Bir úshy jaqtaudyng samayyna shegelengen serippening ekinshi basyn shekesimen shirey sozyp, qotyr hrushebkanyng satpaq qonyr esigi sanylau jútqany sol edi, kómeyinen zәrding iyisi mýnk ete týsti. Keler sәt shybjyng etip qalaqtay jiyren sary itaqay shygha keldi. Qarghybauy qúlashtan asqanda qonyr esik te shalqalap, endi tayday múrtty mәtróshke kóringen. Itaqaydyng túrqy kóz ben qúlaqtan ghana túra ma dersin. Al múrtty mәtróshke әbden semiripti. Ayaghynyng astyndaghy maqúlyq qynsylay qylghynyp, jer tirey algha úmsynady. Búl bolsa salbyray irkildegen qos torsyghymen keshki auany qaq jara nayqalghanda, sauyry tómen tartyp, әreng keledi. Ne zamatta yrsylday enkeyip, tórt ayaqty «balasyn» qoltyqtan ilip aldy da, qarghybauyn aghytyp qoya berdi. Anau da qarghyp týsip, túra shapty. Áudemnen shatqayaqtay búrylyp, qayta qayqaydy. Sosyn kilt toqtap, iyesining ayaghyna oratyldy. Sarysu keulegen qyzyl asyqty timiskiley ainalsoqtaghan. Mәtróshke «fu-u» dep bezdirip jiberdi. Itaqay endi býlkektey timiskilep, qaptalda qalyp bara jatqan sharbaqty, qaraghashtyng týbin, joldyng kenere tasyn adaqtady. Bir sәt jelge qarsy tanauyn shýiirip, týkpirdegi qoqys jaqtan iyis aulaghan. Sodan song ary qaray jele jóneledi. Jol boyynda túmsyghy tiymegen nәrse qalmady. Sonda da qúshyryn qandyrar qara tappay keledi.

Búlar auladaghy alanqaydy kesip ótip, qarsydaghy ýidi irgeley trotuargha shyqqan. Qabyrgha ornynda eken...

***

Qabyrghany janbyr mýjip, jel ýkken, jaryqshaq torlap, shóge bastaghan. Joq, shókken qabyrgha emes eken, qoqys, topyraq ýiilip... irgesi biyiktep ketipti. Arshyp, aryltsa bәz-bayaghy biyik qalpyna qayta kelerdey. Iya, shókpegen. Ári qamal tekti berik edi.

Qabyrghanyng búl arada qashannan baryn eshkim bilmeydi. Irgesi qalanghan kez este joq eski zaman edi dep boljam aitugha estilerding de aqyly jetpeytin. Ýlkender bilgisi kelgennin, talpynghannyng tabaghyna biz tughanda túrghan deuden artyq jetim laqtyq jem tastay almaydy. Kishiler tipten nәumez – meyli, túra bersin deydi. Túrmasa... kýirep qalsyn! Bas qatyratyn basqa nәrse qúryp qalyp pa?!

Ýlkenderding bilmeytin, kishilerding bilgisi de kelmeytin jóni bar-dy. Mynau qabyrgha búl arada túrghanda manayynda әli qala da joq bolatatyn. Tusyrylghan qút meken, azat baytaqtaghy jalghyz qara ózi edi. El shetine jau kelse erler tap osy qabyrghagha arqa sýiep attanatyn. Qabyrghany qorghap qan keshetin, qabyrghadan ary attaghan jaudyng qalghan pighylyna, qalaghan kisәpirligine jem bolarmyz desetin. Solay bolary da bek mýmkin edi. Sózsiz senim – kózsiz erlik!

Búl qabyrghany qúdaydyng ózi qúiypty. Tau-qiyadan tas jiyp, topyraq ýiip órmegen. Meyirlene iyilip kelip, bar qúdiretimen tútas qylyp jaratypty. Sodan beri aru pәktigimen, azamat – mәrttigimen, han – aqylymen, qara – hangha jaqtyghymen, batyr – erligimen, aqyn – órligimen sert etiskende, osy qabyrghany kuәge kóldeneng tartatyn bolypty. Anyz osylay deydi. Anyz emes, aqiqat-shyny sol bolatyn.

