Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4062 0 pikir 16 Sәuir, 2015 saghat 12:24

Biyl qazaqstandyqtar QTQJB jelisimen 10 mynday pәter alady

Biyl qazaqstandyqtar Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki jelisimen 10 myngha juyq pәter alady

Elimizdegi 17 eldimekenning túrghyndary baghasy qymbat emes, qoljetimdi túrghyn ýiding iyesi atanbaq. Ónirlerdi damytudyng 2020 jylgha deyingi baghdarlamasy iri megapolisterdi ghana emes, elimizding oblys ortalyqtary men shaghyn qalalaryn da qamtyghan. Qúrylystar uaqytynda ayaqtalsa, Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki jelisimen audany 570 myng sharshy metr bolatyn túrghyn ýiler paydalanugha berilui tiyis.

Mәselen, jergilikti әkimdiktermen arada qol qoyylghan kelisim negizinde, «Halyqtyng barlyq sanatyna arnalghan túrghyn ýi» baghytymen 6 906 pәterding qúrylysy ayaqtalugha jaqyn túr. Paydalanugha berilgen túrghyn ýy sany jóninen Almaty men Astana kósh bastap keledi. Dәlirek aitsaq, Almatyda – 1 376 pәter, al Astanada 994 pәter óz iyelerin tapqan.

«Jas otbasygha arnalghan túrghyn ýi» baghytymen biyl 2 760 pәter paydalanugha berilui tiyis. Búl jerde de Elordamyz top jaryp túr – beriletin pәterlerding sany 672. Ekinshi oryn Óskemenge tiyesili. Búl jerde 435 otbasy pәter kiltin alatyn bolady. Ýshinshi oryn Shymkent pen Qaraghandy shaharlarynyng enshisine tiyip otyr. Búl qalalardyng әrqaysysy 216 pәterdi paydalanugha bermek.

Biyl alghashqylardyng biri bolyp Aqtau qalasynyng túrghyndary qonys toyyn toylady. 400 otbasyna «Qoljetimdi túrghyn ýi–2020» baghdarlamasy boyynsha Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki jelisimen salynghan pәterlerding kilti tabys etildi. Búdan bólek, Manghystau oblysynda osy jyldyng sonyna qaray biri – 120 pәterli, biri – 670 pәterli eki ýiding qúrylys ayaqtalmaq. Búl pәterlerge QTQJB jelisimen Baghdarlamagha qatysushylardyng ie bolatyny týsinikti.

Bank baghytymen qoljetimdi túrghyn ýy qúrylysynyng der kezinde ayaqtaluy ýshin, 2015 jyly Últtyq qordan qosymsha 30 milliard tenge bólindi.

Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki túrghyn ýy qúrylys jinaq jýiesining qarjysyn da útymdy paydalanyp keledi. Búl memleket budjetine týsetin salmaqty edәuir azaytty. Aytalyq, «Qoljetimdi túrghyn ýi–2020» baghdarlamasymen salynghan ýilerding óteui retinde, bank budjetke 60 milliard tengeni merziminen búryn qaytaryp berdi. Biyl taghy da 30 milliard tengeni qaytarudy josparlap otyr.

Ayta ketetin jayt, «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» AQ – «Bәiterek» Últtyq basqarushy holdingi» AQ-nyng enshiles kompaniyasy.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568