Kurstasym Tóregeldi  Baytasov turaly oilaghanda kónili ashyq, anqau minezdi,  jaratylysynan jaydary, ýnemi jymiyp  jýretin, tipti qabaq shytudy bilmeytin, aqkónildigi, janynyng kirshiksiz tazalyghy kózinen kórinip túratyn imanjýzdi, aqqúba bala jigit kóz aldyma kele qalady. Alghash ret abituriyent kezimizde  tanysyp, jataqhana bólmesinde birge túrdyq. Jandos degen jigitpen ýsheuimiz  edik.

Bir kýni bólmemizge aidarynan jel ese qyzyp alghan eki student ekilene kirdi. Jastary ýlken. Balqashtyng suy baltyrlarynan kelmey, ekeui de «aqynbyz» dep dýr-dýr etedi. Bireui -  keudeli, dәu, aty esimde joq, al súnghaq boyly ekinshisining M. degen nyspysy esimde qalyp qoydy. (Dәui, dәu de bolsa, oqudan shyghyp ketse kerek, keyin úshyrastyrmadym, al M.- dy býgin el biledi. Sol úrynshaq qalpy). Kele bizdi dýkenge júmsamaq boldy. Álgi dәu neme kirip kelgen bette  jaybaraqat kitap oqyp otyrghan Jandos ekeumizge kiylikti. Jandos bolsa - Qyzylordada vokzal manynda ósken qalanyng qarasiraq tóbeleskishi, men  bolsam bir jyldan artyq Óskemendey qazaqqa jaysyz, búzyqtau qala kórip kelgenmin, kýreske qatysyp jýrgem, qoqan-loqqygha ygha qoymadyq.  Al M. bolsa ishimizdegi eng jasymyz, auyldan jana shyqqan Tóregeldini qorqytyp, qaujay bastady. Ol qoy auzynan shóp almaytyn momyn minezdi Tóreshke tónip kelip:

-Qasym Amanjolovty sen óltirdin! Aybergenovti de óltirgen sensin! Meni de óltirmek oiyng bar! Bilemiz! Qylmysyng onay keshirilmeydi! Ayybyndy jumasang – ajalyng bizding qolymyzdan!- dep, dong aibat kórsete, júdyryghyn týiip, tap bergen kezde, sasyp qalghan Tóresh terezening aldyna sekirip shyghyp:

-Boghynmen jasty balamen nege tóbelesesin?- dep shyryldady.

Osy kezde Jandos aragha týsip, jayymen ghana:

-Áy, jigitter-au, auyldan kelgen aqshasy joq abituriyentpiz, bizde nelering bar? Qoymaysyndar ma?- dep edi, әlgi dәu:

-Ey, bizge qoy deytin sen kimsin? Kelshi beri! Kórseteyin!- dep, Jandostyng jaghasynan almaq bolyp tap berdi.

Jandos bir-eki әngimesinde ózining bokser ekenin aitqan bolatyn. Sony qolma-qol dәleldedi. Keudelep kelgen әlgi dәudi iyek astynan bir soqqanda jalp  etkizip qúlatty. Eki býktelip tósekting astyna bir-aq kirgen ol esengirep otyryp qaldy. Ony qasyndaghy serigi sýiemeldep túrghyzyp, sýirelep, ekeui «Biz senderge әli kórsetemiz!» dep dombytyp shygha jóneldi. Biz darday bolyp qaldyq. Búl kishkentay abituriyentter ýshin ýlken jenis edi. Sonyng qúrmetine qasymyzgha әnshi-aqyn Múrat Tastaghanovty qosyp alyp, Nikoliskiy bazarynan laghman jep, dauryghyp qaytqanymyz esimde.

Qabyldau komissiyasy emtihan kezinde birdey ball jinaghan bir top abituriyentterdin  arasynda súryptau ótkizdi.

