Jetisu óniri – qazaq elining nebir beldi túlghalary shyqqan ólke. Osynday túlghalardyng biregey daralary tek, Jetisu ólkesine ghana emes býkil Qazaq-Qyrghyzgha Barlybek-Túrlybek degen atpen tanymal bolyp, el auzynda qalghan Barlybek pen Túrlybek Syrttanovtar. Ekeui eng alghashqylar qatarynda Qapal stanisasyndaghy jana mektepte sauat ashyp, odan Vernyy qalasyndaghy «elitnaya gimnaziyada» oqyp, ýzdik bitiredi.

Keyinnen, 1886 jyly Barlybek dýnie jýzine әigili imperatorlyq Sankt-Peterburg uniyversiytetining shyghystanu (shyghys tilder) fakulitetining arab-parsy, týrik-tatar  tilderin terendetip oqytatyn  oqugha týsedi. Uniyversiytet qabyrghasynda, Barlybek arab tilin V. Rozennen, parsy tilin V. Jukovskiyden, týrik-tatar tilin I. Berezinnen, shyghys tarihyn N. Veselovskiyden,  qytay tilin fakulitet dekany A. Vasilievten oqyp ýirenedi. Osynday ghúlamalardan bilim, tәlim alghan alghyr da, ójet Barlybekting kópting biri bolyp qaluy tipten mýmkin emes edi. Sonymen qatar, ozyq oilylardyn, ghúlamalardyng ordasy Sankt-Peterburg qalasynyng sayasy ómirinen tys qalmay, kóptegen oqighalardy kórip, bilimin úshtay týsedi.

Sana-sezimning ósip jetiluine kursist-student N. Vetrovanyn zorlyq pen zombylyqqa qarsy narazylyq bildirui, ózin-ózi órteui, studentter tolquyna sebep boldy. Sonday-aq, V. Uliyanovtyn (Leniyn) jazghan «Peterburgtegi 17-shi qarasha» proklamasiyasynan patsha ýkimetining demokratiyany túnshyqtyrugha arnalghan әreketterin úghady.

Uniyversiytet qabyrghasynda jýrip, Barlybek qazaq elining qamyn oilap, onyng bolashaghy turaly kókeytesti mәselerdi jii kóteredi. Negizgi kýsh «el birligining nyghangy» ekenin týsingen Barlybek Syrttanov uniyversiytet qabyrghasynda jýrip Mәmetәli Serdaliyn, Baqytjan Qarataev, Abdolla Temirov, Baqtygerey Qúlmanov siyaqty jigittermen birigip «Jerlester» ýiirmesin qúryp, keyinnen ol ýiirme «Jerlester odaghyna» ainalady, onyng mýshelerining sany 1500 - dey student bolady.

1890 jyly Barlybek Syrttanov uniyversiytetti 1-shi dәrejeli diplommen ýzdik bitirip shyghady.

1891-1894 jyldar aralyghynda Tashkent qalasynda Týrkistan general-gubernatorynyng qazynalyq palatasynda «stolonachaliniyk» qyzmetine qabyldanyp, «Kollejeskiy sekretari» degen shen alady. 1894 jyly 29 qyrkýiekte Jetisu әskery gubernatorynyng búiryghymen oblystyq basqarmanyng is jýrgizu bólimining mengerushisi bolyp taghayyndalady. Keyinirek erekshe tapsyrmalardyng kishi sheneunigi qyzmetin atqarady. Mine, sol qylyshynan qan tamghan Resey imperiyasynyng jauapty qyzmetterinde jýrgen kezding ózinde, qolynan kelgeninshe «Aq patshanyn» sheneunikterinen, orys kazaktarynan jәbir kórgen qazaqtardy jәne de basqa jergilikti halyqty qorghaugha kóp enbek siniredi. Osy qyzmette jýrgende qazaq eline aghartushylyqty taratugha ayanbay ter tógedi. Ayanyshty qazaq haly, túrmysy haqynda «Semiyrechinskie oblastnye vedomostiy» gazetinde «Tuzemnyy otdel» dep atalatyn arnayy aidar ashtyryp, ózi sonda arnayy maqalalar berip túrady.

