Senbi, 23 Qarasha 2024
Janayqay 9478 0 pikir 10 Mausym, 2015 saghat 12:07

QAZAQ JERINE 2500 TONNA GEPTIL TÓGILGEN

Ótken beysenbide (mausymnyn4-i kýni) QR Parlamenti Senatynyng otyrysynda Senator Múrat Baqtiyarúly (surette) Senat tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev pen әriptesterining nazaryn «Bayqonyr» gharysh ailaghynyng ainalasynda tuyndap jatqan ekologiya mәselesine audaryp sóz sóiledi. Aylaqtyng әlemde tendesi joq jahandyq brend ekenin sóz qyla otyryp senator bylay dedi:

 

Qúrmetti әriptester!

Osy ónirden saylanghan deputat retinde «Bayqonyr» gharysh ailaghyna baylanysty qordalanyp qalghan bir-eki mәselelermen oy bóliskim kelip otyr. Bayqonyr gharysh ailaghynyn eng ózekti mәselelerining biri - ekologiya mәselesi. Árbir úshyrylghan zymyrandargha qarap jergilikti túrghyndar janyn shýberekke týiip otyrady. Qyzylorda oblysy, әsirese, Bayqonyr, Tóretam, Aqay, Qarmaqshy ónirlerining túrghyndarynyng arasynda ýlken alandaushylyq bar. Kóptegen hattar da kelip týsude. Bayqonyr gharysh keshenining № 15, 25, 148-shi synaq ailaqtarynda songhy 30 jyl boyy «Proton» zymyrandaryn synaqtan ótkizu barysynda geptilmen lastanu dengeyi orasan zor bolghandyqtan, búl ara ómir sýruge qauipti aimaqqa ainaldy.

«Rosaviakosmostyn» búrynghy bas diyrektory Yuriy Koptevting aitqanyna sýiensek, gharyshqa úshyrylghan 250 zymyrannyng әrbir onynshysy jerge qúlap týsken. Geptil otynymen negizinen Bayqonyr gharysh ailaghynan úshyrylghandyqtan, Qazaqstan jerine 2500 tonna geptil tógilgen. Geptilding asa uly sianit kislotasynan da alty ese uly ekenin ghalymdar dәleldep otyr. Elimizde geptilmen lastanghan jer kólemi ókinishke qaray, jyldan-jylgha keneyip keledi. Qazir lastanghan jer aumaghy Qyzylorda oblysynan basqa Qaraghandy, Qostanay aimaqtaryna da jetti. Mysaly, 1999 jyly «Proton» zymyrany Qarqaraly ónirine qúlaghannan keyin Qaraghandy men Qostanay oblystarynyng 50 mynday túrghyny medisinalyq zertteuden ótkizilgen. Zertteu nәtiyjesinde Qarqaraly, Janaarqa, Úlytau audandary halqynyng 87 payyzy әrtýrli aurulargha shaldyqqany anyqtalghan.

Qyzylorda oblysyndaghy bala tuu jasyndaghy qyz-kelinshekterding 73 payyzy anemiyalyq, qan azdyghy syrqatyna úshyraghan. Sonymen birge, qan-tamyr jýiesi men jýrek aurulary jәne psihikalyq auytqular, sonday- aq jýike aurularyna shaldyqqan adamdar sany jyldan-jylgha kóbeyip keledi. Geptil uynan zardap shekken aimaqtardaghy azamattardy medisinalyq tekseruden ótkizu men zertteu jobalary da joq. Aurudyng taralu kartasynyng da bolmauy jәne apat bolghan aimaq túrghyndaryn der kezinde shynayy aqparattandyrudyng dúrys jolgha qoyylmauynan osy ónirdegi halyqtyng ýreyi men qorqynyshyn seyilte almay otyr. Asa uly giptel otynymen úshatyn «Proton» zymyrandarynan bas tartudyn bir joly osy hattamada kórsetilgen «Ankara» úshyratyn keshendi salyp ýlgeruimiz kerek. Jergilikti túrghyndardyn densaulyghy men ómiri, ekologiyalyq qauipsizdigi birinshi orynda túru kerek dep esepteymin.

Ózimning jeke pikirim, ókinishke oray Resey tarapynan «Bayterek» gharysh zymyran keshenin qúrugha baylanysty naqty ústanymy joq siyaqty. Olar keshendi iske asyrugha asyghar emes. Onyng ýstine olar qazir «Bayqonyrdy» auystyru ýshin Qiyr Shyghys «Vostochnyi» gharysh ailaghyn túrghyzyp, «Angarany» sonda paydalanbaqshy, demek olar kosmosqa «Bayqonyrsyz» shyghugha úmtylyp jatyr. Demek Resey barlyq kommersiyalyq úshyrulardan basqa federalidyq-ýkimettik úshyrularyn jana kosmodromgha kóshiredi. Jana men Talghat Amankeldiúlyna joba jýzege aspaghan jaghdayda oghan kim jauap beredi degen súraqqa bir «Alla» biledi degen jauap aldym. Sonda bir «Alla» biledi dep, 223 mln. dollardy shasha saluymyz kerek pe? Kelisimde Resey memlketining jauapkershiligi bolu kerek, bolmaghan jaghdayda biz ne isteuimiz kerek? Jalpy «Bayqonyrgha» qyzyghushylyq tanytyp jýrgen memleketter barshylyq. Ekonomikalyq túrghydan kelgende damyghan infraqúrylymy bar tiyimdi «Bayqonyr» gharysh ailaghyn elimizge qarjy qúyatyn biznes jobagha ainaldyrudyng da joldaryn izdestiru qajet. «Bayqonyr» halyqaralyq gharysh ortalyghyna ainaluyna tolyq mýmkindigi bar. Búghan Fransiya, Kanada, Indiya, Ontýstik-Shyghys Aziyanyng damyghan elderin ýleskerlik qatystyru arqyly tartugha bolady.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340