Bir-birlep shaqyryp jatyr. Kezegimen men de kirdim. Ýlken auditoriyada QazMU-ding rektory Ómirbek Joldasbekov pen komissiya tóraghasy Myrzatay Joldasbekov bastaghan múghalimder samsap otyr. Eshqaysysyn tanymaymyz. Ishindegi belsendisi, dauysy ashy, kózi baqyrayghan, tyghynshyqtay qasqabas aghaydyng jurnalistika fakulitetindegi keleshek dekanymyz Temirbek Qojakeev ekenin keyin bildik qoy. Bireu mening oblystyq gazette júmys istep kelgenim jóninde anyqtamany oqyp, minezdememmen qysqasha tanystyryp ótti. Týregep túryp «Qanday maqalalaryng shyqty?», «Gazette qay bólimde istedin?» degen siyaqty birneshe súraqqa jauap berdim.  «Jurnalistik stajy bar eken, qabyldansyn» dedi bireu. Audandyq gazette istep kelgen Qonysbay Ábilovti de kóp qinaghan joq. Sәdibek Týgelding kýresten sporttyq dәrejesi bar bolyp shyghyp, «Bizge baluan kerek»  dep ony da qabyldaytyn boldy. Gýlsim Múqyshevadan «Qanday ónering bar?» dep súrap edi: «Án salamyn, by biyleymin, dombyra shertemin» dep jauap berdi. «O, bizge әnshi, biyshiler kerek, ótsin» dedi. Bir kezde bizding Tóregeldi Baytasovty shaqyrdy. Onyng ómirbayan, minezdemesin oqyp jatyr: «Shymkent oblysynyng Shayan audanynda Alghabas orta mektebin bitirgen. Gazetting redaktory bolghan» degen jerine kelgende, bireu:

-Ózinen súrayyqshy, redaktor bolghany ras pa eken? Jap-jas qoy! Qay gazetting redaktory boldy eken?- dep qaldy. Júrt týgel eleng etisti.

Qojakeev dauysy shanqyldap:

-Áy, Baytasov, sening redaktor bolghanyng ras pa?- dep súrady. Tóregeldi taysalmay, jigermen:

-Ras!- dep saq etip, nyq jauap berdi. Júrt gu ete qaldy.

-Qay gazet? Shymkenttegi bir zavodtyng mnogotirajkasy ma? Álde audandyq gazet pe? Qay audandyq gazette redaktor boldyn?- dep shúqshidy Qojakeev. «Zavodtyng gazeti, mnogotirajka» degendi Óskemende jýrgende estuim bar edi. Tóregeldi saspady:

-Audandyq gazette emes, aghay. Mektepting qabyrgha gazetining redaktory boldym!- dep jauap bergende júrt týgel kýlkiden qyrylyp qaldy.

-Qabyldansyn! Búdan әli ýlken redaktor shyghady. Qabyldansyn! - dedi rektordyng ózi. Bәri bir auyzdan maqúldasty. Oqugha qabyldanatyn bolghangha ishtey «shýkir» aityp, bir-birimizge jymyndasa qarap otyrmyz.

Sol kezde Temirbek aghamyz bәrimizge synay qarap:

-Múnda oqugha qabyldanbaghan bir qyz qalyp qoydy. Mine, Mayemgenova Tóleu. Baly bәrinmen birdey. Prohodnoy. Biraq oghan oryn jetpey túr. Obal! Senderding ishterinde osy qyzgha óz ornyn bere alatyn bir jentelmendering joq pa? Ornyn bergen adam syrttay oqugha birden qabyldanady! Kim bar? Jentelmen bar ma? Qane, qaysyng jentelmensin?- dep qoymastan nygharlay qaytalap, qadala súrady.

«Oqugha týstik pe, týspedik pe, ras pa?» dep otyrghan biz túqshiya qaldyq. Áupirimmen әreng týsken oquynan kim óz erkimen bas tartsyn? Osy kezde Óskemennen kelgen baluan abituriyent Sәdibek Týgelov ornynan úshyp túryp:

-Men - jentelmenmin! Ol qyzgha óz ornymdy beremin!- dep sanq etti. Júrt týgel du ete qaldy.

