Qújattardy qúpiyalandyrudyng ne qajeti bar?
Talas Omarbekov, tarih ghylymynyng doktory, professor:
– Talas agha, «sayasy repressiya taqyryby jiti zerttelmegen» degen pikirler jii aitylady. Desek te, keyingi uaqytta búl taqyrypty qolyna alghan jas mamandar da bar kórinedi. Bizding osy zertteushilerimiz búl taqyryptyng betinde ghana qalqyp jýrgen joq pa?
– Búl taqyryp mýlde zerttelmedi degenmen kelispeymin. Sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandy kezen-kezenimen bólip qarastyru qajet. Alghashqysy Leninning tiri kezinde pantýrkizm iydeyasyn jaqtaushylar dep aiyp taghylyp, búl keyinnen Alash ziyalylaryn qudalaugha úlasty. Odan keyin «shyldyq» degendi oilap shyghardy. «Rysqúlovshyldyq», «qojanovshyldyq», «sәduaqasovshyldyq» degen siyaqty. Tarihshylar búlardyng barlyghyn birshama zerttedi. Biraq әli de bolsa ashylmay jatqan tústar barshylyq. Ol – Últtyq qauipsizdik komiytetinde jatqan tergeu materialdary. Búlar – bizding ghalymdarymyz ýshin, olardyng keler úrpaqqa jazyp qaldyratyn tarihy ýshin asa manyzdy mәlimetter. Ahmet Baytúrsynov bastaghan alashordashylar Butyrka týrmesinde otyrdy. Oraz Isaev, Túrar Rysqúlov Mәskeude atyldy, olardyng tergeuleri týgeldey sol Resey astanasynda saqtauly.
– Búl qúndy materialdardy alugha mýmkinshilik joq pa?
Talas Omarbekov, tarih ghylymynyng doktory, professor:
– Talas agha, «sayasy repressiya taqyryby jiti zerttelmegen» degen pikirler jii aitylady. Desek te, keyingi uaqytta búl taqyrypty qolyna alghan jas mamandar da bar kórinedi. Bizding osy zertteushilerimiz búl taqyryptyng betinde ghana qalqyp jýrgen joq pa?
– Búl taqyryp mýlde zerttelmedi degenmen kelispeymin. Sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandy kezen-kezenimen bólip qarastyru qajet. Alghashqysy Leninning tiri kezinde pantýrkizm iydeyasyn jaqtaushylar dep aiyp taghylyp, búl keyinnen Alash ziyalylaryn qudalaugha úlasty. Odan keyin «shyldyq» degendi oilap shyghardy. «Rysqúlovshyldyq», «qojanovshyldyq», «sәduaqasovshyldyq» degen siyaqty. Tarihshylar búlardyng barlyghyn birshama zerttedi. Biraq әli de bolsa ashylmay jatqan tústar barshylyq. Ol – Últtyq qauipsizdik komiytetinde jatqan tergeu materialdary. Búlar – bizding ghalymdarymyz ýshin, olardyng keler úrpaqqa jazyp qaldyratyn tarihy ýshin asa manyzdy mәlimetter. Ahmet Baytúrsynov bastaghan alashordashylar Butyrka týrmesinde otyrdy. Oraz Isaev, Túrar Rysqúlov Mәskeude atyldy, olardyng tergeuleri týgeldey sol Resey astanasynda saqtauly.
– Búl qúndy materialdardy alugha mýmkinshilik joq pa?
