Biz ol kezde birinshi kursty bitirgen studenttermiz. Abylayhan men Tóle biyding qiylysyndaghy eski ghimaratqa iymene kirdik. «Qazaq әdebiyetinen» praktikadan ótpekpiz. 
Tozyp túrghan kensening baghasyn arttyrghysy kele me, hatshy apay «Myna terezeden Ghabit Mýsirepov qaraghan, myna tabaldyryqta Múhtar Áuezovting izi qalghan» dep, bizdi ishke qaray bastap barady. Redaktordyng orynbasary Dәuren Quat, óni sústy, aidaladan ainalyp qashyp, ózimizden-ózimiz yghyp jýremiz. Sol jaqtaghy kabiynette Quandyq Boqay degen kisi hatqa kómilip otyrady. Ong jaqtaghy bólmede shashyn salalap qayyratyn Erkin Jappas bar. Sosyn temekisin qúshyrlana soryp, sonau Gomerden býgingi Haruky Murakamiyge deyin qúrdasynday kóretin Ámirhan Balqybek. 

...«Jas Alashta» Qadyr Myrza Álining «IYirimi» shyghyp túrghan kez. Beysenbi sayyn shyghady, beysenbi sayyn tosyn әngimeler. Gu-gu. Bir kýni Ámirhan agha saual tastady. «IYirim» turaly ne oi­lay­syndar?». Úly adamgha qatysty nәrsening úsaq-týiegi bolmaydy. Myrza Áli jazghan Bayseyitova da, Mýsirepov te, Túmanbay da, basqalar da dәl bizding «jaqsy adam bolghan eken» ne «jaman kisi bolypty» degen baghalauymyzgha әste de zәru emes. Olar – búl ól­shem­derden bayaghyda biyiktep ketken jandar. Olardyng úlylyghy fakt, ol fenomendi moyyndau-moyyndamau emes, tek týsinuge tyrysu kerek. Mәselen, Push­kindi eshkim perishte demeydi, Lermontovty kópshilik «qabaghy ashylmaytyn asa sýikimsiz jan» deydi. Biraq onyng eshqaysysy da bizge aqyndardyng shygharma­shy­lyghyn qabyldaugha kedergi emes qoy? Kerisinshe, qayshylyqty túlghasyn tany týsuge sep... Osy taqylettes oiymyzdy aitqanda, Ámirhan agha balasha quanady. Kózi jarq-júrq etip, ózi de ashylyp sóilep ketedi. Qazaqtyng jazu týgili oqu mәdeniyetining qalyptas­paghanyn aitady. Óz túlghalary­myzdy tanugha tyrysudyng ornyna, mumiyalap qoyghymyz keletindigine qynjylady. Taghy sonday kóp nәrse aitady. Auzymyz ashylyp, tynday beremiz. Sózden sóz tuyp, Milan Kundera men Milorad Pavich turaly әngime bolady. «Onyng bәrin qashan oqyp alghan­syn?» dep riza keyip tanytady. «Asyra baghalap túrsyz-au» dep, men beybaq qysyla týsem (al shyn mәnisinde, eshtene de oqymagha­nymdy keyinirek týsindim). 

Sol kezden bastap Ámirhan Balqybek mening ruhany aghama ainaldy.

***

Ámirhan Balqybek – aqyn, әdebiyetshi, bizding qoghamda siyrek úshyrasatyn intellektual azamat edi. Ólimge qimaq týgili, jany­myzda mәngi jýretindey kóre­tinbiz. Sóitken Ámirhandy da jer qoynyna tapsyrghanymyzgha jyl­gha juyqtapty. Qarap otyryp oilaysyng keyde. Biz bәrimiz kisi óltirdik qoy. IYә, iyә, búltarmanyz. Kinәlilerding ishinde siz de barsyz. Men de barmyn. Joghary jaqta kekirgen kókelerden tәshki sýi­regen qara balagha deyin – bәrimiz kinәlimiz.

...Talantty balet biyshisi Das­tan Shynybaev quyqtay pәter alu ýshin shetelde qanghyp, zoryghyp jýrip qaytys bolghanda, ony arulap aqtyq sapargha attandyrghan edik. «Músylmanbyz ghoy». Sonda Lәilә Álpiyeva aityp edi: «Bizde adamdardy qalay jerleu kerek­tigin biledi. Al kózi tirisinde kó­mektesudi ýirengen joq» dep. «Músylmandyghymyz qayda?».

