasalghan ýkimet qysymynan song jabyldy.
Alparslan Týrkesh yqpalymen qúrylghan MHP jastar qanaty «Kókbóriler(Bozkurtlar)» atty últshyl-iydealist jastar úiymy 1970 jyldary kommunizmmen kýres jolynda qantógisterge bardy. 1990 jyldary kýrtterding separtistik qozghalystaryna qarsy kýrester jasady.
Últshyldar partiyasy 2000 jyldary Erdoghan el biyligine kelgen song basty qarsylasynyng birine ainaldy. 1997 jyly Alparslan Týrkesh ómirden ótken song partiyany Dәulet Bahcheli basqaryp keledi. 2015 jylghy saylauda Últshyldar partiyasy «Bizben birge attan Týrkiya(Bizimle yürü türkiye)» úranyn qoldandy.
HDP – Halyqtar Demokratiyasy partiyasy
Demokratiyany «jeleu etken» Halyqtar Demokratiyasy partiyasy 2012 jyly 15 qazanda qúrylghanymen, búghan deyin memleket tarapynan sayasy tiymdar salynghan bir emes birneshe kýrtter sózin sóileytin partiyanyng keyingi buyny bolyp sanalady. Kýrtter eng alghash 1921 jyly respublika qúrylmay túryp, Týrkiya Ýlken Últ Mәjilisine qarsy bas kóterdi. 1930 jyldary Dersim aumaghynda kýrtter býlik shygharady. 1937 jyly Týrik Qaruly Kýshteri tarapynan býlik tynyshtandyryp, Dersim Týnjeli bolyp ózgertiledi. 1978 jyly Kýrdistan Júmysshy Partiyasy qúrylyp, Týrkiya, Irak, Siriya, Iran topyraqtarynan tәuelsiz Kýrt memleketin qúrghysy keldi. 1984 jyldan Týrkiyanyng ontýstik shyghysyndaghy taulargha jasyrynghan kýrt jasaqtary Týrik Qaruly Kýshterimen qaqtyghystargha bardy. 1999 jyly býlikshil separatist kýrtter liyderi Abdulla Ójalan(Abdullah_Öcalan) tútqyndalghan song kýrt býlikshilderi әlsiredi. Býgingi tanda esimderin jii auystyryp, zandy týrde sayasy kýresterge den qoyghan kýrtterding songhy partiyasy HDP-ning Selahattin Demirtash jәne Fiygen Iýksegdagh esimdi eki teng tóraghasy bar. Kýrtterding alghash ret Týrkiya parlamentine kirgen partiyasynyng negizgi úrany «ortaq otan, demokratiyalyq avtonomiya» boldy. Partiyanyng aldygha qoyghan maqsattarynda kýrtter mәselesin qarusyz sheshu, jergilikti basqarudy halyq taghayyndau, Týrkiyanyng Últtyq Qauipsizdik Kenesin jabu, Kýrtterding ana tilinde bilim aluy, Týrkiyanyng últtyq memleket qaghidasy men diny ústanym jolyn belgileuge qarsylyq, memlekette jana konstitusiyanyng qabyldanuy siyaqty bólimderi bar. Kýrtter qonystanghan aumaqtyng keybir túrghyndary býginge deyin salyq pen kommunaldy tólemderdi tólemey, kontrabandamen ainalysyp, memleketke tolyqtay baghynbay keledi.
Saylaudyng barysy. Nәtiyjesi
Týrkiyanyng 25-parlament saylauy biylghy jyldyng 7 mausymda bolatyny turaly 22 qantarda belgili boldy. Sol sәtten bastap-aq saylau aldy ýgit nasihattar qyzu órbidi. Saylaugha dayyndyqqa jetkilikti uaqyt berilip, demokratiyanyng shynayy kórinisi sipat aldy. Partiya tóraghalary men saylaugha týsken deputat ýmitkerleri qalalar men eldi mekenderdi erkin aralap, ashyq mitingiler men sheruler úiymdastyrdy. Jergilikti jәne memlekettik BAQ qyzmetterin ashyq qoldanyp, tikeley efirlerdi, gazetterding bas betterin útymdy paydalandy. Búl jolghy saylaudyng basty ereksheligi búrynghy saylaularday partiyalardyng «soghysy» aitarlyqtay asqynbady. Partiya liyderlerining ekinshi partiyany audio nemese beyne kórinis kompromattary arqyly әshkereleui men bopsalau oqighasy tirkelmedi. Saylaugha qatysqan partiyalar negizinen AKP-ge shýiildi.
