Júma, 22 Qarasha 2024
Dabyl 7814 0 pikir 2 Mamyr, 2015 saghat 09:31

KÓLIK BASQARU QÚRYLYMDARYNDAGhY BASSYZDYQ

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevqa

                               Aryz-Úsynys

«Ishki ister ministrligining kólik salasyndaghy sybaylas paraqorlyqqa jol beretin jýiesin joyyp, Shymkentting  kólik tirkeu mekemesining bastyghy men onyng sybaylastyryn,            qorghaushylaryn jauapqa tartu turaly»

                                               Qúrmetti Núrsúlttan Ábishúly!

Men kýndelikti ómiri halyqpen birge ótip jatqan pendemin. Jәne ýnemi júmysbastymyn. Solay bola túrsa da Ishki ister ministrligining kólik basqaru qúrylymdarynyng kýnnen kýnge asqynyp bara jatqan әreketi turaly Sizdi habardar etip, jónge saludy ótinbekpin. Búl mәseleni shyndap mәn berse, ýkimet mýshesi de sheshe alady. Alayda, osy kýnge deyin oghan yntaly eshkim bolmay túr. Al, aghymdaghy jýie halyqqa qiyndyqty әdeyi jasap, qinap, qaltasyn qaghugha arnalghan. Ony tek Siz ghana jónge sala alasyz.

Damyghan elderde, mәselen, AQSh-ta kólik qúraldaryn tirkeu, memlekettik nómir, jýrgizushi kuәlikterin beru jenil, tez jýrgiziledi. Ghimarattarda ýlken qyzmet kórsetu zaly,  kelushilerding birneshe jýz kóligi siyarlyq túraghy bar. Zaldaghy júrttyng qajetin birneshe bólimshe ghana óteydi. Qyzmetkerler bizdegidey halyqtan tyghylmay, ashyq otyrady, olar:  

Anyqtama jón silteu bólimshesi. Múnda kelushilerding qajetine baylanysty qújattaryn týgeldep, bәri dúrys bolsa kelesi bólimshege baratyn kezek nómirin beredi, nemese qosymsha qanday qújat kerek ekendigin aityp, basqa da kenes berip, jón silteydi;

Salyghyn alyp, kólikti tirkep, memlekettik nómir beru bólimshesi. Búl jerde jeke ýstelderining qasynda ondaghan qyzmetkerler otyrady. Kezeginiz kelgende nómiriniz janghan ýstelge baryp, qújattarynyzdy beresiz. Qyzmetker olardy qabyldap alyp, barlyq salyq, tólemning aqshasyn alyp, memlekettik tirkeu nómirlerin aldynyzgha jayyp, qalaghanynyzdy aluynyzgha mýmkindik jasaydy. Sosyn, kóliginizdi tirkep, memlekettik nómir beredi. Eger kólikti zandy túlghadan alghan bolsanyz teksermeydi. Al jeke adamdardan alsanyz kólikting VIN nómirin aldyn-ala sol jerding ózinde basqa qyzmetker tekseredi. Cóitip, bir saghattyng ishinde eshbir qiyndyqsyz kóliginizdi tirkep, júmysynyzdy bitiresiz.

Teoriya jәne jýrgizu emtihanyn qabyldap, jýrgizushi kuәligin beru bólimshesi. Kezeginiz kelgende kompiuterge otyryp, shamamen, elu súraqtyng qyryq tórtine dúrys jauap berseniz, onda teoriyany tapsyrghan bolasyz, odan keyin bólimshe qyzmetkerimen kólikti kóshede jol erejesin búzbay jýrgizseniz, búl synnan da ótip, sol jerde suretke týsip, jýrgizushi kuәligin әp-sәtte alasyz.      

AQSh-ta jýrgizushi kuәligi ishki tólqújattyng da rólin ataqarady. Jol erejesi qiyn emes, bәri qisyndy, kóbin oqymay-aq dúrys týsinuge bolady. Óz basym osy mekemening saytynda kórsetilgen jol jýru erejesin 2-3 kýnde ýirenip, sol saytta jattyghu emtihanyn birneshe ret tapsyryp, sonynan mekemege baryp, bәrin jarty kýnde bitirip, 25$ tólep jýrgizushi kuәligin aldym.                                                                                                              

Eger birinshi kýni synaq tapsyra almasanyz, ótkenge deyin kýn sayyn qayta tapsyra berseniz bolady. Bәri tegin. Jenil kólik jýrgizushisining kuәligin alu ýshin bizdegidey arnayy kursta oqymay-aq, óziniz dayyndalsanyz bolady. Bizdegi mindetti kurstar paraqorlyqtyn, halyqtyng qaltasyn qaghudyng bir әdisi. Al, kәsiby jýrgizushilerge talap basqa.

