Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Anyq 51081 0 pikir 29 Mamyr, 2015 saghat 09:22

ALLA TAGhALANYNG RAZYLYGhY – ATA-ANANYNG RIZAShYLYGhYNDA

 Adam balasy – Alla taghala jaratqan jaratylystyng ishindegi en  úlysy. Olay bolsa, osy adamzat úrpaghyn Haq Taghala ata-ana dәnekerligimen kóbeytken. Kez kelgen adam ýshin dýniyede eng qymbat jandar – tughan ata-anasy. Búl qymbatty jandardy Alla taghalanyng Ózi ayattarda dәriptegen. Demek olargha qúrmetpen, jauapkershilikpen qarau mindeti balagha jýktelgen. Sondyqtan da Úly Jaratushy ata-anagha layyqty dәrejede qúrmet pen jaqsylyq jasaudy Ózinen keyingi kezekke qoyghan. Búl turaly Qúran Kәrimde: «Rabbyng tek qana ózine qúldyq jasaudy, әke-sheshenizge jaqsy qaraudy búiyrdy. Al eger olardyng biri nemese ekeui de qoldarynda túrghan kezde qartaysa, olargha «ýh» dep te aitpa. Sonday-aq, olargha zekime jәne olargha sypayy sóile. Meyirimmen olargha qúshaq jayyp olargha bylay dep dúgha jasa «Ua, Rabbym! Olar meni kishkentay kýnimde qalay mәpelep ósirgen bolsa, olardy solay meyirimine bóley gór»[1].

Búl ayatta әueli Allagha serik qospaudy búiyrghannan keyin, qoghamdaghy jeke adamdardyng jauapkershilikterine toqtalyp, Alladan keyingi kezekte ata-ananyng aqysy bar ekeni eske salynyp, olargha jaqsy qaraudy búiyrghan. Osylaysha Alla qúzyrynda ata-ananyng qadiri qanshalyqty manyzdy ekendigi kórsetilgen. Basqa bir ayatta: «Biz adamdargha әke-sheshesine jaqsylyq jasaudy ósiyet ettik. Anasy ony qiyndyqpen qúrsaghynda kóterip, sonday auyrtpashylyqpen dýniyege әkeldi. Ananyng jatyrda balany kóterui men emshekten shyghuy otyz ay jalghasty»[2],- dep әueli ózine shýkir etuge, sodan keyingi kezekte ata-anagha shýkirshilik etip, alghys aitugha shaqyrady.

Olay bolsa, Úly Jaratushyny tanyp, Oghan qúlshylyq boryshymyzdy ótegennen keyingi mindetimiz ata-anagha degen jaqsylyq hәm qúrmet kórsetu boryshymyz eken. Alla Elshisi (sallallahualәihy uә sәllәm):«Alla Taghalanyng razylyghy – ata-ananyng rizashylyghynda, Alla Taghalanyng razy bolmauy da – ata-ananyng narazylyghynda»[3],- degen hadiysi de bar.

Alla Elshisine tize býgip tәlim alghan sahabalardyng qalauy da Allanyng razylyghyna bólenu bolatyn. Aty әlemge әigili tәpsir әri fiyqh mektebining negizin qalaushy Abdulla ibn Masghud bylay deydi:

«Birde Alla Elshisinen (sallallahu alәihy uә sәllәm): Alla taghala qanday isti anaghúrlym jaqsy kóredi? - dep súradym. Ol: Uaqytyly oqylghan namazdy, - dedi. Men taghy: Odan keyin she? - dep súraghanymda: Ata-anany qúrmetteudi,- dedi. Ýshinshi ret: Odan keyin she? degenimde: Alla jolyndaghy kýresti dep jauap berdi. Eger de men odan әri súray bergenimde Alla Elshisi jauap bere beretin edi»[4],- deydi.

Demek, Alla Taghalanyng razylyghy – ata-ananyng rizashylyghynda eken. Sebebi ata-ana razylyghyna bólenu eng ýlken baqyt. Olay deytinimiz ata-ananyng shynayy jasaghan dúghasyn Haq taghala qabyl etedi. Ol turaly Alla Elshisi (sallallahualәihy uә sәllәm) bylay deydi: «Ýsh adamnyng dúghasy qabyl bolady. Olarmen Alla taghalanyng arasynda perde bolmaydy. Olar: ata-ananyng balasyna jasaghan dúghasy; mýsәpirding dúghasy; zúlymdyqqa úshyraghan adamnyng dúghasy»[5].

Myna bir oqigha ózgelerge ýlken sabaq bolsa kerek.

...Alqamә (sahaba) payghambardyng kózi tirisinde qúlshylyghyna berik, óte izetti, imandy jigit edi. Kýnderding kýninde ayaqastynan auyryp, tósek tartyp jatyp qaldy. Auruy әbden mendep, óletin halge jetkende, tili kuәlik sózge kelmey kýrmele beredi. Onyng qatty qinalghanyn kórgen sahabalar payghambarymyzgha habar beredi.