Qazaq músylmandarynyng barlyq meshitterine 1905 jyly Nikolay II patshanyng suretin mindetti týrde iluge qajet degen imperiyalyq núsqaugha Barlybek Syrttanov «úly derjavalyq shovinizm» ekenin týsinip, ony әshkereleydi.

1903-1907 jyldary Resey men Qytay shekarasynyng mejesin tekseru isine belsendi týrde aralasyp, júmys nәtiyjesin kartagha týsiruge kóp enbek jasaydy. Taldyqorghan jәne Almaty oblystarynyng Qytaymen shektes shekarasy Barlybek Syrttanov belgileuimen bolghan, ol shekara osy kýnge deyin ózgeriske onsha úshyraghan joq.

1908 jylgha deyin, densaulyghyna baylanysty qyzmetten bosaghansha, Jetisu oblystyq basqarmasynyng jauapty qyzmetkeri – saray kenesshisi qyzmetin atqarady. Búl kezde patsha tynshy-jendetteri de kózi ashyq kókregi oyau qara hylyqtyng sózin sóilep, joghyn joqtap jýrgen Barlybek Syrttanovtyng sonyna sham alyp týse bastaghan kezi edi. Vernyy (kәzirgi Almaty) qalasynyn tau jaq betindegi, kýngeyine qaray oiysa beretin, «Pugasov kópiri» dep atalatyn túsynda túratyn Barlybekting ýii tau alqabyna jaqyn, jazdyng aptap ystyghynda da jangha jayly, salqyn meken bolghan kórinedi.

1909 jyly Qaraghashta, Esenqúl Mamanovqa qazaq balalaryna arnalghan jana ýlgidegi «Mamaniya» mektebin salugha yqpal etip, oghan jan-jaqtaghy qazaq ziyalylaryn dәris beruge aldyrtady. Shet elde oqityn studentterge qazaqtyng qarajatty degen baylarynan qarjy úiymdastyryp, jibertken de Barlybek Syrttanov bolghan. Auyl aqsaqaldaryn jinap mektep salugha aqyldasyp, Qapal kópesi Shayahmet Atbasarovqa, Matay-Jalayyr úl-qyz balalaryna arnalghan 2 mektep salugha kómektesuin súrap hat jazghan.

Jetisu ólkesinde jerdi kelimsekterding talan-tarajgha salyp jatqan qimyl-әreketterin toqtatu ýshin 1910 jyly 21 qazanda Úzynaghashta Jetisu bolysynyng qazaqtaryn jinap, arnayy kenes ótkizedi. Keneste ózi bayandama jasap, qazaq halqynyng óz jerinde otyryp, jer tarlyghynan zardap kórip otyrghandyghyn batyl aityp, ortagha salady. «El-júrtym, - dedi Barlybek Syrttanov – Qara shekpendiler kýnnen-kýnge bizding jerimizge basyp qonystanuda, halimiz auyrlap barady, kýn kóru qiyngha soghyp túr. Jaqsy jerlerding bәri qara shekpendilerding menshigine ótti, júrtynan airylghan bayghús qazaq taqyr jerlerge quyldy. Auyz ashpay jatugha endi bolmas, oyanu qajet kir juyp, kindik kesken jerimizdi saqtap qalu mindetimiz. Qara shekpendilerding keluin toqtatu ýshin býgin qazaq bolyp bas qosu qajet» - dedi.

