2012 jyly Arqalyqtaghy Ybyray Altynsarin atyndaghy memlekettik pedagogikalyq instituttyng janynan ghalym, aitysker aqyn Aybek Qaliyevting jeke ghylymy mektebi qúrylghan bolatyn. Ghylymy mektepting negizgi maqsaty – ghylymy izdenushilik qabileti bar student jastardyng shygharmashylyghyn shyndau, әdebiyettanu ghylymyndaghy ózekti mәselelerdi sheshu. Osy mektep qúrylghannan beri onyng mýsheleri biraz isting basyn qayyrdy. Torghay ólkesindegi aqyndyq mektep, әlide iygerilmey jatqan jekelegen aqyn, jazushylardyng shygharmashylyghy keninen zerttele bastady. Osy jyldyng basynda  jas zertteushi Batyrlan Saghyntaevtyn  «Torghay aqyndarynyng antologiyasy» atty III tomdyq zertteu enbegi shyqsa, býgin jas әdebiyettanushy, Y.Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq institutynyng 4 kurs studenti, 2014-2015 oqu jylyndaghy týlegi  Eldos Toqtarbaydyn  «Qazaq әdebiyeti tarihyndaghy týrme shygharmashylyghy jәne emigranttyq kezen» (Geneziys.evolusiya.poetika) atty monografiyalyq zertteu enbegi óz aldyna derbes kitap retinde jaryqqa shyghyp otyr.

        Eldos Toqtarbay – kópshilik qauymgha merzimdi basylym  arqyly jaqsy tanys jas qalam iyesi. Onyng prozalyq shygharmalary jәne ghylymy zertteuleri, әdeby syn maqalalary týrli basylymdarda jii jariyalanyp jatqanyn kózi qyraqty, zerdeli oqyrman jetik biledi.

        Bakalavriat studenttting alty taraudan túratyn monografiyalyq zertteu enbegine týrmede jazylghan shygharmalar arqau boldy. Qazaq әdebiyetindegi týrmede jazylghan shygharmalar osy kýnge deyin keshendi týrde zerttelip, qolgha alynghan emes. Búl zertteu júmysy osynday olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda jazyldy.

        Ghylymy jetekshimiz Aybek Qaliyev: «Álemde ómir sýrip jatqan әr týrli últtar men úlystardyng әdebiyeti siyaqty qazaq әdebiyeti de úzaq damu jolynan ótip, baghyndyrghan belesterimen, alghan asularymen, jetken jetistikterimen jana ghasyrgha enip kirdi. Qazaq halqynyng basynan keshirgen auyr tarihyna baylanysty qazynaly әdebiyetimizding tapqany da mol, joghaltqany da jeterlik. Qazaq әdebiyeti aisberg tәrizdi, osy uaqytqa deyin jariyalanyp, zerttelip, halyqqa tanylghan әdeby múramyz qanshalyqty kóp bolsa, túnghiyq terende jatqan asyl qazynamyz aisbergting su astyndaghy bóligindey odan әldeneshe ese kóp. Ásirese, әrige barmay-aq, qazaq etnosy qalyptasqan HÝ ghasyr men qazaq әdebiyetining kenes dәuirine deyingi aralyqta qanshama ashylmaghan araldar jatyr. Sondyqtan da, osy uaqytqa deyin qazaq әdebiyettanu ghylymynyng nazarynan tys qalyp kele jatqan әdebiyetimizding aqtandaq betterin qalpyna keltirip, qazaq әdebiyetining damuyna ýles qosqan aqyn-jyraulardyn, aqyndyq mektepterding asyl múrasyn arhivter men jeke múraghattarda shang basyp, sarghayyp jatqan jerinen tauyp, shan-tozannan aryltyp, qaghyp-silkip, qúm astynan tauyp alghan asyl tastay jarqyratyp halyqqa úsynu –qazirgi әdebiyettanu ghylymynyng eng ózekti mәselesi dep esepteymiz» , – degen edi. Osy pikirden alshaqtamay, monografiyanyng jazyluy jayly aitsaq, әlem әdebiyeti konteksinde týrmede jazylghan shygharmalar әldeqashan zerttelip, arnayy sikl retinde ghylymy ainalymgha týskeni belgili. Týrme shygharmashylyghy turaly Eldos Toqtarbay: «Týrme – abaqty, qapas, zyndan. Týrmede jazylghan shygharmalar – taghdyrly shygharmalar bolyp sanalady. Týrme shygharmashylyghy degen týsinik qalay payda bolghanyna týsinik bereyik, týrme shygharmashylyghy – qoghamdyq sayasy ómirding keri qúbylystarynan, yaghni, sayasy iydeologiyanyng saldarynan payda bolghan tarihy iri oqigha» ,  – deydi.

 Jas zertteushining monografiyalyq júmysyna  QR Halyq jazushysy Qabdesh Júmadilov atamyz alghy sózin jazsa, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri, kórnekti aqyn Jadyra Dәribaeva, synshy-ghalym Qúlbek Ergóbek, jazushy Túrlybek Mәmeseyit syndy agha buyn ókilderi  ong pikirlerin bildirip, qoldau tanytqan. Belgili alashtanushy ghalym,  filologiya ghylymdarynyng doktory, professor  A.S.Isimaqova , filologiya ghylymdarynyng doktory, professor G.J. Pirәliyeva, sayasy ghylymdarynyng doktory, professor G.S. Súltanbaeva , filologiya ghylymdarynyng kandidaty, professor L.M. Ádilbekova , filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent  Q.B. Sarbasova  syndy ghalymdar ghylymy baghalaryn beripti.

Monografiyanyng óz aldyna derbes kitap retinde jaryqqa shyghuyna demeushilik jasaghan kórnekti balalar jazushysy, «Bayanjýrek» baspasynyng diyrektory Arasanbay Esten aghamyz.

Bir eskererlik jayt, búryn-sondy qazaq әdebiyetindegi týrmede jazylghan shygharmalar zerttelmegendikten, jas әdebiyet zertteushisi osy mәseleni ontayly sheship, olqylyqtyng ornyn toltyrugha tyrysqan. Zertteu júmysynda tarihy kezender jaghynan qate  boluy әbden mýmkin. Biraq, búl – alghashqy shygharylymy. Avtordyng aituynsha, aldaghy uaqyttarda búl zertteu  júmysy ózining jalghasyn tabady eken.Tayau kýnderi jas ghalym «Ýzilgen jyr»,  «Ýzilgen әn»,  «Sottalghan shygharmalar» atty bólimderden bas qúraghan  «Taghdyrly shygharmalar» atty týrmede jazylghan shygharmalardyng antologiyasyn jaryqqa shygharmaqshy. Tәniri sәtin salsyn!

Monografiyalyq júmys Ybyray Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq institutynyng belgili әdebiyet zertteushisi Aybek Qaliyevting ghylymy mektebi ýiirmesining janynda  jazylyp, baspagha osy atalmysh instituttyng pedagogika jәne filologiya fakulitetining oqu-әdistemelik kenesi úsynghan. Júmystyng qorghaluyna M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty jetekshi úiym boldy. Júmystyng jalpy redaksiyasyn basqarghan, ghylymy jetekshimiz, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent Aybek Qaliyev aghamyz.

Kóbey  JETIBAY,

Jas әdebiyettanushy.

Y.Altynsarin atyndaghy ArqMPY 4 kurs  studenti.

Abai.kz