Bolashaqqa bet alghan el kóshi toqtausyz ilgeri jyljuy ýshin baghyt-baghdar, maqsat aiqyn boluy kerek. Óitkeni, aldymyzda taghy bir taghdyrly, tarihy beles túr. Juyrda ótken «Núr Otan» partiyasynyng XVI sezinde Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev әlemde qalyptasyp otyrghan  jaghdaylargha baylanysty memleket pen qoghamgha jýkteler jana mindetterdi atap kórsetken bolatyn. Búl orayda syrtqy yqpaldardyng teris әser etuine jәne jahandyq syn-qaterlerge jol bermey,  damu qarqynyn saqtau,  әri qaray ósuge qajetti jaghday jasau, әlemning damyghan 30 memleketining qataryna ilgerileudi jalghastyru qajettigine toqtalghan edi. Osyghan baylanysty el Preziydenti  damu qarqynyn qamtamasyz etetin bes institusionaldyq reforma úsynghan-tyn. Olar-zamanaui, kәsiby jәne avtonomdy memlekettik apparat qalyptastyru; zang ýstemdigin qamtamasyz etu; industriyalandyru jәne әrtaraptandyrudy negiz etken ekonomikalyq ósim; birtútas bolashaqtyng últy; sonday-aq transparentti jәne esep beretin memleket.

«Qazaqstan-2050» strategiyasyn jýzege asyrudyng joly bolyp tabylatyn bes institusionaldyq reformanyng әrqaysysy zor mindet jәne el ýshin orasan júmys sanatynda. Biylik pen halyqtyng tabandy erik-jigeri arqyly  qamtamasyz etiletin úsynylyp otyrghan sharalar qoghamdyq qatynastar jýiesin týbegeyli ózgertedi. «Olardy jýrgizu ýshin Preziydent janynan Janghyrtu jónindegi Últtyq komissiya qúrudy úsynamyn. Ol býkil reformalar keshenining jýzege asuyn ýilestiretin bolady. Osylaysha, bizding aldaghy jyldargha arnalghan negizgi mindetimiz–osy bes institusionaldyq reformany iske qosu jәne birtindep jýzege asyru»,– dep atap ótti Memleket basshysy. 
Qajyrly enbek, tynymsyz talpynys arqasynda elimiz әlemning neghúrlym bәsekege qabiletti 50 elining qataryna endi. Ishki jalpy ónim 20 ese ósip, 2014 jyly jan basyna shaqqanda 13 myng dollardy qúrady. Ótken tórt jylda mereyli mindetterge qol jetkizildi. Atap aitatyn bolsaq, IJÓ kólemi orta eseppen jyl sayyn 5,7 payyzgha ósip otyrdy. Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damudyng birinshi besjyldyq jospary ayaqtaldy. Sonymen qatar agrarlyq sektor damu ýshin quatty serpin alyp, infraqúrylymdyq salalarda ýlken ózgerister boldy. Shaghyn jәne orta biznes damyp keledi.
Osy ózgerister nәtiyjesinde elimiz әleumettik janghyru jolyna bet búrdy. 2010 jyldan beri halyqtyng tabystary 43 payyzgha, al ailyq enbekaqy 130 myng tengege jaqyndap, 64 payyzgha ósti. Memlekettik әleumettik jәrdemaqylar mólsheri 1,4 esege, eng tómengi zeynetaqy 1,8 esege artty. 