Osy sózderin is jýzinde asyru maqsatymen 1911 jyly nauqasyna qaramastan Jetisu qazaqtary men qyrghyzdary, sart, noghaylary jәne basqa da   últtardyng atynan arnayy ótinishpen Sankt-Peterburgke barady. Talay patsha sheneunikterining qabyldauynda bolady, halyq mýdesinen alshaq túrghan Resey burokratiyalyq apparaty sózine qúlaq aspaghan song Jetisugha oralyp, patsha ókimetining otarshyldyq sayasatyna qarsy ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizumen shúghyldanady.  Petrogradtta bir qys túryp nauqasy dendep qatty auyryp, artynan jiberiletin iship-jem, jol qarajaty jiberilmey, aqyry әreng degende elge jetedi.

Bir hatynda, Sankt-Peterburgte jýrgenimde «Lepsi uezining jerin jazghan kitap menen búryn shyghypty, endi Qapal hәm Jarkent uezderining normasyn azyraq kóbeytuge qolym jetti. Ghalihangha (Álihan Bókeyhanov) jolyghyp kóp sóilestik» dep hәm ózge sonday sózderdi aityp, maghan hat jazdy dep eske alady Múhamedjan Tynyshbaev. Osy joly Ghalihan ekeuining arasynda el bolashaghy, jer mәselesi jóninde ýlken keleli әngimeler jýredi. Álihan Bókeyhanov Barlybek Syrttanovtyng aqjarqyn, kenpeyil minezine, asqan bilimdiligine, parasattylyghy men qarapayymdylyghyna qayran qalady.

1910-1914 jyldary «Ayqap» jornalyna «S. B. Alashinskiy» degen býrkenishek atpen ozyq oily materialdaryn shygharyp túrghan. Al osynyng birden-bir aighaghy retinde 1910-1913 jyldar aralyghynda qúpiya týrde qazaq ólkesin Reseyding ishki koloniyasynan shygharyp, tәuelsiz Respublika mәrtebesi bar memleket qúrudyng bas qújaty retinde «Qazaq elining Ustavyn» jazady, jarghynyng sonynda, 13 iini, 1911 jyl  S. Peterburg. S. B. Alashinskiy dep qoly qoyylghan, (avtordan, múndaghy S. B. Alashinskiy degen laqap aty  Alash degen sózden alynghan bolu kerek).

Jalpy  «Qazaq elining Ustavy» tórt bólimnen  jәne 28 baptan túrady:

         I.    Qazaq eli respublikasynyng jeke boluy turasynda

          II.  Adam balasynyng húqy turasynda

         III. Qazaq jeri turasynda

         IV. Sot turasynda

Osyndaghy I bólimning 1 – babynda, Qazaq eli halyq biyleytin hәm qazaqy erekshelikteri bar el dep bastalsa, 2 – bapta, Qazaq elining jeke tuy bar, ustavta onyng týsi tolyq aitylyp, qanday maghana beretini jazylghan. 3 – baby, Qazaq eli Rossiyamen dostastyq, yaghny dominion dәrejesindegi qarym-qatynasta bolyp túrady delingen. 4 – babynda, Qazaq elining eng basshy oryny – Últ mәjilisi. Oghan dauyspen ótkender. Al Qazaq elining basshysy Preziydentti tórt jylgha saylaydy dese,  5 – bapta, Bir Preziydent eki retten asyp el biyleuge húqy joq delingen.

II bólimdegi Adam balasynyng húqy turasyndaghy 10-babynda, Qazaq elinde adam balasynyng bәri teng húqyly. Dinine, qanyna, tegine, nәsiline qarap adamdy qorlaugha jol joq.. Adam tek zakon hәm qúday aldynda jauap beredi dese, osy bólimning 11-babynda, Qazaq elinde adam balalary bostandyqta, tendikte, hәm baqytty ómir sýruge húqy bar delingen. Sonymen qatar kelesi baptarynda, әiel tendigi, adam balasynyng erkin sóileuge, úiym qúruyna, hәm partiyalargha kiruine tyiym joq ekeni sol siyaqty nәsilderdi bir-birine qarsy iytertetin úiymnyn, partiyanyn, adam balasynyng isterine tyiym salynady. Kinәliler zakongha jauapty ekeni jәne taghy da basqa baptar qaralghan.