– Tergeu materialdary birneshe tomnan túrady. Ony baryp qarau kerek shyghar. Áriyne, aldyrugha da bolady, oghan ÚQK-ning qúzyreti әbden jetedi. Sonymen qatar sol ÚQK-ning múraghatynda da biraz tergeu materialdary bar. Mine, osy qújattarmen júmys istep, zertteuler jýrgizu qajet. Osy taqyryptarmen júmys isteuge dayyn jastar joq emes, alayda materialdardy qolgha týsiru onaygha týspeydi. Kezinde men Qazaqstan tarihshylarynyng senaty qúramynda bolghanda ÚQK-ning múraghatyna kirdim. Sol jerdegi qyzmetkerler: «Týrkistan legionyna qatysy bar adamdar men konslageride bolghan azamattardyng tergeuleri bizde joq», – dedi. Keyinnen basqa komissiyanyng qúramymen barghanymda, tergeu isteri materialdarynyng kóp ekenin kózim shaldy. Biraq ol qújattar ghalymdargha berilmey otyr. Zaman ózgerdi ghoy, sonshalyqty qúpiyalandyrudyng ne qajeti bar? Ary-beriden song qazir eshkim 20-30 jyldardaghy sayasy qylmystar ýshin jauap beruge mindetti emes. Sol siyaqty ÚQK de OGPU-dyng jasaghan qiyanattaryna jauap bermeydi. Birde aspirantyma taqyryp retinde bekitip, atylghan 18 halyq komissarynyng biri, eginshilik salasyna jauapty bolghan Nyghmet Syrghabekovting tergeu qújattaryn alugha barghanbyz. Ózimizben birge ol kisining qyzy Rollan Nyghmetovany da ertip aldyq. Jeke isqaghazdary qolymyzgha tiygenin qayteyik, qújattardyng keybir betterin bir-birine jelimdep tastaghan. «Mynany ashu kerek qoy» desek, ÚQK qyzmetkerleri: «Ol betterde ziyalylar birin-biri jamandaghan, qaralaghan», – deydi. Ony úryp-soghyp, zorlyq kórsetip jazghyzyp alghanyn barlyghy biledi. Sondyqtan qújattardy tyqpalap, tarihty búrmalaudyng qajeti joq dep oilaymyn. Sonday-aq búrynghy partiyanyng OK-ning arhiyvi bolghan qazirgi Preziydent múraghaty bar. Kezinde OGPU ortalyq komiytetke qansha adamgha qatysty is qozghap, qansha adamdy atqany jayynda esep berip otyrghan. Qazir sol esepter Preziydent múraghatynda OGPU-dyng arnayy qorlary bolyp saqtalghan. Alayda ol qújattardy da ala almaysyz. Qazaqtyng tarihyn jazuda, mine, osynday olqylyqtar bar. OGPU-dyng resmy tirkegen 372 kóterilisi boyynsha zertteu jýrgizdim. OK-ning tapsyrmasymen Áliby Jangeldiyn, Sәken Seyfullin jәne komissiyanyng hatshysy retinde Ghabit Mýsirepov Qaraqúm kóterilisshilerine jiberiledi. Biylik olar arqyly buyrqanghan halyqqa mynaday uәde-sәlemdemesin jetkizedi: qaruyn tastap, auyldaryna qaytqandargha eshqanday qudalau bolmaydy, qayta olargha jaghday jasalady. Álekender halyqqa týsindirip, olardyng aptyghyn basady. Alayda kóterilisshiler qyrdy asa bergende OGPU-dyng әskeri olargha oq jaudyryp, qynaday qyryp tastaydy. Múny Jangeldiyn, Seyfulliyn, Mýsirepovter bilmeydi. Almatygha kelgen song búl oqighadan habardar bolghan Álekeng Goloshekinge narazylyq bildiredi. Sóitip jýrgende ózining basy biraz daugha qalady. Búl da ýlken sayasy qughyn-sýrgin ghoy. Biraq 37 jylghy repressiyamen salystyrghanda, múnday sayasy satqyndyqtar turaly kóp aityla bermeydi.
– Sayasy qughyn-sýrgin zúlmatynan japa shekkender men qúrban bolghandardyng jalpy sany qansha?
– Endi әrbir kezende atylghandar óte kóp. 1937-1938 jyldary eng ýlken terror oryn aldy. Osy jyldary 50 mynnan asa azamat qúrban boldy. Bay-qúlaqtardy jazalauda – 200 myn, onyng aldyndaghy týrikshildik, qazaq últshyldyghyn aiyptau, deportasiya, sonymen qatar 50 jylghy qughyn kórgender bar. Osylardyng sany әli de bolsa naqty emes. Sayasy qughyn-sýrgin degen – óte ýlken mәsele. Eger Jeltoqsan oqighasyn qosatyn bolsaq, barlyghy 500 mynnan kem emes. Búlardyng qataryna ashtyqtan qyrylghan 2 millionnan astam qazaqty qosyp otyrghan joqpyn. Asylynda, tikeley 58-inshi, 107-inshi, 111-baptarmen kinә taghylghandar men «sosialistik menshikke qol súqty» dep aiypty bolghandar ghana sayasy qughyngha úshyraghandar dep esepteledi. Múny aityp otyrghanym, ashtyqtan kóz júmghandardy sayasy qughyn kórgenderding qataryna qosugha bolmaydy.