Osy tórt jyl ishinde auqymdy әkimshilik reforma jýrgizildi. Memlekettik apparat reformalanyp, ýkimet atqarymdarynyng 60 payyzy ministrlikter men әkimdikter dengeyine berildi. Ministrlikter sany 17-den 12-ge deyin ontaylandyryldy. 9 agenttik qysqartylyp, komiytetter retinde ministrlikter qúramyna berildi. Audandyq manyzdaghy qalalar әkimderinin, sonday-aq selolyq әkimderding saylanbalylyghy engizildi. Qúqyq qorghau organdary men sot jýiesinde tereng reformalar jýrude. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qatang kýres jýrgizilude. Konfessiyaaralyq kelisim men tynyshtyqtyng arqaulyq negizi retinde memleketting zayyrlylyq sipaty nyghaytyldy. Elding halyqaralyq bedeli nyghayyp keledi.
Qazirgi uaqytta әlemdik rynoktarda energiya kózderi men metall baghalarynyng qúldyrauy ekonomikalyq tәuekelderdi kýrt úlghaytyp jiberdi. Barlyq derlik memleketter eleuli geosayasy jәne ekonomikalyq syn-qaterlerdi bastan ótkerude. Osy orayda «Núrly Jol» jana ekonomikalyq sayasaty Qazaqstannyng ekonomikalyq tәuekelderge tosqauyl qoyyp otyr. Ol infraqúrylymdyq damudyng memlekettik baghdarlamasy ayasynda ekonomikalyq auytqushylyqqa qarsy is-qimyl sharalarynan,  industriyalandyru baghytynyng ekinshi bes jyldyghyn odan әri jalghastyrudan túrady. Sonday-aq әleumettik sayasat ta aiqyn belgilendi. Qatang budjettik sayasat pen ýnem memleketting әleumettik mindettemelerine ózgeris engizbeydi.
Algha tartylyp otyrghan instituttyq reformalar auqymdy syn-qaterlerge jauap beru, memlekettiligimizdi damytu ýshin qajet. Búl qayta qúrulardyng eleuli bóligi ekonomika salalaryn qamtyp, menshik qúqyghyna kepildik beretin, kәsipkerlik qyzmet ýshin, kelisimsharttyq mindettemelerdi qorghau ýshin jaghday jasaytyn, týptep kelgende ekonomikalyq órkendeu ýshin negiz bolatyn zannyng ýstemdigin qamtamasyz etudi, industriyalandyru jәne әrtaraptandyrugha negizdelgen ósimdi kózdeydi. Industriyalandyru ekonomikanyng qúraly ghana emes, sonymen birge memleket damuynyng jәne orta tapty qalyptastyrudyng manyzdy faktory bolyp tabylady. Auyl sharuashylyghyn memlekettik qoldau ýshin agrarlyq sektorgha budjetten qosymsha qúny tómen sala ónimderi óndirisin subsidiyalaugha qomaqty qarjy bólinedi. Shiykizatty qayta óndeu sektoryn jana keshendi baghdarlamalar negizinde damytu maqsatynda transúlttyq kompaniyalardyng qatysuymen onshaqty iri jobany jýzege asyru kózdelude. Industriyalandyru  sayasaty sonymen qatar shaghyn jәne orta biznes arqyly júmys oryndaryn qúru men elding eksporttyq әleuetin damytugha baghyttaluda. 
Bolashaqtaghy basty mindet ekonomikalyq damu serpinin qamtamasyz etu bolyp otyr. Euraziyalyq odaq ayasynda tarif sayasatyn ontaylandyru boyynsha auqymdy júmys jýrgizilmek. Júmys qorytyndylary ekonomikany әrtaraptandyru esebinen jana eksporttyq ónimder tuyndauyna qol jetkizetinin atap ótu kerek. Búl orayda shaghyn jәne orta servistik kәsiporyndar salasyndaghy damu sheshushi baghyt bolyp tabylady. Turizmdi damytudyng jana baghdarlamasyn qabyldau artyq enbek resurstaryn auyldy jerlerge tartugha sebepker bolmaq. Sonday-aq Qazaqstannyng integrasiyalyq sayasaty barysynda el ekonomikasynyng әlemdik sharuashylyq baylanystargha tartyluyn keneytu ýshin qúraldar qalyptastyrylmaq. Almatyda qarjy ortalyghyn qúru ýderisi joghary serpindilik aluy ýshin qalanyng arnayy mәrtebesin zannamalyq túrghydan bekitu kózdeledi. 
Serpindi damudy bolashaghy birtútas últ qana qalyptastyra alady. Elimiz  túraqtylyq jәne kelisim modelin damytuda aitarlyqtay tabystargha jetkenimizdi atap kórsetken Elbasy Qazaqstan Konstitusiyasy nәsildik, etnostyq, diny jәne әleumettik qatystylyghyna qaramastan, barlyq azamattyng qúqyqtyq tendigine kepildik beretinine toqtaldy. «Sonymen qatar, qazaqstandyq birtektilikti odan әri nyghaytu qajet. Ol azamattyq qaghidatyna negizdelui tiyis. Barlyq azamattar qúqyqtyng bir kólemin paydalanuy, jauapkershilikting bir jýgin arqalauy jәne teng mýmkindikke qoljetimdilikti iyelenui kerek. Mәngilik El iydeyasy arqauyndaghy júmyldyrushy qúndylyqtar – azamattyq tendik; enbeksýigishtik; adaldyq; oqy­mystylyq pen bilimdi qaster tútu; zayyrly el- taghat­tylyq eli. Osynday jaghdayda azamattyq ornyqty jәne tabysty memleketting eng senimdi irgetasy bolady», dep atap ótken N.Nazarbaev ruhany ústanymdar qazaqstandyqtardy biriktirip, beybitshilik pen kelisim, qogham men ekonomikany damytu, memleketti nyghaytu isine qyzmet etui tiyistigin algha tartty.
Osy orayda memleket qúrushy últ retinde qazaq halqyna airyqsha jauapkershilik jýkteledi. Qazaqtar jana Qazaqstannyng bolmysyn qalyptastyruda barsha úlystardy úiystyrushy rólge iye. Búl – qazaqtyng últtyq sipatyn saqtap, damytudyng jәne elimizding qazaqy bolmysyn nyghaytudyng basty faktory. Basty maqsat – qazaqstandyqtardyng jana jalpyúlttyq qúndylyqtardy: qúqyqtyng ýstem­digin, memlekettik dәstýrlerdi, qazaqstandyq qúndy­lyq­tardy – ózderining etnostyq minez-qúlyq modeli­derinen joghary qonglaryna qol jetkizu.  Barlyq qazaqstandyqtardy aziyalyqtyng da, europalyqtyng da ozyq sapalaryn shynayy sýzgiden ótkizetin euraziyalyq iydeyasy biriktirmek.
Qazaqstan qoghamy ózgeristerge kezen-kezenmen beyimdelip keledi. Álemdik tәjiriybe kórsetip otyrghanynday, kýshti memleket, damyghan jәne liyberaldy qogham qalyptasuy ýshin elding algha qaray 40-50 jyl boyy túraqty qozghalysy qajet. Úsynylyp otyrghan bes instituttyq reforma biylik pen halyqtyng myqty erik-jigerimen qamtamasyz etilip, barshamyzdy eren isterge jeteleytin mereyli mindet bolyp tabylady.

Jetpisbay BEKBOLATÚLY, 

әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyn 
kafedra mengerushisi.