III bólimde,  Qazaq jeri onyng menshigi dep bastalyp, Qazaq elining jeri saudagha týspeydi, qúday ony adam balasyna paydalanu ýshin jaratty, Jerding keni, orman, su, kóli hәm taulary qazaq elining iyesinde. Mal jaiy, egin ósiru, ýy salu, jerdi óndeu hәm jerdi paydaly is maqsatynda qazynagha qaytaru hýkmet rúhsatymen bolady delingen.

Songhy IV bólimde, Sot turasynda Sot biyligi óz erkimen iske asady dep bastalyp, sottyng hýkimi zakongha hәm sot erejelerine baghynady, Sudiyalar dau sheshkende hýkimetke yaky adam balasyna baghynbay, zakon hәm sot erejeleri negizimen hýkim shygharulary shart. Sudiyalargha әser jasaghandargha sottyng hýkimi kesiledi. Taghy bir bapta sol kezding ózinde Sudiyalar qazaq tilin bilui shart. Basqa nәsilderding sotta óz tilderinde sóileuge húqy bar dese, songhy  28 –bapta, Sot ornynda partiyalar bolmauy shart. Sudiyalar partiyagha kiru húqynan airylady. Jasyryn mýshe bolsa, ornynan alynady dep ayaqtalady. Jarghynyng eng negizgi iydeyasy – Qazaq elin Resey otarynan shygharu jәne derbes, tәuelsiz memleket qúru. Múnday qoghamdyq-sayasy iydeyany túnghysh kótergen qayratker, tek Barlybek Syrttanov edi.

Barlybek Syrttanov әleumettik ýrdiske de aiyryqsha mәn berip aralasqan. «Bir ru – bir rudy jau kórmes» ýshin kýresken. Bәri bir halyq, óz halqyn ózi bóten sanaghan jalghyz-aq bizding qazaq júrtynda bolar dep, nalyghan. Bir ru elding ishinde bóten rudan bireu bolsa, oghan kýn joq, tendik joq. Osylay birin-biri jau sanaghan son, qazaqta bereke qalmay barady. Bir atanyng balasy bir atanyng balasyn talap, әli kelse qylmaghany bolmaydy.  Sebebi ananyng júraghaty, mynanyng júrty basqa, mine bizding búzylyp bara jatqanymyzdyng sebebi...» Qanday kóregendik pikir desenizshi! Tipti býgingi kýndi boljap ketkendey, jeke memlekt bolyp tәuelsizdik alghan uaqytta rushyldyq pen jýzge bólinu kóptegen naghyz daryndy túlghalardyng sayasy arenagha shyghuyna kedergi bolyp túrghanyn jasyra almaymyz. Kerisinshe, bilim dengeyi tómen, bedelsiz, shala sauatty adamdardyng tek, ruyna baylanysty lauzymgha ie boluyn kórgende, әleumettik progresting damuy qanshama jylgha tejeletini dausyz bolsa kerek. Úly babamyz Tóle biyding «Jýzge bólingenning jýzi kýisin» degen ósiyeti Barlybek Syrttanovtyng oilarynan da ýndestik tapqany búl auyrudyng dendep túrghany, kózi ashyq, kókregi oyau dana adamnyng sol kezderde janyna batqanyn kórsetedi. Sonymen qatar orys imperiyasynyng «bólip alda biyley ber» sayasatyn engizgen, shala sautty eldi birin-biri lauzymgha talastyru arqyly halyqty әlsiretip, birin birine aidap salyp biylep tósteuding zardaptaryn kóre bildi. Qazaq qoghamynyng әleumettik progreske jetuding negizgi ózegi kәsibi, sauattylyq dengeyi teren, bilimdi túlghalardyng el basqaru isine aralasuy dep bildi.Mine osynday әdiletsipdikterdi kóre bilgen, jaman men jaqsyny aiyra bilgen Barlybek Syrttanovtyn, el oilaryn týzeuge yntyqqan. Ysyrap baylyq pen nadan biylikti synaghan. Qazaq halqynyng bilimge kirispegendigin qúptamaghan. «Kýn ilgeri bilimge biz jetemiz» dep kóksegen.