Payghambarymyz (sallallahu alәihy uә sәllәm) Alqәmanyng sheshesin shaqyrtady.

Alqamә qanday edi?- dep súraydy.

Anasy: – Balam kóp namaz oqityn, kóp oraza ústaytyn, sadaqany kóp taratatyn,- dep jauap berdi.

Payghambarymyz (sallallahu alәihy uә sәllәm) súraqty tótesinen qoyyp: – Sizben qarym-qatynasy qalay edi?  

Anasy: – Endi «ishten shyqqan balam ghoy» dep qansha keshirimmen qaraghanymmen meni renjitetin kezderi kóp edi. Ony aityp otyrghan sebebim, kóbine әielin jaqtap, maghan qarsy shyghatyn, - degen kezinde, payghambarymyz:

– Anasynyng renishi balasynyng tilin kýrmep túr eken. Qane, otyn jinandar, Alqamәni tiridey jaghamyz, - dep manayyndaghylargha búiyrady.

Ana bayghús birden janúshyrdy: – Oibay-au, qajeti joq. Balamdy órtey kórmeniz, - dep jalynghanda, payghambar saliqaly týrde: – Alla Taghalanyng o dýniyedegi azaby balanyzdyng qazirgi azabynan da qatty. Eger Alla úlynyzdan razy bolsyn deseniz, siz analyq aq sýtinizdi keship, úlynyzgha degen renish-ókpenizdi qoyyp, onymen rizalyqpen qoshtasynyz, – deydi.

Ana razylyghyn aityp, keshirgen kezde balasynyng da tili kәlimagha kelip, ómirden ozghan eken[6].

IYә, ata-ananyng bala aldyndaghy aqysy óte ýlken. Birde halif Omargha bir adam kelip:

«Mening ata-anam qatty qartaydy. Kishkentay kezimde olar maghan qyzmet etkenindey men olargha qyzmet etip kelem. Olardyng aqysyn ótegen bolyp sanalamyn ba?» dep súraydy.

Halif Omar (r.a.): «Joq. Ótegen bolyp sanalmaysyn. Sebebi olar sening ósip, myqty azamat boluyng ýshin saghan qyzmet kórsetti. Al sen olar jaqynda dýniyeden ótui mýmkin dep qyzmet kórsetudesin» degen eken[7].

Eger de osynshama nәrseni bile túra ata-anagha qarsy shyghyp, olargha qúrmetsizdik kórseter bolsaq ýlken kýnә jasaghan bolamyz. Sebebi olargha qúrmet kórsetu – Allanyng tikeley búiryghy.

Bir kýni Payghambarymyz (sallallahu alәihy uә sәllәm) sahabalaryna:

– Senderge kýnәlardyng eng ýlkeni qaysy ekenin aitayyn ba? - degende, sahabalar «IYә, bizge qaysylary ekenin ýiret», - dedi. Sonda Payghambarymyz (sallallahu alәihy uә sәllәm): «Allagha serik qosu, ata-anagha qarsy shyghu...» - dep aitqan edi[8].

Adam qúqyna erekshe kónil bólgen islam dini ata-anagha qúrmet kórsetudi moynymyzgha borysh etip jazghan. Ata-anagha qúrmet – tek ar-ojdan mәselesi ghana emes, basqa da paryzdar siyaqty ghibadat. Tipti, Alla jolynda jihad jasaudan da artyq sanalghan.

Ardaqty Elshi (sallallahu alәihy uә sәllәm): «Ata-anasyn syilap, olargha qamqor bolghan perzentterge sýiinshi! Alla olardyng ómirin bereketti etedi»[9], – degen. Basqa bir hadiste: «Kimde kim ómirining úzaq, rizyghynyng mol jәne bereketti boluyn qalasa, ata-anasyna jaqsylyq jasasyn, tughan-tuystarynyng da qamyn oilasyn», -degen[10].

Olay bolsa, adam balasynyng ryzqy, nesibesi ata-anasyna baylanysty.Ýiding bereketi ata-anasy, әriyne týsingen jangha. Kimde-kim ata-anasyna qúrmet kórsetip, olardyng izgi dúghalaryn alghan bolsa, onyng dýniyedegi ryzyq,nesibesining kóbengine de ózindik septigi bolmaq.

 

Qalmahan ERJAN,

teologiya ghylymdarynyng doktory, dosent

Abai.kz


[1]«Isra» sýresi, 23-24 ayattar

[2]«Ahkaf» sýresi, 15 ayat

[3]Tirmizi. Birr. 3

[4]Búhari. Ádab. 1; Mýsliym. Iman. 36

[5]Tirmizi. Birr 7; Ibn Maja. Dúgha. 11

[6] Búhari. Ádabul mufrad. Beyrut. 1986

[7] Ismail Haqqy Bursaui. Ruhul bayan tәpsiri. IV/537

[8]Búhari. Ádab. 6

[9] Búhari. Ádab. 1

[10] Ahmet ibn Hanbal. Musnad. III/156

 

 

0 pikir