Búl qúrylymnyng býtkil júmysyn pogondylar emes, jay qyzmetkerler atqarady, poliysey degeniniz atymen joq.     

Astanamyzdyng kólik tirkeu ortalyghy shamaly dúrys úiymdastyrylghanymen, ol da adamdardy sandaltatyn әdetten aryla qoymapty. Tehnikalyq tólqújat, memlekettik tirkeu nómirlik belgisine jәne salyq tóleu ýshin sol zaldyng ózindegi «Núrbank» pen «Halyq bankinin» bólimshelerine birneshe saghat kezek kýtesiz. Múnda birin-biri iytermelegen kezek kýtushiler kimdi bolsa da tityqtatyp jiberedi. Osylay bola túrsa da ortalyqty sizding núsqauynyz boyynsha úiymdastyrylghan dep jazyp qoyypty!                                                                                                                            

Al, aimaqtardaghy jaghdaydan týnilip ketesiz. Mysaly, Shymkent qalasynyng ortalyq kólik tirkeu mekemesi kenes dәuirining jetpisinshi jyldarynan qalghan tar ghimaratta ornalasqan. Kólikti tirkeushi, jýrgizushi kuәligin beretin pogondylar qabyrghanyng ar jaghynda kórinbey jasyrynyp otyrady, kelushilermen tek kóz tesik arqyly baylanysady. Kelushiler kóp bolghandyqtan birin-birin iytermelep qújattardy ótkize almay, dayyn nómirdi ala almay qalamyn ba dep jan alysyp, jan berisip jatqany. Biraq, sol tónirekte, zaldyng ózinde bәrin on neshe myng tengege qinalamay bitirip beretin ondaghan deldal qyzmetin úsynyp jýr. Olargha aqsha berseniz, basqalar kirui mýmkin emes pogondylar otyrghan kabiynetke «lyp» etip kiredi de ketedi. Sóitip, basqalar siyaqty saghattap túryp, jýikeniz tozyp, birneshe kýn sandalmay isinizdi bitire alasyz. Mekeme túraghynyng tarlyghynan kóliginizdi qayda qoyarynyzdy bilmey, taghy qinalasyz.                            

Búl mekemening júmysyn polkovniyk, podpolkovniyk, mayor, kapitandar, taghy s.s. atqardy eken. Jaqynda mekeme bastyghy A.Japparov degen polkovnikting qylmysker toby bir azamattyng avtokóligin óz betterimen basqa bireuding menshigine tirkep berip jiberipti. Búl qylmys anyqtalghan song әlgi bastyqtyng orynbasary podpolkovnik M.Baltabaev pen oblystyq ishki ister departamenti bastyghynyng orynbasary polkovnik N.Isaqov kólikti zandy iyesine qaytarmaq boldy. Alayda, olardan joghary túrghan bastyqtar qylmysker polkovnikke is qozghamady, kólikti iyesine de qaytarmay jýr. Respublika, oblys prokuraturasy da daugha aralaspay, qashyp otyr. Maqsattary aighaq qújattardy uaqyt ótken sayyn kómeskilendirip, polkovnik pen onyng úiymdasqan qylmystyq tobyn saqtap qalu bolsa kerek. Al, polkovnik A.Japparov nege, kimge senip ashyqtan-ashyq qylmysqa baryp otyr?

Sol Shymkentte qarbalas uaqytta kólikterding kóshe qiylystarynda tyghyndalyp, әreng jýrip jatatyny ondaghan jyldardan bergi qalypty kórinis. Jol polisiyasy kelip, rettegenin kórmeysiz. Onyng esesine olar jyldamdyq ólshegish, evakuatormen júmys istep, aiyppúl túraghyna kólikti toghytugha, jaryghyng janbapty, beldiging joq dep jabysugha әues. Nege búlay ekeni júrtqa mәlim – ebin tauyp halyqtyng qaltasyn qaghu.

Qalada kólik túraqtary joqtyng qasy, trotuarlargha sheyin sauda oryndary salynyp ketken. Jýrgizushiler amal joq tәrtip búzugha mәjbýr. Al atalghan AQSh-tyng túman jii týsetin shtattarynyng keybirinen basqalarynda kýndiz jaryq jaghugha mәjbýrlemeydi.

Elimizding Jambyl, Qyzylorda oblystarynyng oblys aralyq joldarynda polisiya jýrgizushilerdi qiytúrqy әdistermen qinap jiberedi. Mysaly, jyldamdyqty 40-tan asyrma degen jol belgileri kóktayghaq kezine arnalghan bolsa da, jol qúrghaq kezde de jyldamdyghyng asyp ketti dep aiyptaydy jәne búl belgiler mamyrdyng sonyna deyin túrady. Qyzyljar qalasynyng poliyseyleri de osylay synyqtan syltau izdep, zorlyq kórsetedi.