         Barlybek Syrttanov Múhmedjan Tynyshbaevty oqugha attandyryp túryp: «Jolyng bolsyn balaqay! Qazaqtyng kózi ashyq, kókiregi oyau azamattarynyng kóbeyui óte qajet. «Bilekti birdi jyghady, bilimdi myndy jyghady». Qaranghy qazaqtyng kýni qaran, osyny zerdene  saqtap jýr», dep ósiyetin aitady. Myna bir sәt sonyng aighaghy bolsa kerek, 1902 jyly tughan qyzy Qanifa apaydyng mәlimeti boyynsha Barlybek Syrttanovtyng artynda ózi jinaghan 2000-gha jetken kitaptan túratyn kitaphanasy qalghan. 1914 jyly qarashanyng 26-synda 48 jasynda qaytys bolghannan keyin Bәkenning jesiri «ýiden joghalyp talan-tarajgha týsip jýrer» dep barlyq kitaptardy Qapal manynda ornalasqan Qaynar meshitine tapsyrghan eken. 1917-1919 jyldar aralyghynda búl kitaptardy bolashaq  dýldýl aqyn Iliyas Jansýgirov qajetine paydalanyp, ózining ruhany oi-órisin keneytken. Iliyas Jansýgirovting әriptesi bolghan Mәrziya Ilidarova bylay dep estelik aitady: «Birinshi ret men Iliyasty 1919 jyldyng jazghytúrymghy alasapyranynda Aqsu qalasynyng batysyndaghy «Qaynar» deytin elding meshitinde kórdim, (avtordan, Mәrziya Ilidarovanyn Aqsu qalasynyng batysyndaghy «Qaynar» degeni dúrys, Qapal manynda ornalasqan «Qaynar meshiti» degen jansaq aitylghan). Aldyndaghy kitabyna ýnilgen qalpynda otyra berdi... Iliyastyng tóneregindegi sonshama qymbat, tabylmaytyn kitaptardy kórip, qayran qalyp túrmyn. Orystyng jәne batystyng ataqty klassikteri men kimderding ghana shygharmalary joq deysiz, búl kitaptardyng arasynda. Endi Jansýgirding Iliyasy kýnara degendey kelip, sol kitaptardy aqtarady da otyrady. Keyinrek bolishevikter meshitterge qyrghiday tiygen kezende sol kitaptardyng barlyghy joghalyp talan-tarajgha týsip ketken». (avtordan, osy jerde Iliyas Jansýgirovting bir dastanynda janylmasam «Dala» bolu kerek jýzden asa emdik dala shóbining aty atalady dep aityluy tegin bolmasa kerek, óitkeni Arhivten Barlybek Syrttanovtyng óz qolymen jazghan konistusiya jobasymen qatar, «Dәrilik ósimdikter dep atalatyn qoljazbasy jәne saqtalghan» al qazaqtyng dýldýl «Qúlager» aqyny Iliyas Jansýgirovting ózining jogharydaghy dasstanynda qoljazbadan kerekti jerlerin qoldanbauy mýmkin emes. Búl ózi zertteudi qajet etetin ýlken, bir bólek әgime).

         Múhamedjan Tynyshbaev ózining esteliginde: Bәken, (Barlybek Syrttanov) balalargha «Qaraqtarym! Oqyndar qazaghyndy oilarynnan tastamandar» dep ... aityp otyrushy edi, - dep atap kórsetedi.