Zamannan zaman ozady, tektiden jaman ozady. Sonday bir alasapyranda adamnyng ailakeri azghynnan jendet jiyp, qabyrghany qorghan tútqan, qabyrghasyn kýzetken qauymgha qarsy qandy sonargha shyghypty. Búl kez – qabyrgha bayaghyday enseli edi. Biraq әr jer, әr jerine jaryqshaq týse bastaghan. Jaqsy yrym dey almapty júrt. Jamandyqty da әrkimning ishi sezgen...

Qabyrghanyng irgesindegi qauymnyng basyn shyrmaghan joyqyn qúbylys kósemderinen aiyrylghan kýni bastalypty.

Qosh. Jalandaghan jendetter qauymym degen serkelerdi qoysha aidap, qabyrghanyng týbine alyp keledi. Qauymy qarsy shappaq túrypty, dauys salugha bata almay, ishtey mýjilip, ýnsiz egilipti. Al jendetter әkirendey núqyp, jelkelep qorlap, ólimge kesilgen erlerge ózderine syrt berip túrudy búiyrady. Jolbarystyng otty kózine kózi týsip kórmegen, sorlatqanda qaray da almaytyn qorqaular ýshin tu syrttan istik týireu asa jenil kәsip edi. Alayda qabyrghany qara tútqan qauymnyng songhy serkeleri songhy sәtte de degeninen qaytpapty. Ajaldy qarsy qarap túryp tosyp alugha bekingen.

Qabyrghany qauymynan «azat etu» ýkimi qalay tez shyqsa, solay jedel jýzege asady: Ong jaqtaghy tútqyn – saqal-múrty appaq quday, zamany enkeytken qart ghalym eken. «Qabyrghamdy qayystyrdy-au!» - depti, kýbirlep. Ókshelep jýrip, aqyry qúryghyna týsirgen ajalgha nala aitqany emes. Artynda qalyp bara jatqan qauymynyng endigi kýnin oilap bir pәste shókken sәti bolsa kerek. Shanq etken myltyq dauysymen birge ekpetinen týsedi. Dýnie dir ete qalghan!

Sol jaqtaghy tútqyn – qorlyqtan isingen aqyn eken. «Tәnirim, qabyrghamdy qatayta gór» - dep jylbarynypty. «Ólimimmen de selk etkize alsam-au...» - dep songhy armanyn aitypty, taghy. Shýrippe basylghanda-aq sol qaptalymen súlap týsedi. Artynsha alystan, aspan qiyrynan nayzaghaydyng mylqau jarqyly kózge shalynady. Qauym eki keyipti de ong yrymgha jory almapty...

Ortanghy – qiyaq múrtyn qyrau shalghan, shalqaq keudeli shoyyn kósem qap-qara bolyp týtigip ketken eken. «Qabyrghamdy sóge almassyn!» - depti, kózi shatynap. Sosyn jemin adaspay tapqan ajal oghynan sylq etip... Sylq ete týser dep jendetter dәmelengen. Al kósem sylq etip otyryp qalypty. Jýresinen. Sol, qabyrghagha jaurynymen sýiengen qalpy shalqalay qorqyrap, zengir kókke kóz tónkeredi. «Alasaryp barasyn!» - deuge ghana tili kelgen.

...Aspan alasarmaghan edi. Kósem biyiktep bara jatqan. Ashyq qalghan janarynda kýn tútylypty!

***

O, qúdiret! Tap kósemderinen kóz jazyp qalghan kýnnen bastap qabyrghanyng qasyn jaylaghan qauym tizerlep qana jýre alatyn kepke týsipti. Qara jerge taban tiygizu múngha ainalghan. Tizerlep kýneltken song tas tilip, topyraq qajap, qandy izderi sayrap jatady eken. Endigi jerde jemsauyn jút jaylaghan jendetterding kókten tilegenin jerden beripti. Iz sayrap jatyr. Joldan tayghandy sәtinde-aq qolgha týsirip, jónge salu búiym bolmay qalghan...

Taghy bir qysas – qansha zaman ótse de biz nege osynshama pәs tarttyq degen oy tizerlegen qauymnyng eshqaysysyn mazalamapty. Kerisinshe aspan qalay biyiktep ketken dep tamsanumen jýrip jatypty. Qol sozugha qúlyq da bolmaghan.

Qala ósip ketken. Qabyrgha alasaryp qalghanday.