Ádilet jәne Damu partiyasynan iriktelip, osy jolghy saylaugha týsken 400 deputat ýmitkerinen Erdoghan ýlken jenis kýtti. Eger parlamentten biylik partiyasy 330 oryn iyelengen jaghdayda jana konstitusiyany referendumgha jiberuge, 360 oryn iyelengen jaghdayda referendumgha shygharmay-aq jana konstitusiyany qabyldap jiberuge mýmkindik alatyn edi. Biraq, nәtiyje kýtkendey bolmady. AKP-ning memleketti jeke-dara biylep tósteuinen alandaghan keybir oppozisiyalyq kózqarastaghy últy týrik azamattar kýrtter partiyasynyng parlamentke kiruine dauys berip, olardyng da AKP aldyna qarsy shyghuyna mýmkindik tughyzdy. Alayda Ádilet jәne Damu partiyasy ghana ýkimet qúruy ýshin olar eng azy 276 deputattyng oryn taghyna ie boluy kerek edi. Saylau aldynda AKP tóraghasy, Premier-ministr Ahmet Dauytoghlu óz partiyasy ýkimetti jasaqtaugha kerekti mólsherde dauys jinay almaghan jaghdayda otstavkagha ketetinin mәlimdegen. Saylau nәtiyjesine say, Dauytoghlu otstavkagha ketti, onyng ýkimeti jana ýkimet qúrylghansha ókiletti qyzmetin jalghastyrmaq. Týrkiya Atazanynyng 116 babyna say, Mәjiliste tóraghalyq komiytet qúrylghan song 45 kýn ishinde parlament jana ýkimet jasaqtauy kerek. Jasaqtay almaghan jaghdayda mezgilinen búryn Premier-ministr saylauy bolady. Mezgilinen búrynghy saylau belgilengen jaghdayda ýsh ay uaqyt ishinde ótui kerek. Jana parlamentke әli Mәjilis Tóraghalyq Komiyteti bekitilmedi. Saylaudyng qazirgi nәtiyjesi boyynsha, ýkimet basyna jalghyz partiya kele almaydy. Sondyqtan eng azy eki partiya koalisiya qúryp, ýkimet jasaqtauy kerek. Alayda, saylau aldy nasihattarynda birde-bir partiya AKP-men koalisiya qúrmaytyny mәlimdegen bolatyn. Últshyl Áreket Partiyasy saylaudan keyin AKP-men koalisiya qúru ýshin songhy jyldaghy ýlken dau bolghan el biyligindegi jemqorlyqtyng әshkerelenuin súrady. Al, Respublikashylar últshyldarmen jәne demokrattarmen birigip, AK partiyagha qarsy koalisiya qúrugha kelisetindikterin aitty. Alayda, búl qazirgi sayasy jaghdayda mýmkin emes. Ýsh partiyanyng bireui qalayda Ádilet jәne Damu partiyasymen birigip koalisiya qúruy kerek. Mezgilinen búryn saylau bola ma, әlde ýkimette koalisiya qúryla ma? Halyq әlipting artyn baghuda.
Jana parlamentting mindeti. Elding erteni
Jogharghy Saylau Kenesi tóraghasy Sady Gvuen saylaudyng naqty qorytyndysy on kýn ishinde jariyalanatynyn mәlimdegen bolatyn. Alayda saylau nәtiyjesinde ýlken ózgerister bola qoiyy ekitalay. Ýkimette koalisiya qúrylsa AK partiyanyng jeke dara biylik jýrgizu dәuiri ayaqtalyp, elde demokratiyalyq parlament júmys istey bastaydy. Qoghamdyq pikir songhy on jylda biylikti iyelenip kelgen AK partiyanyng taralyp, ornyna jana partiya qúryluy mýmkin ekenin de aituda. Parlamentte alghash ret oryn iyelengen kýrtter bolsa, algha qoyghan maqsattaryn jýzege asyrugha talpynady. Olar 1999 jyly tútqyndalyp, qazirge deyin qamauda otyrghan Abdulla Ójalandy abaqtydan shygharugha әreket jasaytyn bolady.
Saylau óte salyp, týrik valutasy liranyng dollargha shaqqandaghy baghasy 5 payyzgha qúnsyzdandy. Jana parlament eng aldymen ekonomikalyq túraqsyzdyqty retteui, ontýstik shyghystaghy qaqtyghystargha nýkte qony tiyis. Kim ne dese de, búl jolghy parlament saylauy el preziydenti Erdoghan ýshin ýlken syn boldy. Sebebi Týrkiya halqy el basyna kelgen basshylardyng bәrining atqarghan júmysyn Atatýrikting qyzmetimen salystyryp qaraydy. Búl qanday basshy ýshin bolsa da ýlken syn. Erdoghan kezinde Týrkiyada halyqtyng әl-auqaty aitarlyqtay jaqsardy. Eleuli ekonomikalyq reformalar da osy Erdoghan túsynda jasalyp, lira aitarlyqtay kýsheygen bolatyn. Kóptegen әuejaylar, uniyversiytetter salyndy. Avtojoldar tóselip, joghary qarqyndy poezder iske qosyldy. Týrkiya halqy elding ertengi bolashaghynyng búdan da jarqyn boluy, memleket әldeqayda quatty boluy ýshin biylikke yntymaqty, bilikti adamdardyng kelgenin jәne olardyng halyqpen sanasqanyn qalaydy. Biz óz kezegimizde Týrkiyanyng keleshekke bastar joly tek qana túraqtylyqpen, tabyspen, tabandylyqpen jalghasa bergenin qalaymyz.
Núrghaly Núrtay
Derekkóz:
http://yasanacakbirturkiye.com/
