*  *  *

Keshkilik,
Aspan jiyeginde
Jalghyz qalatyn
Esekqyrghanday
Alataugha
Búrynday tóbelerinen
kóz salyp,
Danqa aljyp,
janary solghan qart jazushyday
qaydaghy bir estelikter aityp…
Jeltoqsannyng basynda
Qystau ýishikten shyqqan
kóterem toqtylarday
ong men soly auysqan
kóp “aqyn” basqostyq.

Bayaghyәngimeler…
Bilteli sham sәulesinen
eles berip,
Eline ókpeli keybir “esti”
Qaptauyn qoparyp,
Qas jauyn qiratyp kelgendey,
Taldydan barghan mening aldymda
Pay-pay, shirkin!..
Qúrt-qabynyng auyzyn sógip,
aghytyla, aqtarylyp,
Atasyna qauyshqan kezbedey,
Ayly týnde, әdemi-aq bósti –
Ansarym sol bolghanday!..
Áy, ólerin úmytqan,
aqjýrek aqyndar-ay!..

*  *  *

Men uaqyttan ozarda
Ne bolar eken
Myna bizding júpyny aulada?!.

Adam syimay…
Kólik degenin,
Kók tuly preziydenttin
Qorghaushysynday qaumalap…
Qalyng elim topyrlap…
Men degening bir «sopy»
Qayqaya úshyp bara jatpayyn!..

Men keterde,
Ne bolar eken
Myna bizding aulada?!.

Kórgen de, kórmegen de,
Alys, jaqynnan kýimelep…
Zeredey kóris aitqan
Sening aldyna ýimelep…
Ákesimen qoshtasqan
Shyq janarly úldaryma
Kónil aita kiymelep!…

Men qaytqan kýni
Ne bolar eken
Myna bizding aulada?!.

Men ghoy sonda,
Mezgilsiz aqylym tasyp…
Bayaghy әdetime basyp,
Qayghyly sening aldynda
Kýlip jibermesem bolghany!..

Men ketetin kýni,
Ne bolar eken
Myna bizding jaman aulada?!.

UAQYT

Biz ekken aqterekke
Ýshqargha úyasyn salypty –
Ýsh otauymyz siyaqty!..

Qarataldyng jusanyna bógip,
Bizde biraz jerge baryptyq!..

Qapaldyng qary qalyndap,
Sarshaghannyng múzy ketpeytin
bolypty!..
Men saghan jaqyndap,
Sen maghan enip,
Ekeuimiz bir adamday tolyptyq!

Shayyndy qúi,
kempirim!..
Sarymayynmen sapyryp,
Terimdi sýrtip,
Ózim ghana biletin
Sol bir gýldi
saghan arnap bereyin!..

Batar Kýnde
uaqytpen talasyp,
Kókjiyekkke jaqyndap barady!..
Asyqpa,
nemerelerinnin
ortasynda oina,
Syrmaghyndy kóp syrma,
Kózing talar
BEYUAQTA!..

Sonan shalyng kelgende,
Ekeuimiz júptasyp,
Búrynghylar jolymen
Qonyrgha qayta bir
bararmyz!..
Qonyrqazdyn
qanqylyn,
Saralqazdyn
sanqylyn
estip,
Bayaghyday taghy bir kónildenip
qaytarmyz!..

*  *  *

Kýzde qonyr belden
El etekke týsken tústa
Júrtta qalghan aqsaq qonyr qozynyn
Manyraghanyn estip,
Men óleng jazghan boluym mýmkin.

Kóktemde qara ýiding irgesi týrilip,
Qara jel anyraghan tústa
Oshaq basynda otyrghan
Jetim qara qyzdy kórip,
Men óleng jazghan boluym mýmkin.

Jazda sary shirkey qaumalap,
Sary úldyng betin
Arly-berli talaghan tústa
Qauqarsyz sausaqtaryn ayalap,
Men óleng jazghan boluym mýmkin.

Sary ingen botasynan jerip,
Sary dalasyna qaray bosqan tústa
Qalyng el – qazaghymdy oilap,
Men óleng jazghan boluym mýmkin.

Qyrqadan eki synar qarlyghash
Qayshylasa qarsy úshqan tústa
Taghdyry toghysar ma, dep qaymyghyp,
Men óleng jazghan boluym mýmkin.

KEShIRINDER…

Men kórgen Ay,
Júldyz,
Aspan – kókala
Keshirinder, Meni?

Men júlghan shóp,
laqtyrghan tas,
Ýzgen toshala
Keshirinder, Meni?

Men erkelegen Ana,
Oynaghan bala,
Mingen tay-qúlyn,
qozy,..
Jýgirtken tazy,
Úshqanqús
Keshirinder, Meni?

Men jarghan
júmyrtqa,
Jorghalaghan qúmyrsqa,
Tau, qyrat,
Kólbegen dala,
Ishken búlaq,
aunaghan qúraq
Keshirinder, Meni?

Barar jer –
basqan topyraq,
maltaghan qúrt,
sekirgen laq,
oqylghan kitap,
aytylghan dúgha,
Aqyldy Adamzat,
Dýniye-ghúmyr
Keshirinder, meni?!.

*  *  *

Kýmis jusannyng iysi anqyp,
Kókshil saghym mýlgiydi.
Samayymdy samal tarap,
Jartastan estip kýlkindi!..

Sary jaylaudyng songhy kýni,
At aghashty ainala úshqan
Sәndi sarala torghaymen birge,
Uaqyttyng kýmis qonyrauyna úqsap,
Synghyrlattym bir kýidi!..