         Últ mәselesin eskere otyryp, Barlybek Syrttanov «Yntymaq erejesi» dep el arasyndaghy sharalardy belgilegen. El arasynda, Bәkenning «Yntymaq erejesi» dep atalyp ketken, ereje nebary 15 baptan túrady, mazmúnyna ghylmy týrde taldau jasap qarasa, el basqaru isin dәstýrlik salt-sanamen, әdettik-qúqyq normalarymen retteudi negizge alghan. Erejening talaptary boyynsha el arasyndaghy bolyp jatqan dau damaylardy sheshu, halyq bolyp saylanghan bedeldi aqsaqalgha jýkteldi. Onyng aitqan sózi, jýrgizgen is-әreketi barlyq qauym mýshelerine mindetti boluy tiyis. Ereje býgingi kýngi «Mediatorlyq erejege» say dese bolady. Qazaq halqynyng ghasylar boyy qalyptasqan, qauymdyq, gumanistik sipatttargha ie bolghan әdettik qúqyqtyn  «aghayynshylyq», «júrtshylyq», «asar», «qonaqjaylylyq», «qyzyl kóteru», «jylu» siyaqty kóptegen inistutaryn jana maghanada, jana sipatta qoldanady. Mysaly, «Maly kemirek bireuding minip jýrgen aty, sauyp jýrgen siyry ólip qalsa, kidirmey, ózgemiz sol maldy beldeuine baylap bermek boldyq». Sonymen qatar osy erejede «jer dauy», «jesir dauy», «barymta, úrlyq dauy», «ýlkenge til tiygizu», «karta jәne qúmar oiyndar oinamasqa» jәne taghy basqada tәrtiptik jazalar qaralghan. Búl naghyz tәrbie beretin, ýlgili ereje bolypty. Qazir de, sol «Yntymaq erejesinin» ýlgisin negizge ala otyryp әkimshilikter men mәslihattar jergilikti jerlerde qoldansa bolar edi.

          1881 jyly Vernyy qalasynda Jambyl babamyz «Syrttangha» degen óleninde  

         ....Sendey qazaq az shyghar,

         Ýmit qylghan baladan.

         Eki balang jetilse,

         Qútylarsyng tabadan.... Osyndaghy Jәkenning «eki balan» dep otyrghany Barlybek pen Túrlybek edi.

         ....Men kandidattyq diysertasiya qorgharda, «Peterburg uniyversiyteti Qazaqstannyng sayasy jәne qúqyqtyq oi-pikirining tarihynda» degen mәseleni úsynyp túryp, úlaghatty ústazym akademiyk, esimi shet elderge tanys bolghan iri ghalym Salyq Zimanov «Peterburg uniyversiyteti týlekterining ishinde Barlybek Syrttanov erekshe. Ol zerttelmegen túlgha. Sony zertteniz» deui tegin emes ekenin 15 jyl jariyasyz, astyrtyn izdenis pen zertteuding nәtiyjesinde anyq bayqadym, dep Zanger ghalym Sәken Ózbekúly  eske alady.

         Barlybek Syrttanov sol kezde tórt qúbylasy týgel, bir basynan artyp jetiletin qyzmeti bola túryp, býkil ómirin halyq iygiligine, últ tәuelsizdigine júmsap, tikeley sebepterin tiygizgeni aqiqat. Búghan dәlel iri qogham qayratkeri, ataqty zanger, aghartushy demokrat Baqytjan Qarataev ... Odin ty (Barlybek Syrtanov S. U.) po-moemu, zaslujil raspolojenie naroda. Odin ty iymeeshi pravo skazati, chto rabotal za narod. Kto je bolishe. Vse ostalinye – sytye podlesy na kazennyh jalovaniyah – lishi umeit zlo zavidovati y zmeynym obrazom shiypeti vokrug teh, kto rabotaet, togda kak ony samy palisamy ne shevelyat za narod» - dey kele sol zamanda oqyghan qazaqtardyng ishinde eng bilimdisi, bedeldisi Barlybek Syrttanov ekenin, eger ol memleket basqaru tizginin óz qolyna alatyn bolsa, onyng sonynan qazaq halqy eretinin mәlimdep, ony óte joghary baghalaghan.