-Bәrekeldi! Kórdinder me - qazaqta osynday er jigitter bar, minekiy!- dep, Qojakeev mәz boldy. Bizge búl oqigha ýlken әser etti.

Tizim shyqqanda oqugha týskender quanyp,  arty әjeptәuir juysqa ainaldy. Birazynyng әngimesi Sәdibekting er qylyghy edi. Maqtau da, kinәlau da boldy. Birge jýrgen Jandos pen Múrat ball jetpey, tizimge ilikpey, elge qaytatyn boldy. Qimay qoshtasyp jatyrmyz.

Armanshyl Tóregeldi jataqhananyng tórtinshi qabatyndaghy bólmening ótken joly ózi yrghyp shyghatyn ashyq terezesining aldynda tómenge kóz salyp, qiyaldana qarap otyr eken. Jýregi asa nәzik, sezimtaldyghy sonday, bireulerge ilesip bir shólmek syra ishkenge qyzyp qalypty.

-Men osy jerden sekirsem –jerge qalyqtap baryp týsetin siyaqtymyn,-dedi. Qarghyghysy kelgendey, qomdanyp-qomdanyp qoyady.

-Qoy-ey, óitip qaljyndama, qúlasang byt-shytyng shyghady,-dep, rayynan qaytardym.

Sóitip student atanghanbyz. Kursymyzda Qonysbay Ábil, Jәnibek Kәrmenov, Núrtileu Imanghaliyúly, Batyq Mәjiytúly, Serik Janәbil, Quandyq Týmenbay, Myltyqbay Erimbetov, Saylaubay Toylybay,  Jýnis Sahi, Serikqaly Baymenshe, Janúzaq Ayazbek, Seytqúl Ospanov, Jenis Bahadýr, Seydolla Sadyqov, Oraz Qaughabay, Ábdimýtәl Álibekov, Orynbek Joldybay, Beken Sholanov, Marat Ábdihalyqov, Toqtar Baymaghambetov, Oraz Qaughabay, Rahymjan Ótemisov, t.b. qalamynyng jeli bar jigitter boldy. Qazir búlardyng kóbining esimi elge belgili. Al  Sәdibek Týgel óz ornyn tartu  etken Tóleu qyz jarty jyldan keyin bireuge túrmysqa shyghyp, oquy jayyna qaldy...   Taldyqorghannyng Kirov audanyndaghy auylda bir ýiding otanasy bolyp, baqytyn tauypty. Kóp jyldan keyin toyda kezdeysoq jolyghyp qaldyq.Ýlken bajam Aqanserining auyldas kórshisi bolyp shyqty. Ýiine shaqyrdy, dastarhanynan dәm tattym...

Al syrttay oqugha auysyp,  әskerge alynyp ketken djentlimen Sәdibek Týgel jerde qalghan joq, audandyq gazetting redaktory, keyin Astana әkimining baspasóz hatshysy, últtyq sporttan enbek sinirgen jattyqtyrushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri boldy. Birneshe kitaptyng avtory. Jekemenshik gazet-jurnaly, baspasóz ortalyghy, basqa da tirshiligi bar. Aqmolada Qúlagerge enseli eskertkish ornatqan azamat sol.

Student kezinde Tóregeldi Baytasov Shoqannyng suretshilik ónerin zerttep jýrdi. Ózi de suretpen shúghyldana bastaghany esimde. Myltyqbay ekeui túratyn bólmening qabyrghalary onyng akvareliderine toly bolatyn. Úmytpasam, onyng diplomdyq júmysy da Shoqan Uәlihanovtyng shygharmashylyghyna baylanysty bolghan. Tóreshting salghan suretterinde sheberlik jaghynan kemistik boluy mýmkin, biraq oy men sezimnen olqylyq bolmaytyn.