Tizerlep jýruden әbden qajyghan qauym, kýnderding kýninde qyrsyqtan qútyludyng eki amalyn tabady. Biri – siz ýmit etken, týregep jýruge degen talpynys... emes. Júlymy shyqqan, tilingen, býlingen tizelerdi shiyki terimen qymtay qúrsap, qayyspen shandyp baylap alatyn boldy. Sodan song qandy iz de qalmaydy, qaqsap-syrqyramaydy da. Ghalamat! Onsyz da bәkene qauymdy qajala-qajala jermen jeksen bolu apatynan aman alyp qalghan ghasyr dauasy dep shulasypty.

Ekinshi amal – qyr astyndaghy túrmaq, dýniyening týbindegi kesapattyng kózinen tasalana almaytyn qarghys atqyr qabyrghadan qútylu. Bәri bir qúlatyp-qúrta almas edi. Aulaqqa qashudy úigharysady. Sóitip ayaghy býtin molaq qauym tizerley, enbektey bosyp qalagha – kóshe-kóshege bytyrap joghalady...

***

...Qabyrgha ornynda eken. Múrtty mәtróshke taghy da jiyryla qaldy. Qúdayym-au, qalanyng kórkine selkeu týsirgen qúbyjyqtyng ýiindige ainalghanyn shynymen de kóre almay ótemin be dep nalyghan. Búl ata-babasynan qalghan arman edi!

Erte-ertede saqalynan biyti sorghalay sýiretilip, búl dalanyng púshpaghyna әreng ilingen babasynyng aldynan shyghypty. Osy júrttyng samaly men suy tilim-tilim ókshesine em bolyp, qabyrghasyn may japqan son, qútyryna shauyp jýrip, atasy da talay at oinatypty, irgesinde. Ákesi de kýn jegen qalpaghyn sermep qoyyp, bos qolyn qaltanyng tesiginen jýgirtip, borbayyn dyr-dyr qasyp túryp týp ornymen qoparyp tastau kerek dep talay kijinipti. Endi mine, jer basqaly ózining de kózine kýiik bolghan qabyrgha!

Alasarmaghanymen, ys basyp, irgesi kýl-qoqyspen biyiktegen qabyrghanyng týbinde ýstine shoqpyt ilgen qonyr adam otyr eken. Jýreley shógip, enkeygen kýnge syghyraya telmirip qalypty. Qyzyl sary itaqay esh seskengen joq. Qonyr adamnyng etek-jenin jalap-júqtay bastady. Osy sәt yrsyldap әreng jetken múrtty mәtróshkening «fu-u» degen oqys dauysynan qonyr adam selk ete týsken. Itaqay qojyr qabyrghadan da, qojyr qabyrghany yqtaghan qojalaqtan da yghar emes. Endi timiskiley iytinip, qabyrghanyng týbin kezip ketken. Ana basyna bir shyqty, myna basyna bir shyqty. Aqyry qonyr qojalaqtyng jelke túsyna taman keldi de, artqy sol ayaghyn auagha asyp qoyyp, saryp jiberdi. Bóksesi dirdektep rahattanyp túryp shoryldatty deysin. Sosyn typynday býlkektep iyesining sonynan kete bardy.

O, súmdyq-ay! Osy sәt myng jyl boyy myzghymaghan qabyrgha tap jiyren sary itaqaydyng zәri tiygen jerden bastap kýtirley qopsyp, qoparyla solqyldap, kesek-kesegimen qúlay bastady. Qonyr adam qozghala da almay qalghan...

***

Ayaghynyng asty tenselip ketkendey bolghan. Úshar biyikte qonaqtap otyrghan kәri qyran basyn kegjeng etkizip, kózin ashyp aldy. Joq. Dýnie tynysh eken. Týsi eken. Kәri qyran pyshtaqtap-pyshtaqtap jiberip, tebine serpildi de kerege qanatyn auyr qaghyp әuege kóterildi. Auany susylday tilip, ainalyp úshty. Jana ghana kýirep qalarday selt etkizgen qamal-qabyrgha kókten de zorayyp, pang kórindi. Dauyl túrsa da tenselmeytindey!

Kәri qyrannyng boyyn qúrsaghan bir shoshynys bar edi... 

2015 jyl

Abai.kz