|
Óndiristing jәne shiykizat resurstary eksportynyng qarqyndy damuy ekonomikalyq daghdarystan shyghyp, songhy ýsh jylda ekonomikalyq ósuding joghary qarqynyn qamtamasyz etuge mýmkindik berdi. Eldegi ómir sýru dengeyi jogharylap, industriyalyq servistik-tehnologiyalyq damu satysyna ótuge mýmkindik beretin qarjy resurstary jinaqtaldy. Qazirgi tanda Qazaqstandy әlemdik qoghamdastyq naryqtyq ekonomikadaghy memleket retinde moyyndady. Tәuelsizdik jyldary Qazaqstan ekonomikasyna 21 mlrd. astam AQSh doll. tartyldy. Strategiyalyq túrghydan alghanda qabyldanghan ýlgige sәikes Qazaqstan bәsekelestikke jәne әlemning barlyq elderimen ózara tiyimdi yntymaqtastyq ornatugha negizdelgen tauarlardy, qyzmetterdi, kapitaldy jәne júmys kýshin eksporttaugha baghdarlanghan ashyq ekonomikaly el retinde qalyptasty. 2001-2002 jyldary-aq JIÓ-ning ortasha jyldyq ósu qarqyny 11,5 payyzdy qúrasa, ótken jyly JIÓ eki ese úlghaydy. Ekonomikanyng shiykizat sektorynan alynatyn iri kiristerden shekten tys tolyghu qaupin eskerip elimizde Últtyq qor qúryldy. Ol múnay men týsti metaldargha әlemdik bagha dengeyining belgilengen qalypty shekten asyp ketuinen týsetin kiristerdi jinaqtaugha kýsh saldy. Búl óz kezeginde qazaqstandyq qarjy jýiesine týsetin valuta qysymyn jougha jәne eksportty yntalandyratyn jәne dayyn ónimning importyn tejeytin tengening aiyrbas baghamyn qamtamasyz etuge mýmkindik berdi. Sonymen qatar, qúrylymdyq-institusionaldyq reformalar salasy, qarjy sektory jәne elding eksporttyq әleueti jedel qarqynmen ósti. Áytse de, ónerkәsipting óndeushi salalary, sonday-aq óndiristik sipattaghy qyzmetter kórsetetin salalar tiyisinshe damymay otyr. Tek óndeushi ónerkәsipte metallurgiya ónerkәsibi ghana syrtqy rynokta bәsekege týse alady. Al tamaq ónerkәsibining keybir ónimderi osyghan úqsas sheteldik ónimdermen ishki rynokta ghana bәsekege týse alady. Býgingi tanda óndeushi ónerkәsipting qalghan ónimderi tikeley jәne janama subsidiyalardyng esebinen ghana ústaluda. Ol elektr energiyasyna, JJM, ónimdi tasymaldaugha tó men jәne ekonomikalyq túrghydan negizdelmegen tarifting belgilenuinen, kedendik qorghau bajdaryn belgileuden kórinis tauyp jatyr.
Qazirgi tanda el ekonomikasynda birqatar problemalar bar. Olar: ekono-mikanyng shiykizat baghyttylyghy, әlemdik ekonomikagha yqpaldasudyng әlsizdigi, el ishindegi salaaralyq jәne óniraralyq eko-nomikalyq yqpaldasudyng bosandyghy, óndeushi ónerkәsip ónimdiligining tómendigi. Ekinshiden, ishki rynokta tauarlar men qyzmetterge degen tútynu súranysynyng mardymsyzdyghy, óndiristik jәne әleumettik infraqúrylymnyng jetkilikti dәrejede damymauy, múnay-gaz jәne ken-metallurgiyalyq keshenge jatpaytyn ekonomika salalarynda negizgi qorlardyng tez tozuy, kәsiporyndardyng jalpy tehnikalyq jәne tehnologiyalyq túrghydan artta qaluy, ghylym men óndiris arasynda útymdy baylanystyng bolmauy, ZTKJ qarjynyng az bólinui, otandyq ghylymnyng naryqtyq ekonomika jaghdaylaryna nashar beyimdelui. Ýshinshiden, ghylymiy-tehnikalyq ónimdi tauar dengeyine deyin jetkizuding yqpaldy tetikterining bolmauy, menedjmentting ekonomikany ghalamdanu ýrdisterine jәne servistik-tehnologiyalyq ekonomikagha ótuge beyimdeu mindetterine sәikes kelmeui. Osynday kemshilikterding saldarynan bizding elimizding ekonomika salalaryndaghy enbek ónimdiligi boyynsha keybir industriyalyq damyghan elderden 7-10 ese artta qalyp otyrghan jayymyz bar. Elding industriyalyq-innovasiyalyq damuynyng 2003-2015 jyldargha arnalghan memlekettik strategiyasy Qazaqstannyng 2015 jylgha deyingi kezenge arnalghan