Ámirhan agha Priamnyng («Iliada») Ahillesten úlynyng denesin súraytyn kórinisin jii tamsanyp aitushy edi. «Gektor naghyz er edi, úlymdy batyrgha layyq qúrmetpen jerleuime múrsat ber» dep jalynatyn Priam. Al sol poemadaghy tektilik pen parasatty boyyna sinirgen Ámirhan Balqybekting ózin aqyngha layyq qúrmetpen jer qoynyna tapsyra aldyq pa? Meni keyde sol súraq mazalaydy. Úmytqam joq, kishkentay ghana Shardara meshi­tinde, kenes kezinen qalghan synyq oryndyqtyng ýstinde aqynnyng bir japyraq aq-qara sureti túrdy. Qanattas dostary keldi, tughan-tuystary boldy. Biz sengendey, «Túnghysh kórdim ólgenin shyn aqynnyn» dep kýnirengen qiy­sap­syz halyq bolmady. Irili-úsaqty sheneunikter tóbe kórsetken joq. Aqyn ketti. Didar Amantay aza tútty, Amangeldi Kenshilik jaz­dy, Áliya Bópejanova, Dәuren Quat, Sәken Sybanbay jazdy. Ár-әr jerde basqa da maqalalar shyghyp jatty. Ámirhan agha qaytqanda, aqyldy adamnyng bәri jalghyzdyghyna jaqynday týsipti. Biraq aqyry sol bayaghy mityng tirlikke bәrimiz qayta oralyppyz. Jýie ózgergen joq. Ruhaniyatqa degen kózqaras týzelgen joq. «Aqyndardy saqtau kerek eken» degen oy sanasyna jetken bir sheneunik bolghan joq. 

Biraq aqyn aitty emes pe:

– Men kýnәndi,

Keshkem sonau tirimde,–

dep aitar em,

Shyqpaydy, әtten, ýnim de («Ótkelde»).

Kenetten Emili Zolyanyng eske týskeni. «Men aiyptaymyn» dep Feliks Forgha hat jazyp edi. Men de aiyptaymyn. Ámirhan agha­nyng qaptaghan ini-qaryndas­tarynyng bәrin (onyng ishinde ózim de barmyn) aiyptaymyn. Ol kisining bizge qanshalyqty әser etip, ruhany baghdar bolghanyn, aghamyzdyng qanday tamasha jan ekenin – ózine kýn sayyn aityp otyrmaghanymyz ýshin. Bizding ústazymyz, ruhaniyatta ghana emes, ar, adamgershilik, parasat jo­lynda kumiyrimiz ekenin kózi ti­risinde qaytalap aita berme­genimiz ýshin. Biz sonda bәlkim, ony qauipti qadamnan saqtandyrar ma edik?

Men aiyptaymyn, Ámirhan aghanyng barlyq әdebiyetshi dosta­ryn aiyptaymyn. Árkez telefon soqtyryp, «Men aqynmyn ba?» dep jәutendetpey, aqyndyghyna layyqty baghasyn bere almaghany ýshin. Shyn baghasyn bilse, o jaqqa asyqpas pa edi, bәlkim? Bir esep­ten, ol kisining poeziyasyna degen sýlesoqtyq meni tanghaldyrmaydy. Ámirhannyng poeziyasyna bagha beru ýshin taghy bir teren, mәrt Balqybek kerek edi. Al onday Balqybek jalghyz edi ghoy.

Men aiyptaymyn, Ámirhan aghanyng potensialyn, telegey-teniz bilimin moyynday túra, oghan júmys tauyp bere almaghan qatar­lastary men aghalaryn aiyptay­myn. Intellektualdyq óresi ol kisining tobyghynan kelmeytin talay Myrqymbaygha oryn tabyl­ghan redaksiyalardan Balqybekke oryn tauyp bere almaghandary qanday qisynsyzdyq. Auzynan sýti keppegen balalar «Memle­kettik syilyqqa» dәmeli jýr­gende, týkke túrmaytyn ataqtyng biri de oghan búiyrmay ketkeni qanday әdiletsizdik. Azamat basy qadirlirek bolsa, qimasy da kóp bolar ma edi, kim bilsin?

Men aiyptaymyn, tirisinde qúrmet kórsete almaghan Aqynyn óltirip tynghan song da selt etpegen qoghamdy aiyptaymyn. Biz kón­bispiz deymiz. Kónbis adam bir betin úrghan adamgha ekinshi betin tosatyn. Joq, biz kónbis emespiz. Biz sýlesoqpyz. Nemqúraylymyz. Beytarappyz. Aspannan ay qúlap jatsa da, óz shatyry aman qalgha­nyna quanatyn beysharamyz.