Árkim óz beyimine qaray sportpen ainalysa bastadyq. Alghashqy kursta Tóresh dosy Janúzaqpen birge boksqa baryp jýrdi. Birde men әzil-shyny aralas:

-Tóresh, boksta qanday soqqy ýirenip jýrsinder?- dep súradym. Súrap nem bar edi desenshi?!.

- Ony qimyl bolmasa sózben týsindire almaymyn,- dedi ol.

-Onda qimylynmen kórsetshi,- dedim men. Dep nem bar edi desenshi?!. Sol-aq eken, Tóreshim oilanbastan júdyryqpen túmsyghymnan salyp jiberip:

-Mynaday soqqy ýirenip jýrmiz!- dep qarap túr. Ózimnen de bar... Qaraptan-qarap múrnym qanady. Tóresh úruyn úryp alyp, «bayqamay qaldym» dep qúshaqtap, keshirim súrap jatyr. Keshirgendi aitady, tipti ashulana da almay qaldym.

Ishimdikke, dyrdu-dumangha joq bolghandyqtan ol bizge kóp erip jýre almaytyn. Birde olardy - Janúzaq ekeuin ózimizben birge «joryqqa» ertip shyqtyq. Basshymyz – ústazymyz Abdul-Hamit Marhabaev. Ol Qonysbay ekeumizdi jaqyn tartyp, qasynan tastamaytyn. Almaty qonaqýiining 7- qabatynda syra syzdyqtatyp edik, Tóresh pen Janúzaq ekeui kóp úzamay-aq tilderi búralyp, sýdinderi ketip, sýrepetteri búzyla bastady. Sony bayqap qalghan Marhabaev aghamyz:

-Men – sostavpyn, sender vagonsyndar. Áy, sen – eki jas vagon, qyzyp qaldyndar, sondyqtan men senderdi aghytyp tastaymyn, tez jataqhanagha qaytyndar! Basqalar joldan qalmauy kerek!- dep, ekeuine taksiyge aqsha berip, jataqhanagha qaytaryp jibergen.

Sol bir tústa Tóregeldi men Rahymjan Ótemisov komsomol jinalysyna týsti. Ekeui vokzalda ishimdik iship,  milisiyagha ústalyp qalghan eken. Dekanatqa qaghaz kelipti. Talqylau bastaldy.

-Rahymjan, milisiyagha qalay týstin? Oqigha qalay boldy, sony aitshy?

- Vokzalgha barghanbyz. Shygharyp salghan dosymyz jolyn judy. Aldymen bir jaghalatyp jiberdik. Ekinshi jaghalata bergende milisiya kelip qaldy,- dedi ol.

-Áy, mynanyn  sóz saptasyna qarasang talaydan iship jýrgen tәjiriybeli tisqaqqannyn  ózi ghoy. Anau ekinshisi ne der eken? Sony tyndayyq,- dedi kuratorymyz Ramazan Saghymbekov aghay. Bәri siltidey tyna qaldy.

-Tóregeldi, endi sen aitshy, milisiyagha qalay týsip jýrsinder?

- Rahymjannyng bir auyldasyn shygharyp salugha barghanbyz. Perronda dóngelenip túrdyq. Jigitter araq shygharyp, sony qúya bastady. Bir staqangha jartylay qúiyp maghan da berdi. «Ish» dedi, men ishe almap edim, bәri «iship jiber» dedi, men zorlanyp, ishe almay, tyjyrynyp, bir úrttadym. Sosyn qoymaghasyn taghy bir úrttadym. Maghan bәri jan-jaqtan antalap, «staqandy bosat», «tez ish» dep bastyrmalatty, sosyn taghy bir úrttap jatqanymda milisiya jetip kelip, ústap aldy,- dep tәptishtey jauap berdi Tóresh. Ekeuining suretteui eki týrli. Áyteuir, oqudan shygharylmay, sógispen qútyldy.