         Barlybek Syrttanov – halqymyzdyng bostandyghy men últtyq tәuelsizdigi, onyng jarqyn bolashaghy ýshin ayanbay ter tókken asqan bilimpaz, eldi auzyna qaratqan, Qazan tónkerisine deyingi merzimde Qazaqstanda otarshyldyqqa qarsy batyl ýn kótergen iri qogham qayratkerlerining biri. Zaman ótken sayyn, myna bir zamannyng qynyrlyghyn  azghyndyghyn, tozghandyghyn kórgen sayyn osy bir Alatau balasy «S. B. Alashinskiy» (ózi aityp ketken  laqap aty) Alatau balasynan, Alatau barsyna aynalyp, irilene, úlynala beretinin, qazaghym, halqym dep jýrip, sol kezde bilmegeni anyq..

         Túnghysh Resey imperiyasy qúramynan bólip, Qazaq memleketin qúru iydeyasyn kótergen, túnghysh Qazaq elining Jarghysyn jazghan, túnghysh Bәkenning Yntymaq erejesi atalyp ketken erejeni jazghan, sonymen qatar әleumettik ýrdiske, medisina salasyna da ýlken mәn bergen artynda óshpeytindey iz qaldyrghan úly túlgha  - Barlybek Syrttanovtyng qaytys bolghanyna biyl  2014 jyly – 100 jyl. Al 2016 jyly tughanyna 150 jyl tolady. Tarih qoynauynda eskerusiz, izdeusiz, belgisiz bolyp qalyp bara jatqan osynau elim, jerim dep, býkil ómirin halyq iygiligine, últ tәuelsizdigine júmsaghan iri túlghanyng izgi isterin Alatau balasy, Barlybek Syrttanov ýshin emes, jalpy úrpaqqa úlyqtau maqsatynda, jogharyda atalghan aituly datalargha baylanysty, myna tómendegidey iygi ister atqarylsa, býgingi jәne keler úrpaq aldyndaghy, agha úrpaq paryzdary biraz óteler edi.

1. 1.     Oblys oqu oryndarynda iri ghalymdardyng jetekshiligimen, studentter arasynda Barlybek Syrttanov jazghan «Qazaq elining Ustavy», «Yntymaq erejesinin» jәne basqa da enbekterine arnalghan kishi ghylymy akademiyalyq júmystar jasalyp qorghalsa.
2. 2.     Barlybek Syrttanov turaly Jetisu ziyalylarynyn  әdebiyetshi, synshy, tarihshylardyng qatysuymen zertteu júmystary jýrgizilip, bәige jariyalanyp, kitap shygharylsa.
3. 3.     Sәken Ózbekúlynyng kópshilik qauymgha arnalghan Barlybek Syrttanov atty kitaby tyng derektermen tolyqtyrylyp, kóp tirajben qayta basyp shygharylsa.
4. 4.     Oblystyq gazetterde Barlybek Syrttanov túrghysynda shygharmashylyq «Barlybek Syrttanov taghylymy» degen aidarmen rubrika ashylyp, Syrttanovtargha baylanysty tanymdyq materialdar jariyalanyp, enbekteri nasihattalsa.
5. 5.      Tughanyna 150 jyl toluyna oray oblys ortalyghynda Oblystyq Ádlet basqarmasynyng aldyna ne bir kórnekti jerge Barlybek Syrttanovtyng busti tapsyryspen jasalyp ornatylsa, bir zang kolledjining ne mektepting atauy Barlybek Syrttanovtyng atymen atalsa.
6. 6.      Taldyqorghan qalasyndaghy I. Jansýgirov atyndaghy ortalyq muzeydegi Barlybek Syrttanov turaly bar materialdardy paydalana otyryp jәne ony tolyqtyru maqsatynda bir jeke bólme bólinse, keyinnen jeke muzey bolatynday.

                   S. Batyrhanov.

                   T. K. Baltabekov.

         Taldyqoghan qalasy

Abai.kz