Kólikterge qoyalatyn viydeotirkegishter tәrtip búzushylyqty dәdeldeytin manyzdy qúral. Alayda biyldan bastap kýshine engen zanda kólikti qauipsiz jýrgizuge kedergi degen syltaumen poliyseyler ony qoldanudan alghyzyp tastady. Shyndyghyna kelsek, múnday qaghidany Ishki ister ministrligi poliyseylerimizding qylyqtary jazylyp qalmasyn dep endirgen bolsa kerek. Jol qaghidasyna jýirik emes әkimshilik poliyseylerine jol polisiyasynyng qúqyghyn beru de olar tarapynan jýrgizushilerge orynsyz talap qonggha alyp kelude.

                                   Qúrmetti Núrsúlttan Ábishúly!

 Qazaqstanda jol-kólik salasyna baylanysty júmysty jogharyda bayandalghan AQSh-taghyday úiymdastyru kerek ekenin 1998 jyly úsynghym keldi. Kósh jýre týzeler dep shydap keldik. Shet elge barghysh biyliktegiler atalghan tәjiriybeni kórip, elimizde ózderi-aq jýzege asyrar dep oiladym. Biraq, uaqyt ótken sayyn búl salanyng auruy asqynyp, tózbes dәrejege jetti. Osynyng bәri sala basshylarynyng nemqúraydylyghynan, júmysyn para kózine ainaldyryp alghanynan tuyndap otyr. Búdan qútyluy ýshin jýieni ózgertip, synyqtan syltau izdeytin zan, erejerlerdi jon kerek. Atap aitqanda:

Birinshi, kólikti tirkep, memlekettik nómir, jýrgizushi kuәlikterin berudi AQSh-taghyday úiymdastyru qajet. Onyng ishinde jenil kólik jýrgizu kuәligin arnayy oqu oryndarynda oqymay-aq, tikeley emtihan tapsyru arqyly alatyn etip jasau.

Múnyng bәrin oryndaytyn mekeme jergilikti maslihattyng qaramaghynda bolyp, azamat-qyzmetkerlerden (grajdanskie slujashiye) túruy tiyis. Búl halyqqa da, memleketke de tiyimdi. Sóitip, búl baghytta pogondylardan qútylyp, ýnemdelgen qarjy zәrulikke júmasalady.        Al, әrbir azamat-qyzmetker oryndaghan júmysy ýshin ózi jauapty bolady. Jogharyda atalghan Shymkenttegi siyaqty polkovnik te, onyng oblystaghy, Astanadaghy sybaylas qorghaushylary da bolmaydy;

Ekinshi, kósheler men joldardaghy tәrtipti әr audannyng arnayy jergilikti kólik polisiya bólimi qadaghalap, búl jóninde tek jergilikti mәslihatqa baghynuy tiyis. Jәne olardy mәslihatta ýsh deputattan, alty ay sayyn rotasiyalanyp túratyn top basqaruy tiyis. Al jol jýru erejesin jasaumen kólik ministrligi – departamenti ainalyssa bolady.

Osylaysha elimizding eng bir paraqor salasynyng tizbegin ýzip, tәrtipke salugha jol ashylady.

Sonymen qatar, Shymkent qalasynyng ortalyq kólik tirkeu bólimindegi polkovnik A.Japparov bastaghan qylmystyq toptyng qylmysyn resimdep, tez arada zangha sәikes shara qoldandyruynyzdy ótinemin. Búl jóninde Ákimdiginizding qúqyq qorghau jýiesi bólimining bastyghy E.Kenenbaev myrzanyng atyna  «Ob obespecheniy bespristrastnogo sledstviya po prestupnym deyaniyam OPG v MREO DVD YuKO» degen aryz 4.03.2015 j. berilgen. Alayda, búl 1-2 kýnde resmy týrde dәleldeuge bolatyn qylmys býginge deyin ashylmady. Qazaqstanda ózinizden basqa búl qylmysty eshkimning әshkerelegisi kelmeydi.

Qúrmetti Núrsúlttan Ábishúly!

Elimizding bolashaghy ýshin bar ómirimdi saryp etip, otandastarymnyng býgini men erteni jayly, bayandy bolsyn dep jýrgenimdi bilesiz. Sondyqtan, búl aryz-úsynysty jasap otyrmyn. Óitkeni, pogondy qylmyskerler әbden shekten shyghyp boldy.

Akademik E.Súltanmúrat

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3219
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5273