memlekettik ekonomikalyq sayasatyn qalyptastyrugha jәne ekonomika salalaryn әrtaraptandyru arqyly damudyng shiykizattyq baghytynan qol ýzu arqyly elding túraqty damuyna qol jetkizuge baghyttalghan. Al memlekettik industriyalyq-innovasiyalyq sayasattyng basty nysany — óndeushi ónerkәsipte jәne qyzmet kórsetu salasynda bәsekege týsuge qabiletti jәne eksportqa baghdarlanghan tauarlar, júmystar jәne qyzmetter óndirisin jetildiru bolyp otyr. Strategiyanyng maqsaty qanday bolsa, algha qoyyp otyrghan mindetteri de ýlken jauapkershilikti qajet etti. Yaghny óndeushi ónerkәsipte ortasha jyldyq ósu qarqynyn 8,8-9,2 % mólsherinde qamtamasyz etu kózdeldi. Al 2000 jylmen salystyrghanda 2015 jyly enbek ónimdiligin keminde 3,8 ese arttyru jәne JIÓ energiya syiymdylyghyn 2 ese tómendetu mindeti qoyyldy. Sonday-aq Ýkimetting aldynda óndeushi ónerkәsipting negizgi qorlarynyng ónimdiligin arttyru, kәsipkerlik ahualdy, qúrylymdy qalyptastyru jәne jeke sektordy yntalandyratyn әri bәsekelestik artyqshylyqty jetildiretin qoghamdyq instituttardy qamtu, qosylghan qúngha barynsha qol jetkize otyryp, naqty óndiristerde qosylghan qúndar tizbegindegi elementterdi iygeru, ghylymdy kóp qajet etetin jәne joghary tehnologiyalyq eksportqa negizdelgen óndirister qúru, elding eksporttyq әleuetin qosylghan qúny joghary tauarlar men qyzmetterding paydasyna qaray әrtaraptandyru, sapanyng әlemdik standarttaryna kóshu, dýniyejýzilik ghylymiy-tehnikalyq jәne innovasiyalyq prosesterge qosyla otyryp, ónirlik jәne dýniyejýzilik ekonomikamen yqpaldasudy kýsheytu sekildi birneshe basym baghyttardy anyqtap alu mindeti túrdy. Al osy jauapkershiligi joghary júmysty ary qaray iske asyru ýshin ýsh kezeng tandap alyndy. Birinshi kezeng — 2003-2005 jyldar, 2 — kezeng - 2006-2010 jyldar, 3-kezeng — 2011-2015 jyldar.
Aghymdaghy jyly Elbasynyng bastamasymen dýniyege kelgen Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasy ayasynda industriyalandyru kartasynyng barlyq jobalary boyynsha 1,5 trln. tenge investisiya iygerudi maqsat etken bolatyn. Al Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligining bergen mәlimetine sensek, keler jyly industriyalandyru kartasy janartylyp, oghan T8,3 trln. somanyng 469 jobasy kiredi. Biylghy jyldyng birinshi jartysynda T114 mlrd. somanyng 75 investisiyalyq jobasy iske qosylsa, ekinshi jarty jyldyqta T600 mlrd. somanyng 130 jobasyn iske qosu josparlandy. Al ótken jyly 152 investisiyalyq joba jýzege asyrylsa, biyl 20 myng túraqty júmys ornyn qúratyn T731 mlrd. somanyng 204 jobasy iske asyryluda. Byltyrtyng ózinde elimizde ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng ayasynda 144 jana kәsiporyn paydalanugha berilip, olardyng 72-i birinshi jartyjyldyqta iske qosylghan. Qazaqstandaghy ekonomikany tolyghymen alyp qarasaq, bir júmysshy jylyna 17 myng dollardyng ghana tauaryn óndiredi. Al damyghan elderdegi búl kórsetkish 90 myng dollardan asyp týsedi. Búl jaghdaydy týzeu ýshin enbek ónimdiligin kóterip, innovasiyany endiru qajet. Osy kriyteriy boyynsha baghalau, qarjylay qoldau kórsetu siyaqty barlyq basqaru júmystaryna baqylau jýrgizu Ýkimetting basty mindeti bolmaq. 2010-2014 jyldargha arnalghan Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy últtyq ekonomikany әrtaraptandyru men janghyrtugha, innovasiya men shaghyn jәne orta biznesti damytugha baghyttalghan. Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy aldaghy 5 jylda da elimizding ekonomika salasyndaghy negizgi qújaty bolyp qala bermek. Memlekettik baghdarlamanyng shenberinde 2015 jylgha qaray elding IJÓ 50 payyzyna qol jetkizu mindetine qol jetkizu kózdelgen. Ol ýshin basty ýsh baghytty atap ótken jón. Eng aldymen – industrialdandyru. Ol jana óndiristik quattylyqtardy, ónerkәsip pen agroónerkәsipte qosylghan qúny joghary ónimderdi jasaugha baghyttalghan. Ekinshisi – ýdemeli industrialdandyru. Búl daghdarystan keyingi damu jәne Keden odaghyna mýshelikpen baylanysty jana perspektivalar jaghdayynda ózimizding bәsekelik artyqshylyqtarymyzdy barynsha tiyimdi paydalanu. Ýshinshi mindet – innovasiyalyq industrialdandyru dep atalady. Ol alghashqy eki baghyttyng qorytyndysy – enbek ónimdiligining jogharyluy, ozyq tehnologiyalardy barynsha paydalanu, últtyq innovasiyalyq jýieni damytu boluy tiyis. Songhy jyldary ónerkәsiptegi ósu qarqyny 11,5 payyzdy qúrady. Mәselen, óndeushi kәsiporyndar 742,1 mlrd. tengening ónimin óndirdi. Fizikalyq kólem indeksinde búl ótken kezendegi osynday kórsetkishten 18,7 payyzgha kóp. Toqyma ónerkәsibinde maqta-matadan iyirilgen jip óndirisi 4,2 myng tonnagha deyin ósip, ol 284,3% qúrady. 974,1 myng danagha, kiyimnen basqa yaghny 260,3%-gha toqyma búiymdaryn shygharu úlghayghan. Himiya ónerkәsibinde hrom totyghyn shygharudyng 6,9 myng tonnagha, yaghny ýsh ese derlik ósti. Natriy bihromaty óndirisi 6 eseden asyp, 15,9 myng tonnagha jetti. 136%-dan astamgha fosforlyq, miyneraldyq jәne himiyalyq tynaytqyshtardy shygharu úlghaydy. Metallurgter ferroqorytpalardy shygharudy 426,9 myng tonnagha deyin әrtýrli diametrdegi qúbyrlardy, prokat búiymdaryn óndirudi – 37,9 myng tonnagha deyin ósirip quantyp otyr. Sonday-aq, otandyq farmasiyada da ekonomikalyq órleu bar. Dәri-dәrmekter óndirisi 3,6 mlrd. tengege ósse, ózge farmasevtikalyq preparattar 548,5 mln. tengege úlghaydy. Respublikamyzda júmyssyzdardyng sany azaydy. Jaldamaly júmysshylardyng sany 1,7 milliongha jetti. Osy uaqyt aralyghynda qazaqstandyqtardyng naqty tabysy 2,6 esege artty. Oqushylar sany bir jarym esege artyp, kerisinshe júmyssyzdar sany bir jarym esege qysqardy. Biylghy jyldyng basynda 106,5 myng júmysshylargha degen qajettilik tuyndady. Mehaniyk, temir ústasy, dәnekerleushi, jýk kólikteri men mamandandyrylghan kólikterding jýrgizushileri, jabdyqtaushy operatorlar, elektromontajshy t.b. mamandargha súranys artyp otyr. Sol sebepten 1 shildeden bastap atalmysh baghdarlama pilottyq rejimde iske asa bastady.
«Júmyspen qamtu — 2020» baghdarlamasy boyynsha, «Óz betinshe júmyspen ainalysushylardy, júmyssyzdardy jәne tabysy az adamdardy oqytu jәne olardyng júmysqa ornalasuyna jәrdemdesu» shenberinde kadrlardy dayarlaudy, qayta dayarlaudy jәne biliktiligin arttyrudy úiymdastyru ýshin respublikalyq budjetten oblystardyn, Astana jәne Almaty qalalarynyng budjetterine 13,3 mln.tenge kóleminde nysanaly transfertter bólinip otyr. Aghymdaghy jyly oqugha 48 myng adamdy, onyng ishinde kәsiptik-tehnikalyq bilim beru úiymdarynda kәsiptik dayarlaugha 18 mynnan astam adamdy jiberu josparlanghan. Baghdarlamanyng ýshinshi baghyty «Enbek resurstarynyng útqyrlyghyn arttyru» shenberinde túrghylyqty jeri boyynsha júmysqa ornalasu jәne biznesti damytugha mýmkindigi joq azamattargha qoldau sharalary kózdeldi. Oghan ekonomikalyq әleueti tómen eldi mekenderde túratyn óz betinshe júmyspen ainalysatyn, júmyssyz jәne tabysy az adamdar qataryndaghy azamattargha berilu kózdelgen. Búl eldegi enbek resurstarynyng ishki kóshi-qonynyng prosesin jәne ekonomikalyq ósu ortalyqtary men ekonomikalyq әleueti joghary eldi mekenderge enbek resurstaryn tartudy tәrtipke keltiruge septigin tiygizbek.
|