Jaylaudyng sol songhy kýni
Sening kýlking shoq qaraghaydan estilip…
Solghan týrli japyraqtar
Shyt kóileginning bederindey kórinip…
Kókala marqa júlghan kók gýlding sabaghyn
Kónilde qalarday sonsha bir ayadym!..

*  *  *

Túman etek súry búlt
Qaratal boyyn túmshalap
Tónirek uaqsyz janbyrgha
maltyghyp,
Búlt ýsti:
Kók aspan
Kók tudy jelbiretip,
Jer asty:
yntyghyp,
Álde kimder tәuelsizdik
toylap jatqanday
Auyq-auyq
kóne qandy qonyr saulyq
tarlau júla manyrap,
Búralqy sary kәndendi
qandy shuyna qyzyqtyryp
Aq manday qyzyl túsaq
egiz tudy…

*  *  *

Eski,
Tym eski
Jәne uaqyttan janylghan
Tany uaqytynda atpaytyn,
Kýni uaqytynda batpaytyn
Myna bir eldin
Adamdary netken qayghyly
Itteri netken kónildi?!.

Qúiysqangha ilingen qúmalaqtay
Qu baqanda quarghan
kóne mys qonyrau:
“Alyptar tuatyn El
Osynday bolady!” – degendey
Qonyr jelding yrghaghymen
Qoqan-qoqang etedi!

PUShKIYN

Pushkin degen
aqyn bolghan, deydi
Menen búryn –
Qylysh, karta, qatynqúmar –
Graf!..
Jazghandary –
kedir-búdyr,
myng paraq!..
sayqal, sodyr…
Pushkin degen
aqyn bolghan, deydi!..

Duelding – “patshasy”
Aqpatsha hatshysy –
Pushkin degen aqyn
ólgen, deydi
Oralgha deyin kelgen,
deydi!..

Óleni joq,
tatyrlyq,
Sózi de joq
alarlyq!
Pushkin degen bir aqyn
Bolyp ketken deydi…
Abay atam
qinalyp,
Qatynyna jazghan hatyn
әzer audarghan
deydi!..

Týgel júrt ony –
PUShKIN deydi!

………………………………

 Derek kózi: http://jetysunews.kz

AVTOR TURALY ANYQTAMA

Jýkel Qamayúly,

1958 jyly 20 mamyrda Mongholiyanyng Qobda aimaghynyng Búlghyn súmynynda dýniyege kelgen. 1987 jyly Mongholiya Jazushylar odaghynyng janyndaghy Joghary әdebiyet kafedrasynyng poeziya bólimin, 1995 jyly Daniya-Mongholiya halyqaralyq jurnalistika kursyn ayaqtaghan.1979-1984 jyldary Mongholiya Jastar odaghynyng mәdeniyet-oqu ortalyghynda, 1987— 1990 jyldary Mongholiya ortalyq radiosynyng redaksiyasynda arnayy tilshi, redaktor, «Ruh» únparaghynyng Bas redaktory, 1990—1991 jyldary «Álem» gazetinde bólim mengerushisi, bas redaktordyng orynbasary, qazaq tilindegi «Sharapat» gazetining Bas redaktory, 1995 — 2000 jyldary «Qazaq Eli», «Ana tili» aptalyqtary men «Qazaqstan tarihy», «Islam әlemi» jurnaldarynda bólim mengerushisi, 2004 jyldan «Alatau» aptalyghynda bólim mengerushisi bolyp qyzmet etken. Baspasóz betinde alghash ret 1979 jyly kóringen. 80-jyldardan bastap monghol tilinde jazatyn aqyn, audarmashy retinde tanylady. Shygharmalaryn monghol, qazaq tilderinde jazady. Jekelegen tuyndylary orys tiline audarylghan. Kóptegen qazaq aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn monghol tiline audarghan. Mongholiyanyng erkin Jazushylar odaghynyng mýshesi. Abay Qúnanbayúlynyng tolyq shygharmalaryn monghol tiline kórkem audarghany ýshin Týrik tildes halyqtar II poeziya festivalining laureaty bolghan. «Shuaqty sezim» (1986), «Jylu, sәule» (1987), «Topyraq-tozan» (1989), «Aqtyq sóz» (1992) újymdyq jinaqtaryna ólenderi engen. Qúran sýrelerin, Abaydyng qara sózderi men ólenderin, Seyithan Ábilqasymúlynyng «Qara boran» romanyn, M.Egeuhannyng «Aru armany» jinaghyn, Mahambet Ótemisýlynyng jyrlaryn, Múhtar Maghauinning «Shynghys hannyng sharapaty» shygharmasyn, Jambyl Jabaev, Aqyt Ýlimjiúly, Maghjan Júmabaev, Mýqaghaly Maqataev, Tólegen Aybergenov, Júmeken Nәjimedenov, Oljas Sýleymenovting shygharmalaryn monghol tiline audarghan. H.Perlening «Kóshpendiler tarihyn kóne tanbalar arqyly zertteu», A.Amardyng «Mongholdyng qysqa tarihy», Lýbsandanzannyng «Ejelgi handar negizin salghan tórelik josyghy» («Altan tovch» tarihy kitabynyng audarmasy men týsiniktemelerin) tuyndylaryn, U.Uytmen, A.Machado, O.Dashbalbar, J.Bold-Erdene, Mend-OOEO, A.Chakravorti, IY.Histing shygharmalaryn qazaq tiline audarghan

(Aqyn turaly mәlimetter kk.wikipedia.org saytynan yqshamdalyp alyndy.)