– Biraq qazaqtardyng baylyghy bolghan tórt týligi júttan qyrylyp qalghan joq qoy. Mening aitayyn degenim, ashtyqtyng ózi solaqay sayasattyng saldarynan bolghan joq pa?
– Búl, negizinde, kenestik biylikting әleumettik sharuashylyqtaghy reformasynyng shiykiliginen shyqty. Eger et dayyndau nauqany bolmaghanda, qazaq dalasynda ashtyq bolmas edi. Et nauqany industriyalandyru kezinde bastaldy. Ol kezde Mәskeu, Peterbor siyaqty ýlken-ýlken qalalar men Qyzyl armiyanyng negizgi bóligin etpen, qazaqtardyng maldarymen qamtamasyz etti. Negizi, kez kelgen elde sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary dep belgili bir bappen aiyptalghandardy ataydy. Sondyqtan ashtyqty Ukraina siyaqty jeke qarastyruymyz kerek. Asharshylyq qúrbandaryna jeke monument ornatyluy qajet. Sol kezdegi 4 mln 800 myng qazaqtyng 2 mln 300 myny qyrylyp qaldy. Bizding keybir jazushylarymyz 4 mln qazaq qyryldy dep jýr. Búl tarihy shyndyqqa janaspaydy. Sebebi qazaqtardyng jalpy sany 5 milliongha jetpegen. Men búl derekti qaydan alghanymdy aitayyn. Kezinde jappay otyryqshylandyru sayasaty bastalghan tústa kóshpendilerge ýy salu ýshin, qúrylys materialdaryna ketetin shyghyndy esepteu ýshin kenes biyligi qazaqtardyng sanyn eriksiz dәlme-dәl shygharghan. Reseyde qazir tarihty búrmalaugha qarsy komissiya qúrylyp jatyr. «Ózdering 4 mln bolghan ekensinder, ashtyqtan qyrylghandardyng 4 mln degen sanyn qaydan aldyndar?» dese, biz ony qalay dәleldemekpiz? Asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgindi shatastyrmau kerek degendi aita-ayta, totyqús bolyp sharshadym. Biraq qúlaq asugha qúlyqty jandy kórip otyrghan joqpyn. Ziyalylar qauymy Goloshekindi jamandaudan asa almay keledi. Men ony aqtap alayyn dep otyrghan joqpyn. Biraq ol kim edi? Ol jay aitqandy istep otyrghan quyrshaq boldy emes pe?! Men – onyng erekshe papkasyn oqyghan adammyn jәne ony men ghana oqyghan shygharmyn. Goloshekin nadan, sauatsyz, pasyq adam bolghan. Onyng jazghan jazularyn óz kózimmen oqydym. Ózi toltyrghan jeke bas qaghazyn da aldyryp kórdim. Sonda onyng sol jeke bas qaghazyn sonyna deyin tolyq toltyra almaghanyn bayqadym.
Oy-týiin
Tarihshymen bolghan shaghyn súhbattan týigenimiz, Alash ardaqtylarynyng jazagha tartylghan kezderi men olargha taghylghan aiyptar turaly derekterge әli de bolsa qanyq emespiz. Qazaq tarihynyng shynayylyghy ýshin tarihshylar qauymy qansha talpynghanmen, qúzyrly organdar әli kýnge deyin mýddeli bolmay otyr. Ghalym sóz sonynda: «Ásireúltshyl әldebir memleketter siyaqty kenestik tarihymyzdy joqqa shygharugha talpynyp otyrghan joqpyz. Desek te, zaman da, jýie de ózgergen tústa múraghatta shang basyp jatqan qalyng qújattardy qolgha týsirip, qajetimizge jaratsaq», – deydi. Álbette, tәuelsiz elding úrpaghynyng iygiligi ýshin.
Ángimelesken Jarqyn Týsipbekúly
«Alash ainasy» 30 mamyr 2009 jyl