Men aiyptaymyn, qazaqtyng eshtene bilmeytindigin, biluge talpynbaytynyn aiyptaymyn. Býkil әlemning ilim-bilimi aldynda ashyq jatsa da, kózin jýgirtip sony siniruge úmtylmaytyny ýshin, onyng ornyna dayyn dogma­lardy talap etip, solar boyynsha ómir sýretini ýshin. Ruhany kemeldikke úmtylghan últ bolatyn bolsaq, Ámirhan Balqybek siyaqty azamattar baghalausyz ótpes edi ghoy.

Men aiyptaymyn, mәdeniyet­ting ainalasyndaghy sheneunikterdi aiyptaymyn. Asyl men jasyqty aiyra almaytyn jetesizdigi ýshin, ózderi kirpik qaqpay kýzetuge tiyis tughan halqynyng ruhaniyatyna toyyna qaraytyny ýshin. Sonday adamdargha tútqany ústata salatyn essiz jýieni de aiyptaymyn. Jýie estiyar bolsa, jaqsy adam­dar búl ómirden ketkisi kelmes pe edi, kim bilsin?

Biraq men aiyptaghannan bi­reuding qyly qisaya qoymas, sirә. Últ ruhaniyatynda orny bólek aza­mattyng qysqa dýniyede mún­danyp ótkeni ghana ókinishti. Ol esik pen tórdey kólik minbedi, kottedjde túrmady, bay-baghlan­darmen dos bolmady. Júmsaq kresloda otyrmady. Onyng ómirde kórgen bar qúrmeti – anasynyng alaqany, sýiikti jarynyng meyi­rimi men inilerining alqalauy ghana edi. Onyng kórgen bar qua­nyshy – bir qabyrghada siresip túrghan «ýsh jýz dosy» edi. Basqa ortagha ózining kereksizdigin sezin­gen ol, bayansyz qoghamnan ketkisi kelipti.

Meshit qúr ýi, molda bolsa ibilis,

Qyrsyqqanda aqyl berer agha ayar.

Endigi jer nege kerek kidiris,

Jer betinde ne qaldy endi ayalar?! («Bizding kezen»)

«Naghyz aqyn 45-ten artyq jasamauy kerek» degen sózin jii estiytinbiz. Bilip aitqan eken, 45-inde ózi de mәngilik sapargha atta­nyp kete bardy. Biraq Ámirhan agha jenildi dep sanamaymyn, ol jendi. Jenilgen biz. Ruhymyzdy suaryp túrghan asyl qazynadan aiyryldyq. Endi býtin qazaq jinalyp, basyna altynnan kým­bez soqsaq ta, eshtene ózgermeydi. Adam joq. Elding bәrin jaqsy kóretin jýrek joq. Qatardaghy qan­dasynyng ózine: «Sen úly qazaqsyn!» dep ayanbay aita alatyn mәrt, aqjarma kónil joq. Kóp oy syiyp túratyn janaryn, aqsary jýzin saghynasyn. Onyng arghy jaghyndaghy sәby adaldyqty, aghalyq qamqorlyqty ansaysyn. Onyng biri de joq endi. Ol jazatyn «Kóshim han» da jazylmaydy. Tereng maqalasy men óreli óleni de jazylmaydy. Ókinishti. 

Ámirhan agha ketkende, biz aqyn­nyng ghana emes, artynda qalghan halqynyng da baghasyn bildik. Memlekettik arnalardyng bi­rin­de jedel habar úiymdas­tyratyn kezde «Biylik kónil aitqan joq, sondyqtan búl kisi turaly habardy bere almaymyz» degen «sheshimdi» estidik. Sonda búl elde eshkimning saqinasyn sýimey, shashbauyn kótermey, tek әdebiyet dep júmys isteytin adam ózine layyq qúrmetten kýder ýzui kerek qoy? Biylik kónil ait­pasa, ministr janazana kelmese, sen adam emessin. Joqsyn. Bol­maghansyng da. Aqyl-oyynnyn, últ qazynasyna qosqan ýlesinning qúny kók tiyn. Sol mandaghy jastar osylay oilady. Jәne óz ómirining ózine ghana qymbat ekenin týsindi.