Tóregeldining osynday anqaulyghy men riyasyz tazalyghy ýnemi ózin arashalap alyp qalatyn.

Bizding tobymyzda Qonysbay Ábilov ekeuimiz gazette júmys istep, azdap ómir kórip kelgendikten «shal» atanghan edik. Bizden basqasy mektep qabyrghasynan jana shyqqan kileng sarauyz balapandar bolatyn. Biz olardy «molodoylar» deushi edik. Olardyng kóbi, әsirese, Tóregeldi men Serikqali, Janúzaq, Ábdirazaqtar kitaphanadan shyqpaytyn. Sessiyagha tynghylyqty dayyndalatyn. Olardyng sol dayyndyghy kóbine «kógaldy quyp, gólayttap» jýretin Qonysbay ekeumizge azyq bolushy edi. Óitkeni, olar emtihan aldynda bir bólmege bas qosyp, ózara sabaq pysyqtap, oqyghan-bilgenderin bir-birine qaytalap jatqanda, Qonysbay ekeumiz kitap betin ashpay-aq estip, úghyp alatynbyz. Sol estigenimizdi ertenine óz sózimizben damytyp, óz bilgenimizben tolyqtyra jauap bergende, olardan góri tәuir bagha alsaq, «molodoylar» bas shayqap, tanyrqap qalatyn. «Eki shal, sen ekeuinning «kitap betin ashpadyq» degendering ótirik, bizden jaqsy bilip túrsyndar. Tyghylyp oqyp jýrgensinder ghoy» dep senbestik bildiretinning biri Tóresh edi.

Ekinshi kursta jýrgende «Qanat qaqty» jinaghynda Qadyr Myrzaliyev aghanyng alghysózimen «Kózderine ghashyqpyn» atty túnghysh jyr dәpterim jaryq kórdi. Onyng bizding ortamyzgha әseri ýlken tom shyqqannan beter boldy. Áli esimde, Qonysbay ekeumiz  jigitterding «ju-juyna» qúlaq asyp, jataqhanagha ýlken sómkeni toltyryp, bir jәshik portveyn kóterip kelgenimiz... Sol alqa-qotan otyrysta quaqy Qonysbay bizding bәrimizge suyryp salyp syqaq arnap, qyran-topan qyldy. Ol abituriyent kezdegi oqighany eske alyp, Tóregeldige de әzil shyghardy.

-Áygili «kisi óltirgish» Tóregeldi.

Óltiripti Qasymdy, Tólegendi.

Baspadan bir kitaby shyqqan eken,

Úlyqbekti de óltirui kerek endi!- degen shumaq auyzdan-auyzgha tarap ketip edi.

Ekeumizdin  bet-әlpet, týr-túrpat jaghynan biraz úqsastyghymyz bar. Onyng paydasyn da, ziyanyn da kórgen kezimiz boldy, óitkeni bizdi talaylar shatastyryp jatatyn. Múghalimder de.  Ásirese qyzdar... Áyteuir, abyroy bolghanda oqu bitirip, eki jaqqa ketip tyndyq.

Bireuler egiz, bireuler aghayyndy dep oilaytyn. Songhy kursta, birde sol úqsastyqty paydalanyp, bir qyzdardy janylystyrmaq bolyp, ekeumiz kiyim auystyryp kiydik. Men onyng bir saryala, qyzylala kurtkasyn kiygen edim, artynan men sheshken song taghy kim «kiyip» ketkenin tappadym, bólmeden qoldy bolyp, Tóreshting aldynda ynghaysyz jaghdaygha úshyraghanym bar, sodan ornyna óz kurtkamdy úsyndym. Eki kýnge suretshi dostarymnyng pәterine qonyp kelsem, shkaftan úshty-kýili joghalypty.