Ol «halyqqa kerek adam edi» deymiz. Biraq «halyqqa kerek edi» degen sóz de – ózimizdi aldau ghana. Eng talantty shygharman, eng tereng tuyndyng qazir halyqqa kerek emes. «Traktorshynyng mahab­baty» – qazir halyqqa keregi. Biraq búqaranyng talabynan bólek últtyng genofondy, intel­lektualdyq qoymasy degen dý­niyeler bolmaushy ma edi? Ta­lantty aqyndar tuar, óz den­geyinde bilimdi әdebiyetshiler de qalyptasar, biraq qazaqtyng oy kenistigin keneytu, ruhyn asqaq­tatu ekining birining talayyna ja­zyla bermeydi. Jalpy, qalam ústaghan adamdardy eki sanatqa bóluge bolatyn siyaqty. Birinshisi – qarapayym oqyrmangha әser ete alatyndar. Ekinshisi – osy oqyr­mangha әser ete alatyn jazarmangha kókjiyek bolatyndar. Ámirhan agha osynyng ekinshisine jatatyn. 

Óitkeni ol izdenushi adam edi. Mysaly, Borhes ózin nege evrey­min dedi, Zigmund Feyd ne býl­dirdi, Músa payghambar mysyrlyq pa edi, grekter әspettegen Mars qylyshy – týrki dalasynan qashan ketti? Birqúdaylyq din – týrki dalasyndaghy Tәnirshildikten shyqqan joq pa? On úiyqtasang týsine kirmeytin oilardy oilay­tyn. Onyng izdenisti maqalalary­nyng tasasynda ylghy da «biz әlem­dik manyzy bar úly mәdeniyettin, tendessiz órkeniyetting múrageri­miz!» degen tújyrym túratyn. Endi onday erlikke eshkimning de batyly barmaydy. Óresi de jete bermeydi. Onyng jazghandaryn әli óz dәrejesinde týsinip, bagham­daytyn adam kóp emes. Biraq últ tarihyn zerttegisi kelgen azamat bolsa, Ámirhan agha kóp júmbaq­tardyng sheshimine núsqap ket­kendey. 

Ol ylghy da, kez kelgen dýniyege últtyq ólshemmen qaray bildi. Áytpese, qusýiegi qurap qalghan Shyn­ghys handy óz aghasy Sha­hanovtan qorghap nesi bar? Býkil halyq jabylyp Oljas Sýley­menovti kýstanalap jatqanda, shyryldap aqyndy qorghap ne jyn týrtipti? Onyng jastardy kótermelep, jylt etken dýniyesine quana biluining syry da – keng auqymda, últ mýddesi túrghysynan oilay alatyndyghynda edi. Bir aghalar bar, inilerining tәuir ólenin oqysa, jiyryla qalady. Doshan Joljaqsynov «Birjan saldy» týsirgende ózi sonday bir kino týsire almaghan bir aqsaqal inisi ýshin quanudyng ornyna: «Doshan bәle eken» dep qysqa qayyrghany esimizde. Osy ishtarlyqtyng syry nede? Ruhany pәkenelikte bolsa kerek. Óresi tar adam ózgeni boyy­nan asyrghysy kelmeydi. Al Ámir­han agha sonday egoizmnen alys edi. Aqyl-oyy, bilimi, pa­rasat-payymy, jýregi men peyili, kónil baylyghy jaghynan da darhan edi. Estuimizshe, ózi ólimning au­zynda túryp, dostarynyng birine tele­fon soghypty: «Ólendering myqty eken». Búl – Ámirhan Bal­qybek qana bara alatyn әreket edi. 

Keyde oilaymyn, ol kisining ara­myzdan ketui – ózinen keyin­gilerge sabaq bolugha tiyis. Bir-bi­rin qadirleuge, baghalaugha, ayalaugha ýiretu kerek. Jazushylyq, aqyn­dyq ruhany ashqaraqtyqqa je­teleu kerek. Búdan bylay bos jý­ris-sel­tenbaylyqqa, selsoqtyqqa oryn joq. Jas әdebiyetshi ýshin, ózining talantyna, óz bolashaghyna nem­qúrayly qarau – Ámirhan aghanyng ruhynyng aldyndaghy kýnә siyaqty. Óitkeni ol senip ótti emes pe: «Qazaq balasynyng Aku­tagava men Garsia Markesterden artyq jazugha mýmkindigi bar ghoy?»...

***

Ámirhan agha әr habarlasqan sayyn, «Qaryndasym-ey, sen Bodlerdi jazshy», «Sen Viyondy jazshy», «Sen Sezanndy jazshy» dep tapsyrys beruge qúmar edi. Sóitip, alansyz oiyma virustar seuip ketetin. Izdeniske jete­leytin. Men kóp nәrse jazam dep oiladym, biraq Ámirhan aghany osylay saghynyp maqala jazam dep oilamap edim. Agha, biz sizdi saqtay almadyq. Keshiriniz.

Ásiya BAGhDÁULETQYZY

Derekkózi: http://aikyn.kz

Abai.kz