Tóregeldi keyin, 90-jyldardyng basynda Shymkentte «Jibek joly» jurnalyn, baspasyn ashyp, aty dýrkirep túrdy. Men ol kezde «Jas qazaq» gazetin ashqan kezim edi. Ózinen súrap alyp, onyng jurnalynan gazetimizge «Abylay hannyng sýiegi qayda?» dep atalatyn kólemdi problemalyq maqalasyn kóshirip jariyaladyq. Iasauy kesenesin jóndeu kezinde әldebir qúrylysshylar onda jerlengen mýrdelerdi kýrep shygharyp, bir jerge ýiip, aralastyryp jibergeni, endi qayta jerlemey túryp, múqiyat zertteu jýrgizudi jedel bastamasa, erteng úlylarymyzdyn  sýiegin  bir-birinen ajyratu, anyqtau qiyngha soghatyny jóninde qoghamgha, biylik tarapyna qozghau salarlyq ashy jan aiqayy bolatyn. Shynymdy aitayyn, bertingi arheologtardyng «Abylay hannyng sýiegin taptyq» degen sýiinshilegen habaryna óz basym sene qoymay, kóz aldau, qúr dabyra dep qaraghanym ras. Áli de sonday sezimdemin. Antropologtardyng jasaghan mýsini de maghan úly hannyng emes, basqa, әldebir sopynyng beynesindey kórinedi. Boyy da bir tútam. Mine, Tóregeldining qalamynan shyqqan, zor rezonans tudyrghan materialdyng әserining ómirshendigi. Asa tolghaqty mәsele bolmasa anau-mynau nauqandyq sharualargha pysqyryp ta qaramaytyn klassik jazushy Tynymbay Núrmaghambetov aghamyzdyng ózi osy taqyrypqa ashyna ýn qosqany esimde. Biraq qúlaqqa ilgen qúzyr bolmady. Sol tústa Tóregeldining qanatty oigha toly maqalalary men aforizmderi turaly júrt auzynda jyly pikir, ystyq lebizder jii aitylushy edi. Tóregeldi mezgilsiz dýniyeden ótkennen keyin,  Shymqalagha bir barghanymda  otbasymen tanystym. Balalarynyng basynan sipadym. Jan jary onyng mezgilsiz shayqalghan shanyraghyn qúlatpay, týtinin týtetip, altyn asyqtay úldaryn baghyp-qaghyp, ósirip-jetkizip otyrghanyna kuә boldym. Qazirgi kýnde Tóregeldining bir balasy – Tórebek Baytasov ontýstiktegi  «Habar» telearnasynyng júldyzyna ainalghanyn kórip-bilip, sýisinip jýremin.

...Tóregeldi ekeumizding minezimizde de úqsastyq bar edi,- kimge de bolsa ashyq kónilmen, býkpesiz aq niyetpen tike qaraytynbyz, ýnemi  jadyrap, jaydary jýretinbiz, jýzimizge kýlki ýiirilip túratyn. Men, bayqasam, jyldar ótip, jas úlghayghan sayyn sol bir riyasyz sezimnen, qamsyz kýiimnen arylyp, qabaghyma  kireuke týsip, miyqtaghy jymiys izin oy men  múng taby basyp, kóbirek túnjyraytyn bolyppyn...  Ómir ózgertti, taghdyr týnertip baqty... Eger tiri bolyp, osy jasqa jetse Tóregeldi de ezuinen jaylary kýlki arylyp, túnjyrap jýrer me edi, degen oy keledi. Áy, qaydam?!   Bәri bir, Tóregeldini men qabaq týiip, qabarghan, abyrjyghan, túnjyraghan nemese týnilgen, toryqqan kýide eshqashan elestete almaymyn. Óitkeni, ol – naghyz kirshiksiz jan, aqjarqynnyng aqjarqyny bolatyn...  jәne mәngige jap-jas kýiinde qaldy. Endi onyng asyl beynesin әjimmen әlemishteuge uaqyttyng ózi dәrmensiz.

Úlyqbek Esdәulet, aqyn

Abai.kz